Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Alamsaksa laenud eesti keeles, Balti laenud eesti keeles, Baltisaksa laenud eesti keeles, Eesti etümoloogiasõnaraamat, Eesti keel, Eesti kirjakeel, Eestlased, Emakeele Sihtasutus, Germaani laenud eesti keeles, Kanep, Karl Pajusalu, Kass, Kauss, Külli Prillop, Keelesaar, Kiin (tööriist), Lääts (kaunvili), Läti, Läti keel, Lätlased, Lõunaeesti keeled, Leivu keel, Lembit Vaba, Lest, Lutsi maarahvas, Magun, Meeli Sedrik, Murre, Pastlad, Rauts, Rääts (korv), Rootsi laenud eesti keeles, Saarte murre, Saksa laenud eesti keeles, Sõkal, Slaavi laenud eesti keeles, Soome laenud eesti keeles, Sven-Erik Soosaar, Täkk, Tüvi (keeleteadus), Tiit-Rein Viitso, Vanarootsi laenud eesti keeles, Vanavene laenud eesti keeles, Vene laenud eesti keeles, Viisud.
Alamsaksa laenud eesti keeles
Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Alamsaksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Balti laenud eesti keeles
Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Balti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Baltisaksa laenud eesti keeles
Baltisaksa laenud on 16.-18.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Baltisaksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Eesti etümoloogiasõnaraamat
"Eesti etümoloogiasõnaraamat" on 2012.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Eesti etümoloogiasõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Eestlased · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Germaani laenud eesti keeles
Germaani laenud on alates II aastatuhandest eKr kuni 9.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Germaani laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Kanep · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Kass · Näe rohkem »
Kauss
Keraamiline kauss Kauss (murdes ka vaagen, vaanas, liud) on ümmarguse või ovaalse põhiplaaniga nõgus kõrgete äärtega sööginõu.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Kauss · Näe rohkem »
Külli Prillop
Külli Prillop (sündinud 24. novembril 1974) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Külli Prillop · Näe rohkem »
Keelesaar
Võru murdealad Kraasnas, Lutsis ja Leivus Keelesaar on suurema keeleala sees olev muukeelne ala.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Keelesaar · Näe rohkem »
Kiin (tööriist)
Kiiniga saab kuni paarisentimeetrise läbimõõduga oksi ja puid raiuda Kiin (ka lets, vestu) on putkega varre otsa pandud raienuga, mis on pika (15–50 cm) lõiketeraga ja mille lõiketera tippu on tera kaitseks tehtud allapoole pöörduv nokk.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Kiin (tööriist) · Näe rohkem »
Lääts (kaunvili)
Lääts õitsemise ajal Kiirluupvideo läätse kasvust Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Lääts (kaunvili) · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Läti keel · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Lätlased · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Leivu keel · Näe rohkem »
Lembit Vaba
Lembit Vaba (2021) Lembit Vaba (sündinud 27. mail 1945) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Lembit Vaba · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Lest · Näe rohkem »
Lutsi maarahvas
Lõunaeesti murrete leviala 19. sajandi lõpus Eesti, Läti ja Venemaa alal Lutsi maarahvas (ka: lutsid) oli eestlaste rahvakild Lätis Latgales Ludza piirkonnas, peamiselt Pilda, Ņukši ja Nirza vallas, aga ka Määrdina vallas.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Lutsi maarahvas · Näe rohkem »
Magun
Magun ehk moon (Papaver) on magunaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Magun · Näe rohkem »
Meeli Sedrik
Meeli Sedrik (7. oktoober 1968 Kärdla, Hiiumaa – 14. mai 2022) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Meeli Sedrik · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Murre · Näe rohkem »
Pastlad
Pastel on ühest pargitud või parkimata nahatükist tehtud kerge kontsata jalanõu, mille servadesse on tehtud augud ehk tärkmed paelte läbitõmbamiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Pastlad · Näe rohkem »
Rauts
Rauts (ka: Läti vikat, rukkirauts, rukkivikat, Võru murdes iiroots) on endisaegne lühikese (50–75 cm) varrega vikat, mida kasutati vilja, eriti rukki niitmiselEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Rauts · Näe rohkem »
Rääts (korv)
Rääts on vitstest, juurtest või peergudest punutud madal hõre korv.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Rääts (korv) · Näe rohkem »
Rootsi laenud eesti keeles
Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Rootsi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Saarte murre · Näe rohkem »
Saksa laenud eesti keeles
Saksa laenud on alates 16. sajandi teisest poolest Eesti linnades levima hakanud ülemsaksa keelest eesti keelde tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Saksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Sõkal
Sõkal on kõrreliste õie soomusjas leheke, mis ümbritseb tolmukat või emakat.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Sõkal · Näe rohkem »
Slaavi laenud eesti keeles
Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Slaavi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Soome laenud eesti keeles
Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüvedhttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Soome laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Sven-Erik Soosaar
Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal Sven-Erik Soosaar, 2008 Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril Obinitsas 2015. aastal Sven-Erik Soosaar (sündinud 12. novembril 1973) on eesti keeleteadlane ja vikipedist.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Sven-Erik Soosaar · Näe rohkem »
Täkk
Täkk on kastreerimata isane hobune või muu kabjaline, enamasti siiski hobuslase (nt eesel, sebra, kulaan, tarpan), kuid ka kaameli isasloom.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Täkk · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Vanarootsi laenud eesti keeles
Vanarootsi laenud on alates 9.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Vanarootsi laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Vanavene laenud eesti keeles
Vanavene laenud on Pihkva ja Novgorodi riikide alal kõneldud vanavene keelest eesti keelde laenatud sõnad.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Vanavene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Vene laenud eesti keeles
Vene laenud on eesti keelde vene keelest alates 15. sajandist tulnud laentüved.
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Vene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Viisud
Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Läti laenud eesti keeles ja Viisud · Näe rohkem »
