Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Aatom, Adsorptsioon, Alkeenid, Alkoholid, Alumiinium, Alus (keemia), Ammoonium, Anioon, Aseotroopne segu, Atmosfäär, Atsetüleen, Bronhiit, Dielektriline läbitavus, Dihapnik, Dikloor, Eeter, Ekstraktsioon, Etaan, Etanool, Etüleen, Fosgeen, Halogeenid, Halogeenimine, Hape, Happeline keskkond, Hüdrolüüs, Iiveldus, Imetajad, Immunoloogia, Immuunsüsteem, Ioon, Johan Rudolph Deiman, Kantserogeenid, Katalüüs, Katioon, Keemiline süntees, Keemistemperatuur, Kloor, Kloorimine, Kloroform, Korrosioon, Lahusti, Lahustuvus, Lähteaine, Leelis, Lenduvus, Liim, Maks, Metallid, Molekuli polaarsus, ..., Naatriumatsetaat, Neerud, Nekroos, Niiskus, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Oksendamine, Orgaanilised ühendid, Pestitsiid, Plii, Polümeerid, Polüvinüülkloriid, Radikaalinitsiaator, Raud, Reaktsioon, Saasteaine, Süda, Südame rütmihäired, Südame-veresoonkond, Süsivesinikud, Selektiivsus, Sulamistemperatuur, Superhape, Tahm, Tihedus, Tsink, Ultraviolettkiirgus, Väävelhape, Vedelik, Vesinikkloriid, Vinüülkloriid, Vingugaas, 1795, 1953. Laienda indeks (33 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Aatom · Näe rohkem »
Adsorptsioon
Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Adsorptsioon · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Alkeenid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Alkoholid · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Alumiinium · Näe rohkem »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Ammoonium · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Anioon · Näe rohkem »
Aseotroopne segu
2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Aseotroopne segu · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Bronhiit
Pilt A – inimese kopsude ja kopsutorude asukoht, pilt B – kopsutoru, pilt C – kopsutoru bronhiidi ajal Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Bronhiit · Näe rohkem »
Dielektriline läbitavus
Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Dielektriline läbitavus · Näe rohkem »
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Dihapnik · Näe rohkem »
Dikloor
Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Dikloor · Näe rohkem »
Eeter
Eeter võib tähendada mitut asja.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Eeter · Näe rohkem »
Ekstraktsioon
Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Ekstraktsioon · Näe rohkem »
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Etaan · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Etanool · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Etüleen · Näe rohkem »
Fosgeen
Fosgeen ehk süsinikoksiidkloriid (COCl2) on I maailmasõjas kasutatud keemiline ründeaine.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Fosgeen · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Halogeenid · Näe rohkem »
Halogeenimine
Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Halogeenimine · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Hape · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Iiveldus
Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Iiveldus · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Imetajad · Näe rohkem »
Immunoloogia
Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Immunoloogia · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Ioon · Näe rohkem »
Johan Rudolph Deiman
Vasegravüür umbes aastast 1810 Johan Rudolph Deiman (ka Johann Rudolf Deimann; 29. august 1743 Hage, Ida-Friisimaa – 15. jaanuar 1808 Amsterdam) oli Saksa päritolu Hollandi arst ja keemik.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Johan Rudolph Deiman · Näe rohkem »
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Kantserogeenid · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Katioon · Näe rohkem »
Keemiline süntees
Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Keemiline süntees · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Kloor · Näe rohkem »
Kloorimine
Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Kloorimine · Näe rohkem »
Kloroform
Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Kloroform · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Korrosioon · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Lahusti · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Lähteaine
Lähteained on keemilised ained, millest keemilise reaktsiooni käigus tekivad teised ained (saadused).
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Lähteaine · Näe rohkem »
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Leelis · Näe rohkem »
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Lenduvus · Näe rohkem »
Liim
Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Liim · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Maks · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Metallid · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Naatriumatsetaat
Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Naatriumatsetaat · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Neerud · Näe rohkem »
Nekroos
Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Nekroos · Näe rohkem »
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Niiskus · Näe rohkem »
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Oksendamine
Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Oksendamine · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Pestitsiid · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Plii · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Polümeerid · Näe rohkem »
Polüvinüülkloriid
PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Polüvinüülkloriid · Näe rohkem »
Radikaalinitsiaator
Etüleeni radikaalreaktsioon klooriga Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Radikaalinitsiaator · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Raud · Näe rohkem »
Reaktsioon
Reaktsioon (ladina sõnast reactio) on vastuaktsioon, vastutoime, vastumõju, vastus, reageerimine.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Reaktsioon · Näe rohkem »
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Saasteaine · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Süda · Näe rohkem »
Südame rütmihäired
Südame rütmihäireteks nimetatakse haiguste rühma, mille ühiseks jooneks on südame elektrilise aktiivsuse kõrvalekalle normist.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Südame rütmihäired · Näe rohkem »
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Selektiivsus
Selektiivsus on võime teha valikut, eraldada ühte ülejäänuist.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Selektiivsus · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Superhape
pisi Superhape on hape, mille Hammeti happelisuse funktsioon (H0) on suurem kui puhtal väävelhappel.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Superhape · Näe rohkem »
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Tahm · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Tihedus · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Tsink · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »
Vinüülkloriid
Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Vinüülkloriid · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja Vingugaas · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja 1795 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: 1,2-dikloroetaan ja 1953 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Etüleen dikloriid, Etüleendikloriid.
