Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Hollandi krahvkond

Index Hollandi krahvkond

Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.

104 suhted: Alam-Lotring, Allood, Arnulf (Frangi keiser), Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsogkond, Baieri-Straubing, Bartertehing, Bataavia Vabariik, Bütsants, Brabanti hertsogkond, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Charles III (Lääne-Frangi), Charles VI, Dofään, Dordrecht, Eikellegimaa, Felipe II, Feodalism, Flandria krahv, Flandria krahvkond, Frangi riik, Frangimaa hertsogkond, Friisimaa, Friisimaa provints, Gloucesteri hertsog, Haag, Habsburgide Madalmaad, Hainaut' krahvkond, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Henry VI, Hispaania kuningas, Hispaania Madalmaad, Holland, Hollandi krahv, Hollandi Vabariik, Ida-Frangi riik, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Jean (Pariisi krahv), Kaheksakümneaastane sõda, Kalvinism, Karl Suur, Katoliiklus, Köln, ..., Kesk-Frangi riik, Konrad I (Saksa kuningas), Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Krahv, Lään, Lääne-Frangi riik, Lõuna-Hollandi provints, Lõuna-Madalmaad, Lek, Liège'i piiskopkond, Limburgi hertsogkond, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Ludwig III Laps, Ludwig Vaga, Luksemburgi hertsogkond, Madalmaad, Namuri krahvkond, Nõbu, Oranje Willem, Otto III (Saksa-Rooma keiser), Oude Rijn, Overijsseli provints, Palverännak, Põhja-Brabandi provints, Põhja-Hollandi provints, Põld, Personaalunioon, Philippe Hea, Raba, Reformatsioon, Regent, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Saksimaa hertsogiriik, Seitseteist provintsi, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Terschelling, Texel, Tuberkuloos, Urk, Utrecht, Utrechti toomkirik, Utrechti unioon, Valois-Burgundia dünastia, Vasall, Vastupaavst, Viikingid, Vlie, Vlieland, Zeelandi krahvkond, 1556. Laienda indeks (54 rohkem) »

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Alam-Lotring · Näe rohkem »

Allood

Allood ehk pärusvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võis piiramata käsutada.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Allood · Näe rohkem »

Arnulf (Frangi keiser)

Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »

Švaabimaa hertsogkond

Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Baieri-Straubing

Baieri-Straubingi hajali maad, 1353–1432 Baieri-Straubingi-Hollandi hertsogite vapp Baieri-Straubing tähistab Baieri Wittelsbachi dünastia hajali territoriaalset pärandit, mida valitsesid aastatel 1353–1432 Baieri-Straubingi sõltumatud hertsogid; nende markide kaart ja Saksa-Rooma riigi kontuur näitavad ilmekalt maade killustatust, kus ei rakendatud esmasünniõigust.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Baieri-Straubing · Näe rohkem »

Bartertehing

Bartertehing (inglise keeles barter) on mõiste, mis iseloomustab kaupade ja teenuste otsevahetust tasaarvelduse kaudu ilma raha maksevahendina kasutamata.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Bartertehing · Näe rohkem »

Bataavia Vabariik

Bataavia Vabariik (hollandi keeles Bataafse Republiek) oli Prantsuse 1. Vabariigi vasallriik praegusaegse Madalmaade Kuningriigi aladel.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Bataavia Vabariik · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Bütsants · Näe rohkem »

Brabanti hertsogkond

Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Brabanti hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia hertsog

Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia Madalmaad

Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Burgundia Madalmaad · Näe rohkem »

Charles III (Lääne-Frangi)

Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »

Charles VI

pisi Charles VI Nõdrameelne (3. detsember 1368 Pariis – 21. oktoober 1422 Pariis) oli Valois' dünastiast Prantsusmaa kuningas aastatel 1380–1422.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Charles VI · Näe rohkem »

Dofään

Dofääni vapp Dofään (prantsuse keeles le dauphin 'delfiin') on Prantsuse kuninga troonipärija nimetus Valois'de ja Bourboni dünastia ajal.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Dofään · Näe rohkem »

Dordrecht

Groothoofdspoort-värav Dordrechtis Dordrecht on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Dordrecht · Näe rohkem »

Eikellegimaa

Eikellegimaa (ladina keeles terra nullius) on mitte kellegi valduses olev maa-ala rindejoonel või kahe naaberriigi piiritõkete vahel.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Eikellegimaa · Näe rohkem »

Felipe II

Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Felipe II · Näe rohkem »

Feodalism

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Feodalism · Näe rohkem »

Flandria krahv

Flandria krahvide vapp Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Flandria krahv · Näe rohkem »

Flandria krahvkond

Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangimaa hertsogkond

Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Friisimaa

Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Friisimaa · Näe rohkem »

Friisimaa provints

Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Friisimaa provints · Näe rohkem »

Gloucesteri hertsog

Gloucesteri hertsog (inglise keeles Duke of Gloucester) on kuninglik hertsogitiitel Ühendkuningriigi aadlis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Gloucesteri hertsog · Näe rohkem »

Haag

Haag on linn Hollandi lääneosas 6 kilomeetri kaugusel Põhjamerest, riigi valitsuse asupaik ja Lõuna-Hollandi provintsi halduskeskus.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Haag · Näe rohkem »

Habsburgide Madalmaad

Habsburgide Madalmaad on ühine nimi Saksa-Rooma riigi läänidele Madalmaades, mida valitsesid Habsburgid.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Habsburgide Madalmaad · Näe rohkem »

