Kiiremini kui brauser!
82 suhted: Astijärve kihelkond, Ēvele kihelkond, Ēvele mõis, Bānūži mõis (Skujene kihelkond), Braslava mõis, Eestimaa, Eestimaa kuberner, Erik Oxenstierna, Gabriel Gustafsson Oxenstierna, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597), Gustaf Horn, Gustav II Adolf, Herman Wrangel, Jaunburtnieki mõis, Kambja kihelkond, Krahv, Kristiina, Läänemaa, Läti, Läti keel, Lenči mõis, Liivimaa, Lipšukalnsi mõis, Lubi mõis, Martna kihelkond, Matīši kihelkond, Mõis, Mujāni mõis, Narva, Nousiaineni vald, Otepää kihelkond, Oxenstierna, Püssi mõis, Plāņi mõis, Priekuļi mõis, Roela mõis, Rootsi, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi keel, Rootsi rüütelkond, Rubene kihelkond, Södermanland, Skujene kihelkond, Småland, Soome, Stockholm, Suure-Lähtru mõis, Tallinn, Tartumaa, Trikāta kihelkond, ..., Trikāta mõis, Uppland, Vabahärra, Valgamaa, Vana-Otepää mõis, Vana-Prangli mõis, Vanamõisa mõis (Kirbla), Vatku mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Vījciemsi mõis, Võnnu kihelkond, Veļķi mõis (Rubene kihelkond), Vecate mõis, Vecbrenguļi mõis, Vecvāle mõis, Vestfaali rahu, Vidzeme, Virumaa, Vohnja mõis, Volmari kihelkond, Volmari mõis, 1583, 1597, 16. juuni, 1608, 1612, 1645, 1647, 1654, 19. november, 28. august, 5. juuni. Laienda indeks (32 rohkem) »
Astijärve kihelkond
Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Astijärve kihelkond · Näe rohkem »
Ēvele kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ēvele kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolfahrt, ka Wolfart, läti keeles Ēveles draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Ēvele kihelkond · Näe rohkem »
Ēvele mõis
Ēvele mõis (saksa keeles Alt-Wohlfahrt, läti keeles Ēveles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Ēvele mõis · Näe rohkem »
Bānūži mõis (Skujene kihelkond)
Bānūži mõis, ka Kudliņi (saksa keeles Kudling, läti keeles Bānūžu muiža, ka Kudliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Bānūži mõis (Skujene kihelkond) · Näe rohkem »
Braslava mõis
Braslava mõis (saksa keeles Breslau, läti keeles Braslavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Braslava mõis · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Erik Oxenstierna
Krahv Erik Axelsson Oxenstierna af Södermöre (13. veebruar 1624 Fiholmi mõis, Eskilstuna lähedal – 23. oktoober 1656 Frauenburg, Preisimaa) oli Rootsi riiginõunik ja riigikantsler.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Erik Oxenstierna · Näe rohkem »
Gabriel Gustafsson Oxenstierna
Rootsi riigihoidja Gabriel Gustafsson Oxenstierna, Johan Henric Strömeri litograafia, 1849 Gabriel Gustafsson Oxenstierna (15. juuni 1587 – 27. november 1640) oli Rootsi riigitegelane.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Gabriel Gustafsson Oxenstierna · Näe rohkem »
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551 – 18. jaanuar 1597) oli Rootsi riigitegelane.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597) · Näe rohkem »
Gustaf Horn
Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Gustaf Horn · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Herman Wrangel
Herman Wrangel Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Herman Wrangel · Näe rohkem »
Jaunburtnieki mõis
Jaunburtnieki mõis (saksa keeles Sternhof, läti keeles Jaunburtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Jaunburtnieki mõis · Näe rohkem »
Kambja kihelkond
Kambja kirik Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Kambja kihelkond · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Krahv · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Kristiina · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Läti keel · Näe rohkem »
Lenči mõis
Lenči mõis (saksa keeles Lenzenhof, läti keeles Lenču muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Lenči mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Liivimaa · Näe rohkem »
Lipšukalnsi mõis
Lipšukalnsi mõis (saksa keeles Lipskaln, läti keeles Lipškalna muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Lipšukalnsi mõis · Näe rohkem »
Lubi mõis
Lubi mõis (saksa keeles Lubbenhof, läti keeles Lubu muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Lubi mõis · Näe rohkem »
Martna kihelkond
Martna kirik Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Martna kihelkond · Näe rohkem »
Matīši kihelkond
Matīši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, läti keeles Matīšu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Matīši kihelkond · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Mõis · Näe rohkem »
Mujāni mõis
Mujāni mõis, ka Mujani mõis (saksa keeles Schloß Mojahn, läti keeles Mujānu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Veide kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Mujāni mõis · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Narva · Näe rohkem »
Nousiaineni vald
Nousiainen (rootsi keeles Nousis) on vald Soomes Lääne-Soome läänis Päris-Soome maakonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Nousiaineni vald · Näe rohkem »
Otepää kihelkond
Otepää kirik Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Oxenstierna · Näe rohkem »
Püssi mõis
Püssi mõis (saksa keeles Neu-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Püssi mõis · Näe rohkem »
Plāņi mõis
