Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Aadel, Adramaa, Alexander von Benckendorff, Bielsky, Douglas, Gernet, Gustav II Adolf, Harju maakond, Jõgisoo mõis, Karjamõis, Käesalu, Keelva, Keila kihelkond, Keila mõis, Keila vald, Keila-Joa mõis, Kinnisturaamat, Kornet, Kumna mõis, Lehola mõis, Meremõisa mõis, Mohrenschildt, Nasackin, Rüütlimõis, Riigitaaler, Rooküla mõis, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Sitpeksi, Suur reduktsioon, Taaler, Tertsiaalrent, Tuula, Tuula mõis, Uniküla mõis, Vatku mõis, 1624, 1627, 1648, 1652.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Käesalu mõis ja Aadel · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Käesalu mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Alexander von Benckendorff
Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn – 11. september (vkj)/ 23. september 1844 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Käesalu mõis ja Alexander von Benckendorff · Näe rohkem »
Bielsky
Bielsky oli Leedu päritolu aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Uus!!: Käesalu mõis ja Bielsky · Näe rohkem »
Douglas
Douglas'ite vapp Douglas oli Šotimaalt pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Käesalu mõis ja Douglas · Näe rohkem »
Gernet
Gernet (vene keeles Гернет) on Pommerist Gollnowist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Käesalu mõis ja Gernet · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Käesalu mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Käesalu mõis ja Harju maakond · Näe rohkem »
Jõgisoo mõis
Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal (vaadatud 08.07.2015).
Uus!!: Käesalu mõis ja Jõgisoo mõis · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Käesalu mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Käesalu
Käesalu on küla ja mõis Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Käesalu mõis ja Käesalu · Näe rohkem »
Keelva
Keelva on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Käesalu mõis ja Keelva · Näe rohkem »
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Keila kihelkond · Näe rohkem »
Keila mõis
Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Keila mõis · Näe rohkem »
Keila vald
Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Keila vald · Näe rohkem »
Keila-Joa mõis
Mõisa peahoone (september 2018) Droonivideo Keila joast, mõisast ja ümbruskonnast (juuni 2022) Keila-Joa mõis (saksa keeles Schloß Fall) oli rüütlimõis (1844. aastast fideikomiss) Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Keila-Joa mõis · Näe rohkem »
Kinnisturaamat
Kinnisturaamat (ka kinnistusraamat; inglise keeles land register; saksa keeles Grundbuch, prantsuse keeles registre foncier) on raamat, kus on kirjas kinnistud, nende kinnistute omanikud koos omanikega seotud koormistega.
Uus!!: Käesalu mõis ja Kinnisturaamat · Näe rohkem »
Kornet
Postisarv Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.
Uus!!: Käesalu mõis ja Kornet · Näe rohkem »
Kumna mõis
Mõisa peahoone Kumna mõis, varem Knoobuse mõis (saksa keeles Kumna) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeva Kumna küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Käesalu mõis ja Kumna mõis · Näe rohkem »
Lehola mõis
Lehola mõis, ka Kulna mõis (vaadatud 17.05.2020) (saksa keeles Lehhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 17.05.2020), tänapäeva Lehola küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Käesalu mõis ja Lehola mõis · Näe rohkem »
Meremõisa mõis
Mõisa uue peahoone varemed. Elizabeth Eastlake-Rigby, 1838–1841, trükitud 1842 Mõisa uue peahoone varemed (juuli 2011) Meremõisa mõis (saksa keeles Merremois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Meremõisa mõis · Näe rohkem »
Mohrenschildt
Mohrenschildt on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Käesalu mõis ja Mohrenschildt · Näe rohkem »
Nasackin
Nasackin, ka Nasacken, Nassokin ja Nassakin (vene keeles Нассакин) on tatari päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Käesalu mõis ja Nasackin · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Käesalu mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Uus!!: Käesalu mõis ja Riigitaaler · Näe rohkem »
Rooküla mõis
Rooküla mõis (saksa keeles Rohküll) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Käesalu mõis ja Rooküla mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Käesalu mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Käesalu mõis ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Sitpeksi
Sitpeksi oli küla Harjumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Sitpeksi · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Käesalu mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Uus!!: Käesalu mõis ja Taaler · Näe rohkem »
Tertsiaalrent
Tertsiaalrent (saksa keeles Tertsial) oli rendisuhte vorm, kus rentnik võis kokkulepitud rendisummast kolmandiku (tertsiaal) endale jätta.
Uus!!: Käesalu mõis ja Tertsiaalrent · Näe rohkem »
Tuula
Tuula on küla Harju maakonnas Saue vallas, Keilast 4 km kagus.
Uus!!: Käesalu mõis ja Tuula · Näe rohkem »
Tuula mõis
Tuula mõis (saksa keeles Thula) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Uus!!: Käesalu mõis ja Tuula mõis · Näe rohkem »
Uniküla mõis
Uniküla mõis (saksa keeles Unniküll) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Uniküla mõis · Näe rohkem »
Vatku mõis
Vatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Käesalu mõis ja Vatku mõis · Näe rohkem »
1624
1624.
Uus!!: Käesalu mõis ja 1624 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Käesalu mõis ja 1627 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Käesalu mõis ja 1648 · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Käesalu mõis ja 1652 · Näe rohkem »
