Kiiremini kui brauser!
111 suhted: Aleksander I, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide kodusõda, Ameerika Hääl, Anthony Quinn, Arnold Matteus, Bareljeef, Eesti, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti jalgpallikoondis, Eesti taasiseseisvumine, Eestimaa rüütelkonna hoone, Eisaku Satō, Esimene oopiumisõda, Eugenia Gurin-Loov, Frans Eemil Sillanpää, Franz Kafka, Georg Friedrich Parrot, Georges Bizet, Gert Kullamäe, Gregoriuse kalender, Herbert Pulk, Hiina, Itaalia, Jelena Issinbajeva, Jill Biden, Johan Leppik, Johannes XXIII, Jolanta, Juliuse kalender, Kaarepere, Kanada, Karl Laas, Kaunas, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Ketserlus, Liigaasta, Luftwaffe, Mihhail Kalinin, Montréal, Nobeli rahuauhind, Norra, Novgorodi vabariik, Olaf Utt, Otepää kirik, Otto Strandmani esimene valitsus, Pariis, Pariisi rahukonverents, Peterburi, Pierre Abélard, ..., Poola, Prantsusmaa, Québec, Raúl Castro, Rafael Nadal, Samuel de Champlain, Suurbritannia, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tauria palee, Teine maailmasõda, Vabadussild, Vancouver, Venemaa, Viola (eesnimi), Wilhelm Miklas, .ee, 1140, 1326, 1608, 1802, 1839, 1861, 1866, 1867, 1875, 1888, 1889, 1901, 1917, 1919, 1922, 1923, 1924, 1924. aasta suveolümpiamängud, 1927, 1928, 1929, 1931, 1933, 1934, 1936, 1937, 1939, 1940, 1946, 1950, 1951, 1963, 1964, 1971, 1975, 1980, 1982, 1986, 1992, 1993, 1995, 2001, 2099. Laienda indeks (61 rohkem) »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: 3. juuni ja Aleksander I · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: 3. juuni ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriikide kodusõda
Konföderatsiooni osariigid; varjutamata alad ei olnud enne kodusõda ega selle ajal osariigid Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel.
Uus!!: 3. juuni ja Ameerika Ühendriikide kodusõda · Näe rohkem »
Ameerika Hääl
VOA uus logo Ameerika Hääl (inglise keeles Voice of America, lühendina VOA) on USA riiklik, valitsuse ametlikult rahastatav välismaale saateprogramme edastav ringhäälingu raadio, mis tegutseb aastast 1942.
Uus!!: 3. juuni ja Ameerika Hääl · Näe rohkem »
Anthony Quinn
Anthony Quinn (Antonio Rudolfo Oaxaca Quinn; 21. aprill 1915 – 3. juuni 2001) oli mehhiko-iiri päritolu USA filminäitleja, kes on pälvinud kahel korral parima meeskõrvalosatäitja Oscari.
Uus!!: 3. juuni ja Anthony Quinn · Näe rohkem »
Arnold Matteus
J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.
Uus!!: 3. juuni ja Arnold Matteus · Näe rohkem »
Bareljeef
Paul Kerese bareljeef Malemajal Bareljeef ehk madalreljeef (prantsuse bas-relief 'madal reljeef') on reljeef, mille skulpturaalne kujutis või ornament on töödeldud pinnalähedase kõrgendina.
Uus!!: 3. juuni ja Bareljeef · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: 3. juuni ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
Uus!!: 3. juuni ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »
Eesti jalgpallikoondis
Eesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis.
Uus!!: 3. juuni ja Eesti jalgpallikoondis · Näe rohkem »
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Uus!!: 3. juuni ja Eesti taasiseseisvumine · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna hoone
Eestimaa rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal.
Uus!!: 3. juuni ja Eestimaa rüütelkonna hoone · Näe rohkem »
Eisaku Satō
Eisaku Satō Eisaku Satō Eisaku Satō (jaapani keeles 佐藤榮作 Satō Eisaku; 27. märts 1901 Tabuse – 3. juuni 1975 Tokyo) oli Jaapani poliitik.
Uus!!: 3. juuni ja Eisaku Satō · Näe rohkem »
Esimene oopiumisõda
Esimene oopiumisõda (tuntud ka kui Oopiumisõda ja Inglise-Hiina sõda) oli Ühendkuningriigi ja Hiina Qingi riigi vaheline sõda aastatel 1839–1842, mille ajendiks sai riikidevaheline vaidlus diplomaatiliste suhete, rahvusvahelise kaubanduse ja välismaalaste jurisdiktsiooni üle Hiinas.
Uus!!: 3. juuni ja Esimene oopiumisõda · Näe rohkem »
Eugenia Gurin-Loov
Eugenia Gurin-Loov (3. juuni 1922 Noua Suliţă, Rumeenia (praegu Novoselõtsja, Ukraina) – 8. aprill 2001 Tallinn) oli juudi päritolu Eesti kultuuritegelane.
Uus!!: 3. juuni ja Eugenia Gurin-Loov · Näe rohkem »
Frans Eemil Sillanpää
Frans Eemil Sillanpää 1939. aastal Frans Eemil Sillanpää (16. september 1888 Hämeenkyrö vald – 3. juuni 1964 Helsingi) oli soome kirjanik.
Uus!!: 3. juuni ja Frans Eemil Sillanpää · Näe rohkem »
Franz Kafka
Franz Kafka 1906. aastal Franz Kafka (1923) Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linn Austrias) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke.
Uus!!: 3. juuni ja Franz Kafka · Näe rohkem »
Georg Friedrich Parrot
Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: 3. juuni ja Georg Friedrich Parrot · Näe rohkem »
Georges Bizet
Georges Bizet (1875) Natalia Kutateladze esitab Carmeni habaneerat (57. Concurs Internacional de Cant Francesc Viñas in 2020) Georges Bizet (sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, ristinimega Georges; 25. oktoober 1838 Pariis – 3. juuni 1875 Bougival) oli prantsuse helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperi "Carmen" järgi.
Uus!!: 3. juuni ja Georges Bizet · Näe rohkem »
Gert Kullamäe
Gert Kullamäe (sündinud 3. juunil 1971 Tallinnas) on eesti korvpallitreener ja endine kutseline korvpallur.
Uus!!: 3. juuni ja Gert Kullamäe · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: 3. juuni ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Herbert Pulk
Herbert Pulk (sündinud 3. juunil (dokumentide järgi ekslikult 3. mail) 1923 – 27. september 2018 Pärnu) oli eesti dirigent.
Uus!!: 3. juuni ja Herbert Pulk · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: 3. juuni ja Hiina · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: 3. juuni ja Itaalia · Näe rohkem »
Jelena Issinbajeva
Jelena Issinbajeva Jelena Issinbajeva, kelle nime kirjutatakse ka Jelena Isinbajeva, (sündinud 3. juunil 1982 Volgogradis) on Venemaa kergejõustiklane (teivashüppaja), kahekordne olümpiavõitja (2004, 2008), kolmekordne maailmameister (2005, 2007, 2013) ja maailmarekordi (5,06 m) omanik.
Uus!!: 3. juuni ja Jelena Issinbajeva · Näe rohkem »
Jill Biden
Jill Tracy Biden (sünninimega Jacobs, sündinud 3. juunil 1951 Hammontonis New Jerseys) on Ameerika Ühendriikide haridustöötaja, Joe Bideni abikaasa.
Uus!!: 3. juuni ja Jill Biden · Näe rohkem »
Johan Leppik
Johan Leppik (ka Juhan Leppik; 28. juuli 1894 Suure-Kõpu vald – 25. jaanuar 1965 Ryssby, Rootsi) oli Eesti arst ja diplomaat.
Uus!!: 3. juuni ja Johan Leppik · Näe rohkem »
Johannes XXIII
Johannes XXIII, ladinapäraselt Ioannes XXIII (Angelo Giuseppe Roncalli, 25. november 1881 – 3. juuni 1963) oli paavst 1958–1963.
Uus!!: 3. juuni ja Johannes XXIII · Näe rohkem »
Jolanta
Jolanta on naisenimi.
Uus!!: 3. juuni ja Jolanta · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: 3. juuni ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kaarepere
Kaarepere (Kersel) on küla Jõgevamaal Jõgeva vallas.
Uus!!: 3. juuni ja Kaarepere · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: 3. juuni ja Kanada · Näe rohkem »
Karl Laas
Karl Laas (17. aprill 1908 Tartu – 28. detsember 1967 Tallinn) oli Eesti kergejõustiklane ja spordiajakirjanik.
Uus!!: 3. juuni ja Karl Laas · Näe rohkem »
Kaunas
Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.
Uus!!: 3. juuni ja Kaunas · Näe rohkem »
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (lühend KBFI; inglise keeles National Institute of Chemical Physics and Biophysics, lühendatult NICPB) on Eesti avalik-õiguslik juriidiline isik, mis teeb alusuuringuid ja rakendusuuringuid.
Uus!!: 3. juuni ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: 3. juuni ja Ketserlus · Näe rohkem »
Liigaasta
Liigaasta ehk lisapäeva-aasta on tavalisest kalendriaastast ühe päeva võrra pikem kalendriaasta, mille funktsiooniks on kalendri sünkroonimine aastaaegadega.
Uus!!: 3. juuni ja Liigaasta · Näe rohkem »
Luftwaffe
Luftwaffe on Saksamaa Bundeswehri lennuväe nimetus.
Uus!!: 3. juuni ja Luftwaffe · Näe rohkem »
Mihhail Kalinin
Mihhail Kalinin (1920) Mihhail Ivanovitš Kalinin (19. november (vkj. 7. november) 1875 Tveri kubermang – 3. juuni 1946 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ning formaalne riigipea (Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) aastatel 1919–1946.
Uus!!: 3. juuni ja Mihhail Kalinin · Näe rohkem »
Montréal
Montréal (eesti keeles mööndav ka ingliskeelne kirjapilt Montreal) on Québeci provintsi suurim linn Kanadas.
Uus!!: 3. juuni ja Montréal · Näe rohkem »
Nobeli rahuauhind
Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.
Uus!!: 3. juuni ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: 3. juuni ja Norra · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: 3. juuni ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Olaf Utt
Olaf-Knut Utt (3. juuni 1929 Tartu – 15. september 2016) oli eesti publitsist ja ajakirjanik, endine Eestimaa Kommunistliku Partei funktsionäär.
Uus!!: 3. juuni ja Olaf Utt · Näe rohkem »
Otepää kirik
Vaade edelast Otepää Maarja kirik on kirik Valga maakonnas Otepää vallas Otepääl.
Uus!!: 3. juuni ja Otepää kirik · Näe rohkem »
Otto Strandmani esimene valitsus
Otto Strandmani esimene valitsus oli Eesti Vabariigi Valitsus 8. maist kuni 18. novembrini 1919.
Uus!!: 3. juuni ja Otto Strandmani esimene valitsus · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: 3. juuni ja Pariis · Näe rohkem »
Pariisi rahukonverents
Wilson Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes.
Uus!!: 3. juuni ja Pariisi rahukonverents · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: 3. juuni ja Peterburi · Näe rohkem »
Pierre Abélard
Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil, 1819 Abélard ja Héloïse ühes "Roosiromaani" käsikirjas, Chantilly, musée Condé (14. sajand) Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.
Uus!!: 3. juuni ja Pierre Abélard · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: 3. juuni ja Poola · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: 3. juuni ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Québec
Québeci provintsi kaart Québeci provints on 1.
Uus!!: 3. juuni ja Québec · Näe rohkem »
Raúl Castro
Raúl Modesto Castro Ruz (sündinud 3. juunil 1931) on Kuuba revolutsionäär ja poliitik, kes oli 24. veebruarist 2008 kuni 19. aprillini 2018 Kuuba president ja peaminister.
Uus!!: 3. juuni ja Raúl Castro · Näe rohkem »
Rafael Nadal
Rafael Nadal Parera (sündinud 3. juunil 1986 Mallorcal Manacoris) on Hispaania tennisist.
Uus!!: 3. juuni ja Rafael Nadal · Näe rohkem »
Samuel de Champlain
Linna 300. sünnipäevaks aastal 1908 tehtud maalil on kujutatud Samuel de Champlaini saabumine tulevase Québeci linna asukohta (maali autor on George Agnew Reid) Vasegravüür, mis põhineb Samuel de Champlaini 1609. aasta uurimisreisil tehtud joonistusel. See kujutab 30. juuli lahingut irokeeside ja algonkinide vahel Champlaini järve lähedal. kaardist (1612) Samuel de Champlain (sünninimi Samuel Champlain; umbes 1567 – 25. detsember 1635) oli prantsuse meresõitja, kartograaf, joonistaja, sõjaväelane, maadeavastaja, geograaf, etnoloog, diplomaat ja kroonik.
Uus!!: 3. juuni ja Samuel de Champlain · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: 3. juuni ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: 3. juuni ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: 3. juuni ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: 3. juuni ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tauria palee
Tauria palee (vene keeles Таврический дворец) on klassitsistlik palee Peterburis.
Uus!!: 3. juuni ja Tauria palee · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: 3. juuni ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Uus!!: 3. juuni ja Vabadussild · Näe rohkem »
Vancouver
Vancouver on linn Kanadas Briti Columbia provintsis.
Uus!!: 3. juuni ja Vancouver · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: 3. juuni ja Venemaa · Näe rohkem »
Viola (eesnimi)
Viola on naisenimi.
Uus!!: 3. juuni ja Viola (eesnimi) · Näe rohkem »
Wilhelm Miklas
Wilhelm Miklas (15. oktoober 1872 Krems an der Donau – 20. märts 1956 Viin) oli Austria liidupresident aastail 1928–1938.
Uus!!: 3. juuni ja Wilhelm Miklas · Näe rohkem »
.ee
.ee on Eesti maatunnusega tippdomeen.
Uus!!: 3. juuni ja .ee · Näe rohkem »
1140
1140.
Uus!!: 3. juuni ja 1140 · Näe rohkem »
1326
1326.
Uus!!: 3. juuni ja 1326 · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: 3. juuni ja 1608 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: 3. juuni ja 1802 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: 3. juuni ja 1839 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: 3. juuni ja 1861 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: 3. juuni ja 1866 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: 3. juuni ja 1867 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: 3. juuni ja 1875 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: 3. juuni ja 1888 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: 3. juuni ja 1889 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: 3. juuni ja 1901 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: 3. juuni ja 1917 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: 3. juuni ja 1919 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: 3. juuni ja 1922 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: 3. juuni ja 1923 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: 3. juuni ja 1924 · Näe rohkem »
1924. aasta suveolümpiamängud
1924.
Uus!!: 3. juuni ja 1924. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: 3. juuni ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: 3. juuni ja 1928 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: 3. juuni ja 1929 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: 3. juuni ja 1931 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: 3. juuni ja 1933 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: 3. juuni ja 1934 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: 3. juuni ja 1936 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: 3. juuni ja 1937 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: 3. juuni ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: 3. juuni ja 1940 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: 3. juuni ja 1946 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: 3. juuni ja 1950 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: 3. juuni ja 1951 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: 3. juuni ja 1963 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: 3. juuni ja 1964 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: 3. juuni ja 1971 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: 3. juuni ja 1975 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: 3. juuni ja 1980 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: 3. juuni ja 1982 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: 3. juuni ja 1986 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: 3. juuni ja 1992 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: 3. juuni ja 1993 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: 3. juuni ja 1995 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: 3. juuni ja 2001 · Näe rohkem »
2099
2099.
Uus!!: 3. juuni ja 2099 · Näe rohkem »