Plāņi mõis (saksa keeles Planhof, läti keeles Plāņu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Plāņi mõis · Näe rohkem »
Priekuļi mõis
Priekuļi mõis (saksa keeles Freudenberg, läti keeles Priekuļu muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Priekuļi mõis · Näe rohkem »
Roela mõis
Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Roela mõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Rubene kihelkond
Rubene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Papendorf, läti keeles Rubenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Rubene kihelkond · Näe rohkem »
Södermanland
Södermanlandi asukoht Södermanland (lühendatult Sörmland) on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kagu-Rootsis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Södermanland · Näe rohkem »
Skujene kihelkond
Skujene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schujen, läti keeles Skujene draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Skujene kihelkond · Näe rohkem »
Småland
Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Småland · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Soome · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Stockholm · Näe rohkem »
Suure-Lähtru mõis
Mõisa peahoone Suure-Lähtru mõis (ebatäpselt ka: Lähtru mõis; saksa keeles Groß-Lechtigall) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Suure-Lähtru mõis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Tartumaa · Näe rohkem »
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Trikāta kihelkond · Näe rohkem »
Trikāta mõis
Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Trikāta mõis · Näe rohkem »
Uppland
Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Uppland · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vabahärra · Näe rohkem »
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Valgamaa · Näe rohkem »
Vana-Otepää mõis
Vana-Otepää mõis (saksa keeles Schloß Odenpäh) oli riigimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vana-Otepää mõis · Näe rohkem »
Vana-Prangli mõis
Vana-Prangli mõis, ka Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof), oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vana-Prangli mõis · Näe rohkem »
Vanamõisa mõis (Kirbla)
Vanamõisa mõis (saksa keeles Wannamois) oli rüütlimõis Läänemaal Kirbla kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vanamõisa mõis (Kirbla) · Näe rohkem »
Vatku mõis
Vatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vatku mõis · Näe rohkem »
Väike-Salatsi kihelkond
Väike-Salatsi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Väike-Salatsi kirik Väike-Salatsi kihelkond ehk Mazsalaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salisburg, läti keeles Mazsalacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Väike-Salatsi kihelkond · Näe rohkem »
Vījciemsi mõis
Vījciemsi mõis (saksa keeles Wiezemhof, läti keeles Vījciema muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vījciemsi mõis · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »
Veļķi mõis (Rubene kihelkond)
Veļķi mõisa peahoone Veļķi mõis (saksa keeles Welkenhof, läti keeles Veļķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Veļķi mõis (Rubene kihelkond) · Näe rohkem »
Vecate mõis
Vecate mõis (saksa keeles Alt-Ottenhof, läti keeles Vecates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vecate mõis · Näe rohkem »
Vecbrenguļi mõis
Vecbrenguļi mõis (varem Brenguļi mõis, saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof, läti keeles Vecbrenguļu muiža, varem Brenguļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vecbrenguļi mõis · Näe rohkem »
Vecvāle mõis
Vecvāle mõis (saksa keeles Alt-Sackenhof, läti keeles Vecvāles muiža) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vecvāle mõis · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vidzeme · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Virumaa · Näe rohkem »
Vohnja mõis
Vohnja mõis (saksa keeles Fonal, vene keeles Фоналъ) oli Virumaal Kadrina kihelkonnas asunud mõis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Vohnja mõis · Näe rohkem »
Volmari kihelkond
Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Volmari kihelkond · Näe rohkem »
Volmari mõis
Torn Valmiera mõisas Volmari mõis ehk Valmiermuiža mõis, ka Valmiera mõis (saksa keeles Wolmarshof, läti keeles Valmiermuiža ehk Valmieras muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja Volmari mõis · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 1583 · Näe rohkem »
1597
1597.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 1597 · Näe rohkem »
16. juuni
16.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 16. juuni · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 1608 · Näe rohkem »
1612
1612.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 1612 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 1645 · Näe rohkem »
1647
1647.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 1647 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 1654 · Näe rohkem »
19. november
19.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 19. november · Näe rohkem »
28. august
28.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 28. august · Näe rohkem »
5. juuni
5.
Uus!!: Axel Oxenstierna ja 5. juuni · Näe rohkem »
