Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Aara, Aždahak, Aragats, Aragatsotni maakond, Ararati maakond, Armeenia, Aserbaidžaan, Širaki maakond, Gegharkhunikhi maakond, Kotajkhi maakond, Kustunud vulkaan, Lori maakond, Mägi, Sevan, Sevani ahelik, Sjunikhi maakond, Tavuši maakond, Vajotsh Dzori maakond, Vardenis, Zangezuri ahelik.
Aara
Aara (Ara) on lindude perekond papagoilaste sugukonnast papagoiliste seltsist.
Uus!!: Armeenia mäed ja Aara · Näe rohkem »
Aždahak
Aždahaki kraater (2009) Aždahak (armeenia keeles Աժդահակ, Գեղ, aserbaidžaani keeles Acdağ, Qızıldağ ('punane mägi'), vene keeles Аждаак, Кызыл-даг, pärsia keeles آژیدهاک (Azhdahāk), Karmirsar 'punane mägi') on vulkaan Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas, Geghama aheliku kõrgeim tipp (3597 m).
Uus!!: Armeenia mäed ja Aždahak · Näe rohkem »
Aragats
Aragats (armeenia Արագած) on kihtvulkaan Kaukaasias, Armeenia kõrgeim mägi.
Uus!!: Armeenia mäed ja Aragats · Näe rohkem »
Aragatsotni maakond
Aragatsotni maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Aragatsotni maakond · Näe rohkem »
Ararati maakond
Ararati maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Ararati maakond · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Armeenia mäed ja Armeenia · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Armeenia mäed ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Širaki maakond
Širaki maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Širaki maakond · Näe rohkem »
Gegharkhunikhi maakond
Gegharkhunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Gegharkhunikhi maakond · Näe rohkem »
Kotajkhi maakond
Kotajkhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Kotajkhi maakond · Näe rohkem »
Kustunud vulkaan
Kustunud vulkaan Hohentwiel asub Lõuna-Saksamaal Baden-Württembergis, praeguses Singeni linnas. 914. aastal rajati selle tippu kindlus Kustunud vulkaan on parasjagu mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks.
Uus!!: Armeenia mäed ja Kustunud vulkaan · Näe rohkem »
Lori maakond
Lori maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Lori maakond · Näe rohkem »
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Armeenia mäed ja Mägi · Näe rohkem »
Sevan
Sevan (armeenia keeles Սևան; 1935. aastani Jelenovka, vene keeles Еленовка) on kuurortlinn Armeenias Gegharkhunikhi maakonnas, Sevani järve põhjakaldal.
Uus!!: Armeenia mäed ja Sevan · Näe rohkem »
Sevani ahelik
Sevani ahelik (armeenia Սեվանի լեռնաշղթա (Sevani lernašghtha)) ehk Şahdaği ahelik (aserbaidžaani Şahdağ silsiləsi) on mäestik Aasias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Sevani ahelik · Näe rohkem »
Sjunikhi maakond
Sjunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Sjunikhi maakond · Näe rohkem »
Tavuši maakond
Tavuši maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Tavuši maakond · Näe rohkem »
Vajotsh Dzori maakond
Vajotsh Dzori maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Armeenia mäed ja Vajotsh Dzori maakond · Näe rohkem »
Vardenis
Vardenis (armeenia keeles Վարդենիս) on linn Armeenia Gegharkhunikhi maakonna kagunurgas.
Uus!!: Armeenia mäed ja Vardenis · Näe rohkem »
Zangezuri ahelik
Zangezuri ahelik Zangezuri ahelik on mäeahelik Aasias, Armeenia mägismaal.