Hainaut' krahvkond

Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »

Hõimuhertsogkonnad

tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »

Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »

Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Henry VI

Henry VI Henry VI (6. detsember 1421 – 21. mai 1471) oli Inglismaa kuningas aastatel 1422–1461 ja 1470–1471.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Henry VI · Näe rohkem »

Hispaania kuningas

Hispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Hispaania kuningas · Näe rohkem »

Hispaania Madalmaad

Hispaania Madalmaad (hispaania keeles Países Bajos españoles; hollandi keeles Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581–1714.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Hispaania Madalmaad · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Holland · Näe rohkem »

Hollandi krahv

Hollandi krahvide vapp Hollandi krahvid valitsesid 10.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Hollandi krahv · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Jean (Pariisi krahv)

Jean Charles Pierre Marie d’Orléans (sündinud 19. mail 1965 Boulogne-Billancourtis) on Prantsusmaa kuningliku (Orléansi) perekonna pea (kuningliku nimega Jean IV) alates 21.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Jean (Pariisi krahv) · Näe rohkem »

Kaheksakümneaastane sõda

Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Kaheksakümneaastane sõda · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Kalvinism · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Karl Suur · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Köln · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »

Konrad I (Saksa kuningas)

Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Krahv · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lään · Näe rohkem »

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Lõuna-Hollandi provints

Lõuna-Hollandi provints on 1. järgu haldusüksus Hollandis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lõuna-Hollandi provints · Näe rohkem »

Lõuna-Madalmaad

pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lõuna-Madalmaad · Näe rohkem »

Lek

Leki jõgi Jaarsveldi juures Lek on 62 km pikkune jõgi Lääne-Hollandis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lek · Näe rohkem »

Liège'i piiskopkond

Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Liège'i piiskopkond · Näe rohkem »

Limburgi hertsogkond

Limburgi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osa.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Limburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Lothar I (Frangi keiser)

Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »

Lothar II (Lotring)

Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »

Lotharingia

Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Lotharingia · Näe rohkem »

Ludwig III Laps

Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Luksemburgi hertsogkond

Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Madalmaad · Näe rohkem »

Namuri krahvkond

Namur (hollandi Namen) oli karolingide ja hiljem Saksa-Rooma riigi krahvkond Madalmaades.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Namuri krahvkond · Näe rohkem »

Nõbu

Nõbu on isa või ema venna või õe poeg või tütar.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Nõbu · Näe rohkem »

Oranje Willem

Oranje Willem. Adriaen Key maal (umbes 1575) Oranje Willem, ka Willem Vaikija (24. aprill 1533 Dillenburgi linnus – 10. juuli 1584 Delft) oli Oranje vürst ning Nassau hertsog, Katzenelnbogeni, Viandeni ja Dietzi krahv.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Oranje Willem · Näe rohkem »

Otto III (Saksa-Rooma keiser)

Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Oude Rijn

Jõe asukoht Oude Rijn ('Vana Rein') on Reini jõe haru jõe delta osas Hollandis Utrechti ja Lõuna-Hollandi provintsides.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Oude Rijn · Näe rohkem »

Overijsseli provints

Overijsseli provints on 1. järgu haldusüksus Hollandis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Overijsseli provints · Näe rohkem »

Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Palverännak · Näe rohkem »

Põhja-Brabandi provints

Põhja-Brabandi provints on 1. järgu haldusüksus Hollandis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Põhja-Brabandi provints · Näe rohkem »

Põhja-Hollandi provints

Põhja-Hollandi provints on provints (1. järgu haldusüksus) Hollandis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Põhja-Hollandi provints · Näe rohkem »

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Põld · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Philippe Hea

'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Philippe Hea · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Raba · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Regent

Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Regent · Näe rohkem »

Riigipäev (Saksa-Rooma riik)

Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Seitseteist provintsi

Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Seitseteist provintsi · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Terschelling

Asend Hollandis Terschelling on saar Põhjameres, üks Friisi saartest.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Terschelling · Näe rohkem »

Texel

Texel Texel (hollandikeelne hääldus) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Texel · Näe rohkem »

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Tuberkuloos · Näe rohkem »

Urk

Urk on linn Hollandis Flevolandi provintsis.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Urk · Näe rohkem »

Utrecht

Utrecht on linn Hollandis, Utrechti provintsi halduskeskus.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Utrecht · Näe rohkem »

Utrechti toomkirik

Utrechti toomkirik (hollandi keeles Sint-Maartenskathedraal, Dom van Utrecht) oli 1580.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Utrechti toomkirik · Näe rohkem »

Utrechti unioon

Utrechti unioon (hollandi keeles Unie van Utrecht) oli 23.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Utrechti unioon · Näe rohkem »

Valois-Burgundia dünastia

Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Vasall · Näe rohkem »

Vastupaavst

Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Vastupaavst · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Viikingid · Näe rohkem »

Vlie

IJseli jõe suue varakeskajal Vlie või Vliestroom on meretee Hollandi saarte Vlielandi ja Terschellingi vahel.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Vlie · Näe rohkem »

Vlieland

Vlielandi saar on punasega märgitud Vlieland (friisi Flylân) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Vlieland · Näe rohkem »

Zeelandi krahvkond

Zeelandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond Madalmaades.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja Zeelandi krahvkond · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Hollandi krahvkond ja 1556 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »