Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Aur, Eeter, Etanool, Etüleen, Halotaan, Hapnik, Hoffmanni tilgad, IUPACi nomenklatuur, Joove, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Kuivdestillatsioon, Lahusti, Leektemperatuur, Molaarmass, Paracelsus, Ravim, Segu, Sulamistemperatuur, Tavaline nohu, Tihedus, Uimasti, Väävelhape, Vedelik, Vesi, Viskoossus, 1275, 1540, 1730.
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Uus!!: Dietüüleeter ja Aur · Näe rohkem »
Eeter
Eeter võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Dietüüleeter ja Eeter · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Dietüüleeter ja Etanool · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: Dietüüleeter ja Etüleen · Näe rohkem »
Halotaan
pisi Halotaan (ladina Halothanum) ehk ftorotaan (ladina Phtorothanum) ehk fluotaan; keemiline nimetus 2-bromo-2-kloro-1,1,1-trifluoroetaan; kaubanduslikud nimed Anestan, Fluctan, Fluothane, Ftorotan, Halan, Narcotan, Rhodialotan, Somnothane) on inhaleeritav üldanesteetikum. See on ainus broomi sisaldav inhalatsioonianesteetikum. See on värvitu ja meeldiva lõhnaga, kuid valguse toimel lagunev, mistõttu seda pakitakse tumedatesse (oranžidesse) pudelitesse. Stabilisaatorina lisatakse 0,01% tümooli. Halotaan sisaldub WHO hädavajalike ravimite nimekirjas WHO Model List of Essential Medicines. Arenenud maades on see enamasti asendatud näiteks sevofluraani, isofluraani või desfluraaniga.
Uus!!: Dietüüleeter ja Halotaan · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Dietüüleeter ja Hapnik · Näe rohkem »
Hoffmanni tilgad
Hoffmanni tilgad (ka liikva, õuhka) on eetri ja piirituse segu.
Uus!!: Dietüüleeter ja Hoffmanni tilgad · Näe rohkem »
IUPACi nomenklatuur
IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Uus!!: Dietüüleeter ja IUPACi nomenklatuur · Näe rohkem »
Joove
Joove ehk intoksikatsioon (ka joobeseisund, joobnud olek) on organismi kesknärvisüsteemi mõjutava psühhoaktiivse aine põhjustatud psüühika- ja käitumishäire.
Uus!!: Dietüüleeter ja Joove · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Dietüüleeter ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Dietüüleeter ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kuivdestillatsioon
Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused.
Uus!!: Dietüüleeter ja Kuivdestillatsioon · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Dietüüleeter ja Lahusti · Näe rohkem »
Leektemperatuur
Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.
Uus!!: Dietüüleeter ja Leektemperatuur · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Dietüüleeter ja Molaarmass · Näe rohkem »
Paracelsus
Paracelsus Monument Saksamaal Beratzhausenis Paracelsus (kodanikunimega Theophrastus Philippus Aureolus Bombastus von Hohenheim; 11. või 17. november 1493 – 24. september 1541) oli šveitsi päritolu arst ja loodusteadlane, iatrokeemia rajaja.
Uus!!: Dietüüleeter ja Paracelsus · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Dietüüleeter ja Ravim · Näe rohkem »
Segu
Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.
Uus!!: Dietüüleeter ja Segu · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Dietüüleeter ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tavaline nohu
Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.
Uus!!: Dietüüleeter ja Tavaline nohu · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Dietüüleeter ja Tihedus · Näe rohkem »
Uimasti
Uimasti ehk narkootikum ehk mõnuaine on psühhotroopne aine, mis tekitab sõltuvust.
Uus!!: Dietüüleeter ja Uimasti · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Dietüüleeter ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Dietüüleeter ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Dietüüleeter ja Vesi · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Dietüüleeter ja Viskoossus · Näe rohkem »
1275
1275.
Uus!!: Dietüüleeter ja 1275 · Näe rohkem »
1540
1540.
Uus!!: Dietüüleeter ja 1540 · Näe rohkem »
1730
1730.
Uus!!: Dietüüleeter ja 1730 · Näe rohkem »
