Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Angla, Haigla, Karja kihelkond, Karja kirikumõis, Karjamõis, Klassitsism, Konrad von Sengbusch, Pamma, Pamma mõis, Paul I, Pärisorjus, Purtsa, Ratsaväekindral, Rüütlimõis, Riigimõis, Saare-Lääne piiskop, Saaremaa, Saaremaa vald, Saksa keel, Sovhoos, Teine maailmasõda, Venemaa, 1558, 1795, 1798, 18. sajand, 1808, 1825, 1835, 1843, 1868, 1873, 19. sajand, 1919, 1940, 20. sajand.
Angla
thumb Angla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Karja mõis ja Angla · Näe rohkem »
Haigla
Haiglaruum Taanis Haigla on asutus haigete statsionaarseks ravimiseks.
Uus!!: Karja mõis ja Haigla · Näe rohkem »
Karja kihelkond
Karja kirik (2010) Karja kihelkond (lühend Krj; saksa keeles Kirchspiel Karris) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Karja mõis ja Karja kihelkond · Näe rohkem »
Karja kirikumõis
Karja kirikumõis (saksa keeles Pastorat Karris) oli kirikumõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Karja mõis ja Karja kirikumõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Karja mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Karja mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Konrad von Sengbusch
Konrad von Sengbusch (4. (ukj 16. aprill) 1831 Pühalepa kirikumõis – 29. jaanuar (ukj 11. veebruar) 1913 Kingli mõis) oli Saaremaa rüütelkonnategelane ja Karja mõisnik, Kuressaare linnapea aastatel 1898–1906.
Uus!!: Karja mõis ja Konrad von Sengbusch · Näe rohkem »
Pamma
Pamma on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Karja mõis ja Pamma · Näe rohkem »
Pamma mõis
Pamma mõis (saksa keeles Herrenhof) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Karja mõis ja Pamma mõis · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Karja mõis ja Paul I · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Karja mõis ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Purtsa
Purtsa on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Karja mõis ja Purtsa · Näe rohkem »
Ratsaväekindral
Ratsaväekindral (saksa keeles General der Kavalierie) oli sõjaväeline auaste ratsavägedes, kus oli kasutusel Saksa sõjaväemudel.
Uus!!: Karja mõis ja Ratsaväekindral · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Karja mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Karja mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Karja mõis ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Karja mõis ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Karja mõis ja Saaremaa vald · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Karja mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Uus!!: Karja mõis ja Sovhoos · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Karja mõis ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Karja mõis ja Venemaa · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Karja mõis ja 1558 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Karja mõis ja 1795 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Karja mõis ja 1798 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Karja mõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Karja mõis ja 1808 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Karja mõis ja 1825 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Karja mõis ja 1835 · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Karja mõis ja 1843 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Karja mõis ja 1868 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Karja mõis ja 1873 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Karja mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Karja mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Karja mõis ja 1940 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Karja mõis ja 20. sajand · Näe rohkem »
