Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Aatomorbitaal

Index Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

32 suhted: Aatom, Aatomispekter, Aatomituum, Aufbau printsiip, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Energia, Funktsioon (matemaatika), Heelium, Henry Moseley, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Komplekssuurus, Kvantarv, Kvantmehaanika, Lainefunktsioon, Mateeria, Metallid, Molekulaarorbitaal, Muutuja, Niels Bohr, Pauli printsiip, Päike, Perioodilisusseadus, Planeet, Rein-Karl Loide, Schrödingeri võrrand, Spinn, Tõenäosustihedus, Trajektoor, Väärisgaasid, Vesinik.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomispekter

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Aatomispekter · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Aatomorbitaal ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Energia · Näe rohkem »

Funktsioon (matemaatika)

Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).

Uus!!: Aatomorbitaal ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Heelium · Näe rohkem »

Henry Moseley

Henry Gwyn Jeffreys Moseley (23. november 1887 – 10. august 1915) oli inglise füüsik.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Henry Moseley · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Komplekssuurus

Komplekssuurus on selline suurus, mille esitamiseks saab kasutada kompleksarvu.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Komplekssuurus · Näe rohkem »

Kvantarv

Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Kvantarv · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Lainefunktsioon

Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).

Uus!!: Aatomorbitaal ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Mateeria · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Aatomorbitaal ja Metallid · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »

Muutuja

Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Muutuja · Näe rohkem »

Niels Bohr

Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Niels Bohr · Näe rohkem »

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Pauli printsiip · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Päike · Näe rohkem »

Perioodilisusseadus

Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).

Uus!!: Aatomorbitaal ja Perioodilisusseadus · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Planeet · Näe rohkem »

Rein-Karl Loide

Rein-Karl Loide (sündinud 20. märtsil 1942 Tallinn) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika emeriitprofessor, matemaatika-loodusteaduskonna endine dekaan.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Rein-Karl Loide · Näe rohkem »

Schrödingeri võrrand

Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Spinn · Näe rohkem »

Tõenäosustihedus

Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »

Trajektoor

Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Trajektoor · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Aatomorbitaal ja Vesinik · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

D-orbitaal.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »