Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Armeegrupp Narwa, Frentš, Galiitsia, Heinrich Himmler, Jalavägi, Kaitsepataljonid, Kirde-Eesti, Kolmas riik, Major, Narva lahing (1944), Ostland, Rügement, Reichsführer, Relva-SS, Saksa keel, Saksa Korrapolitsei, Sinimägede lahing, SS, SS-Oberst-Gruppenführer, Suursaksa Riik, Tannenbergi liin, Tartu lahing (1944), Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel, Väegrupp Nord, Wehrmacht, 1944, 2. Eesti Politseirügement, 286. Kaitsepataljon, 288. Kaitsepataljon, 291. Politsei Jalaväepataljon, 292. Politsei Jalaväepataljon, 7. juuli.
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Armeegrupp Narwa · Näe rohkem »
Frentš
Lenini frentš (1920. aastad) Frentš on sõjaväekuub, mis sai nimetuse Briti feldmarssali John Denton Frenchi järgi.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Frentš · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Galiitsia · Näe rohkem »
Heinrich Himmler
Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Heinrich Himmler · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Jalavägi · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Kirde-Eesti · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Major · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Ostland
Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Ostland · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Rügement · Näe rohkem »
Reichsführer
Reichsführer ehk Reichsführer-SS oli SS-i (Schutzstaffel) kõrgeim sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Reichsführer · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Relva-SS · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja SS · Näe rohkem »
SS-Oberst-Gruppenführer
Oberstgruppenführer (juunist 1942 Oberst-gruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) auaste Kolmandas Riigis, mis vastas Generaloberst'ile Wehrmachtis või kindralkoloneli ja kindralpolkovniku auastmele teistes armeedes.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja SS-Oberst-Gruppenführer · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »
Tartu lahing (1944)
Tartu lahinguks loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Tartu lahing (1944) · Näe rohkem »
Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel
Järgnev tabel näitab võrdlevalt ohvitseride auastmeid peamistes Teises maailmasõjas osalenud riikides.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Teise maailmasõja sõjaväeliste auastmete võrdlev tabel · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja 1944 · Näe rohkem »
2. Eesti Politseirügement
2.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja 2. Eesti Politseirügement · Näe rohkem »
286. Kaitsepataljon
286.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja 286. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
288. Kaitsepataljon
288.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja 288. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
291. Politsei Jalaväepataljon
291.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja 291. Politsei Jalaväepataljon · Näe rohkem »
292. Politsei Jalaväepataljon
292.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja 292. Politsei Jalaväepataljon · Näe rohkem »
7. juuli
7.
Uus!!: 1. Eesti Politseirügement ja 7. juuli · Näe rohkem »
