Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Dietmar von Aist, Gooti kirjad, Heidelbergi ülikool, Initsiaal, Manesse käsikiri, Minnesinger, Minuskel, Pärgament, Saksa keel, Värss, Walther von der Vogelweide, Weingarteni laulukäsikiri, Wolfram von Eschenbach, 12. sajand, 13. sajand.
Dietmar von Aist
Dietmar von Aist (u 1115 – u 1171), ka Dietmar von Aste, oli 12.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Dietmar von Aist · Näe rohkem »
Gooti kirjad
Gooti kirjad, ka gooti kiri on sageli kasutatud üldnimetus kirjastiilide kohta, mida hakati ladina kirjas Euroopas kasutama alates 11.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Gooti kirjad · Näe rohkem »
Heidelbergi ülikool
Heidelbergi ülikooli vana peahoone Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Heidelbergi ülikool · Näe rohkem »
Initsiaal
Initsiaal 'L' Initsiaal trükises Initsiaal (ladina keeles initialis 'algne, algus-') on sõna, lõigu, peatüki või pikema tekstiosa suur ilustatud algustäht raamatus, käsikirjas või mujal.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Initsiaal · Näe rohkem »
Manesse käsikiri
Manesse käsikiri, ka Codex Manesse ja Heidelbergi suur laulukäsikiri (saksa keeles Große Heidelberger Liederhandschrift) on 14. sajandist pärinev keskülemsaksakeelne illumineeritud käsikiri, milles on minnesingerite tekstid.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Manesse käsikiri · Näe rohkem »
Minnesinger
Manesse käsikirjas Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas Walther von der Vogelweide. ''Spruch'' "Mir hat eyn liet von vranken" Münsteri käsikirjafragmendil Kürenbergeri luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v Luuletuse "Kloster der Minne" algus 15. sajandi käsikirjas Cod. pal. germ. 313 Minnesinger ('lembelaulik') oli keskaegse keskülemsaksakeelse rüütliluule looja ja esitaja.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Minnesinger · Näe rohkem »
Minuskel
Minuskel (tuleneb ladinakeelsest nimetusest minusculus 'pigem väike') on tüpograafias kasutatav mõiste trükikirja väikese kirjatähe kohta.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Minuskel · Näe rohkem »
Pärgament
Pärgamendi valmistamine, Saksamaa, 1568 Pärgament on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupidav, hele, läbipaistmatu materjal.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Pärgament · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Saksa keel · Näe rohkem »
Värss
Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Värss · Näe rohkem »
Walther von der Vogelweide
Walther von der Vogelweide (u 1170 – u 1230) oli saksa minnesinger, keda peetakse keskaja luuletajaist Saksamaa kuulsaimaks.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Walther von der Vogelweide · Näe rohkem »
Weingarteni laulukäsikiri
Weingarteni laulukäsikiri on 14. sajandist pärinev keskülemsaksakeelne illumineeritud käsikiri, milles on minnesingerite tekstid.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Weingarteni laulukäsikiri · Näe rohkem »
Wolfram von Eschenbach
Wolfram von Eschenbach Manesse käsikirjas 1860 püstitatud mälestussammas Wolfram von Eschenbach (umbes 1170 – umbes 1220) oli saksa rüütel ja luuletaja, keda peetakse oma aja suurimaks eepiliseks luuletajaks.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja Wolfram von Eschenbach · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Heidelbergi väike laulukäsikiri ja 13. sajand · Näe rohkem »
