Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Alavieska, Aluspõhi, Helsingi, Järv, Kaaliumkarbonaat, Kabel, Kalajoki linn, Kalapüük, Keskaeg, Kirves, Kiviaeg, Kokkola linn, Kraav, Kvarts, Liiv, Merijärvi vald, Mets, Moreen, Muda, Muld, Oulu linn, Pärimus, Põhja-Pohjanmaa maakond, Põllumajandus, Peitel, Pohjanmaa maakond, Puidutööstus, Raba, Saamid, Salo, Salpeetrid, Savi, Süvakivim, Soo, Soome, Soomlased, Talu, Turvas, Valgla, Väärismetallid, Ylivieska linn, 1540, 1548, 1733, 1782, 1866, 1870, 1879, 19. sajand.
Alavieska
Alavieska on asula Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas, Alavieska valla kirikuküla.
Uus!!: Alavieska vald ja Alavieska · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Alavieska vald ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Alavieska vald ja Helsingi · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Alavieska vald ja Järv · Näe rohkem »
Kaaliumkarbonaat
pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.
Uus!!: Alavieska vald ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Alavieska vald ja Kabel · Näe rohkem »
Kalajoki linn
Kalajoki on linn Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Uus!!: Alavieska vald ja Kalajoki linn · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Alavieska vald ja Kalapüük · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Alavieska vald ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Uus!!: Alavieska vald ja Kirves · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Alavieska vald ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Kokkola linn
Kokkola on linn Soomes, Kesk-Pohjanmaa maakonna keskus.
Uus!!: Alavieska vald ja Kokkola linn · Näe rohkem »
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Uus!!: Alavieska vald ja Kraav · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Alavieska vald ja Kvarts · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Alavieska vald ja Liiv · Näe rohkem »
Merijärvi vald
Merijärvi on vald Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Uus!!: Alavieska vald ja Merijärvi vald · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Alavieska vald ja Mets · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Alavieska vald ja Moreen · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Alavieska vald ja Muda · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Alavieska vald ja Muld · Näe rohkem »
Oulu linn
Oulu on Soome rahvaarvult viies linn, Põhja-Pohjanmaa maakonna keskus.
Uus!!: Alavieska vald ja Oulu linn · Näe rohkem »
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Uus!!: Alavieska vald ja Pärimus · Näe rohkem »
Põhja-Pohjanmaa maakond
Põhja-Pohjanmaa maakond on 1.
Uus!!: Alavieska vald ja Põhja-Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Alavieska vald ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Peitel
haamriga Peitel (Lõuna-Eestis ka purask, puumeisel) on sirge või õõnsa teraga tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks.
Uus!!: Alavieska vald ja Peitel · Näe rohkem »
Pohjanmaa maakond
Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.
Uus!!: Alavieska vald ja Pohjanmaa maakond · Näe rohkem »
Puidutööstus
Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2010 - 2021 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.
Uus!!: Alavieska vald ja Puidutööstus · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Alavieska vald ja Raba · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Alavieska vald ja Saamid · Näe rohkem »
Salo
Salo on linn Soomes Päris-Soome maakonnas, Salo linnaks nimetatava omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Alavieska vald ja Salo · Näe rohkem »
Salpeetrid
Salpeetrid on leelis- ja leelismuldmetallide nitraadid või ammooniumnitraat.
Uus!!: Alavieska vald ja Salpeetrid · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Alavieska vald ja Savi · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Alavieska vald ja Süvakivim · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Alavieska vald ja Soo · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Alavieska vald ja Soome · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Alavieska vald ja Soomlased · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Alavieska vald ja Talu · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Alavieska vald ja Turvas · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Alavieska vald ja Valgla · Näe rohkem »
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Uus!!: Alavieska vald ja Väärismetallid · Näe rohkem »
Ylivieska linn
Ylivieska on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Oulu läänis Põhja-Pohjanmaa maakonnas.
Uus!!: Alavieska vald ja Ylivieska linn · Näe rohkem »
1540
1540.
Uus!!: Alavieska vald ja 1540 · Näe rohkem »
1548
1548.
Uus!!: Alavieska vald ja 1548 · Näe rohkem »
1733
1733.
Uus!!: Alavieska vald ja 1733 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Alavieska vald ja 1782 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Alavieska vald ja 1866 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Alavieska vald ja 1870 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Alavieska vald ja 1879 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Alavieska vald ja 19. sajand · Näe rohkem »
