Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Aeg (keeleteadus), Aktiiv, Arv (keeleteadus), Aspekt (keeleteadus), Daativ, Eddad, Fääri keel, Germaani keeled, Grammatiline kategooria, Inglise keel, Isik (keeleteadus), Island, Islandi kirjandus, Käänamine, Kääne, Kõneviis, Kõrgislandi keel, Keelesugulus, Kesksugu, Kirjakeel, Ladina kiri, Mediaal, Meessugu, Mitmus, Morfoloogia, Murre, Naissugu, Nimetav kääne, Nimisõna, Norra keel, Omadussõna, Omasõna, Omastav kääne, Paradigma, Passiiv, Põhjagermaani keeled, Rootsi keel, Saaga, Sõna, Sihitav kääne, Taani keel, Tähestik, Tüvi (keeleteadus), Tegumood, Tegusõna, Tulevik (keeleteadus), Vanaislandi keel, Vanapõhja keel, Võrded, 13. sajand, ..., 1973. Laienda indeks (1 rohkem) »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Islandi keel ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Aktiiv
Aktiiv on passiivi kõrval '''öeldise''' tegumoe süntaktiline grammatiline kategooria, mida iseloomustab see, et tegevussubjekt on lauses alus.
Uus!!: Islandi keel ja Aktiiv · Näe rohkem »
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Uus!!: Islandi keel ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Islandi keel ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Daativ
Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.
Uus!!: Islandi keel ja Daativ · Näe rohkem »
Eddad
"Eddadeks" nimetatakse keskaegsel Islandil kirja pandud teoseid "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis räägivad Skandinaavia mütoloogiast.
Uus!!: Islandi keel ja Eddad · Näe rohkem »
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Uus!!: Islandi keel ja Fääri keel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Islandi keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Grammatiline kategooria
Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.
Uus!!: Islandi keel ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Islandi keel ja Inglise keel · Näe rohkem »
Isik (keeleteadus)
Isik on üks öeldise grammatiline kategooria.
Uus!!: Islandi keel ja Isik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Islandi keel ja Island · Näe rohkem »
Islandi kirjandus
Islandi kirjandus on islandi keeles kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Islandi keel ja Islandi kirjandus · Näe rohkem »
Käänamine
Käänamine ehk deklineerimine ehk deklinatsioon on käändsõnade (nimisõnade, omadussõnade, arvsõnade, asesõnade ja kesksõnade) või tegusõna käändeliste vormide muutmine käändeti.
Uus!!: Islandi keel ja Käänamine · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Islandi keel ja Kääne · Näe rohkem »
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Uus!!: Islandi keel ja Kõneviis · Näe rohkem »
Kõrgislandi keel
Kõrgislandi keel (Háfrónska) on tehiskeel, mille on loonud belglane Jozef Braekmans ning mille eesmärk on kaotada kaasaegsest islandi keelest laensõnad.
Uus!!: Islandi keel ja Kõrgislandi keel · Näe rohkem »
Keelesugulus
Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.
Uus!!: Islandi keel ja Keelesugulus · Näe rohkem »
Kesksugu
Kesksugu ehk neutrum on isikuliste asesõnade ja nimisõnade grammatiline kategooria mitmetes keeltes.
Uus!!: Islandi keel ja Kesksugu · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Islandi keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Islandi keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Mediaal
Mediaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.
Uus!!: Islandi keel ja Mediaal · Näe rohkem »
Meessugu
Meessoo üks tunnuseks võivad olla vuntsid ja habe Meessugu on inimese sugu, mille isendid ei sünnita lapsi.
Uus!!: Islandi keel ja Meessugu · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Islandi keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Islandi keel ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Islandi keel ja Murre · Näe rohkem »
Naissugu
Naissoo tunnuseks on lapse sünnitamine ja piimaga toitmine Naissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.
Uus!!: Islandi keel ja Naissugu · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Islandi keel ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Islandi keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Islandi keel ja Norra keel · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Islandi keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omasõna
Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.
Uus!!: Islandi keel ja Omasõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Islandi keel ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Paradigma
Paradigma (kreeka sõnast (παράδειγμα 'musternäide') on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Sõna on mitmes valdkonnas kasutusel terminina.
Uus!!: Islandi keel ja Paradigma · Näe rohkem »
Passiiv
Passiiv on võrdväärselt aktiiviga tegusõna grammatiline kategooria.
Uus!!: Islandi keel ja Passiiv · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Islandi keel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Islandi keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Islandi keel ja Saaga · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Islandi keel ja Sõna · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Islandi keel ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Islandi keel ja Taani keel · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Islandi keel ja Tähestik · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Islandi keel ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Islandi keel ja Tegumood · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Islandi keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Islandi keel ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Vanaislandi keel
Vanaislandi keel on islandi keele vana keelekuju.
Uus!!: Islandi keel ja Vanaislandi keel · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Islandi keel ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Võrded
Võrded on omadussõna võrdlusastmed.
Uus!!: Islandi keel ja Võrded · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Islandi keel ja 13. sajand · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Islandi keel ja 1973 · Näe rohkem »
