Kiiremini kui brauser!
129 suhted: Aastarõngad, Aine (füüsika), Ajastu (geoloogia), Alanduslehter, Allikas, Aluseline kivim, Antiklinaal, Argilliit, Biogeenid, Bioloogia, D-kiht, Daik, Dalmaatsia rannik, Dansgaardi-Oeschgeri sündmused, Dapingi lade, Darriwili lade, Datsiit, Daugava lade, Düü, Dünaamiline geoloogia, Düseutroofne järv, Düstroofne järv, Džungel, Deebit, Deglatsiatsioon, Delleniit, Delta, Deltarannik, Deltasete, Deluuvium, Deluviaalsed veed, Dendroklimatoloogia, Dendrokronoloogia, Denitrifikatsioon, Detriit, Devon, Devoni liivakivi, Diabaas, Diagenees, Diapiir, Diatomiit, Difusioon, Dimorfism, Dinosaurused, Dioriit, Dispersioon (hüdrogeoloogia), Dolokivi, Dolomiidistumine, Dolomiit, Domeriit, ..., Doreiit, Druus, Dubniki lade, Duniit, Erosioon, Gaas, Geoloogia, Graptoliitargilliit, Huumusained, Intrusioon, Ionosfäär, Järv, Jütja, Jõesete, Kaev, Karbonaatkivim, Karbonaatsed mineraalid, Kennelly-Heaviside'i kiht, Keskmine kivim, Kivim, Kivimit moodustavad mineraalid, Kliima, Kohesioon, Kriit (ajastu), Kulutus, Kurd, Lämmastikuringe, Liik (bioloogia), Liustik, Loom, Lubjakivi, Maa, Maateadus, Mäendus, Meetod, Mineraaltoiteained, Moone (geoloogia), Murenemine, Nafta, Nõgu, Nõlv, Nitraadid, Nitritid, Oliviin, Orgaaniline aine, Organism, Pinnavorm, Plastsus, Positiivne pinnavorm, Pseudovoor, Puittaimed, Rannajoon, Rannik, Ränidioksiid, Ränivetikad, Reljeef, Roomajad, Saar, Savikivimid, Süvakivim, Sete, Settekivim, Settetransport, Settimine, Soolad, Soosete, Suue, Taimed, Tardkivim, Terasuurus, Triias, Tuul, Tuulekanne, Ultraaluseline kivim, Veekogu, Veer, Vesi, Voor, Vulkaaniline kivim. Laienda indeks (79 rohkem) »
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Aastarõngad · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Ajastu (geoloogia)
Ajastu on geoloogilise ajaarvamise suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Ajastu (geoloogia) · Näe rohkem »
Alanduslehter
Alanduslehter ehk depressioonilehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Alanduslehter · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Allikas · Näe rohkem »
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Aluseline kivim · Näe rohkem »
Antiklinaal
Antiklinaal Antiklinaal Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Antiklinaal · Näe rohkem »
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Argilliit · Näe rohkem »
Biogeenid
Biogeenid ehk biogeensed ühendid on organismidest väliskeskkonda sattunud anorgaanilised biokeemilised ühendid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Biogeenid · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Bioloogia · Näe rohkem »
D-kiht
300px D-kiht on ionosfääri osa, mis paikneb kõrgusel 60–90 km E-kihi all.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja D-kiht · Näe rohkem »
Daik
Basaltsed daikid Alaskal Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Daik · Näe rohkem »
Dalmaatsia rannik
Satelliidipildilt on näha, et saarte rannajoon kulgeb mäeahelikega paralleelselt Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dalmaatsia rannik · Näe rohkem »
Dansgaardi-Oeschgeri sündmused
Dansgaardi-Oeschgeri sündmused on viimase jääaja jooksul 25 korda toimunud kliima kõikumised (fluktuatsioonid).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dansgaardi-Oeschgeri sündmused · Näe rohkem »
Dapingi lade
Dapingi lade on ordoviitsiumi ladestu keskordoviitsiumi ladestiku vanem globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dapingi lade · Näe rohkem »
Darriwili lade
Darriwili lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Darriwili lade · Näe rohkem »
Datsiit
Datsiit on ränirikas vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Datsiit · Näe rohkem »
Daugava lade
Daugava lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Daugava lade · Näe rohkem »
Düü
Düü ehk turbamuda on orgaanikarikas pruunikasmust soosete (järvemuda), mis enamikus koosneb detriidist (valdavalt taimeosistest) ja nendega seostunud rauasooladest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Düü · Näe rohkem »
Dünaamiline geoloogia
Dünaamiline geoloogia ehk füüsikaline geoloogia ehk füüsiline geoloogia on geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate protsesside uurimisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dünaamiline geoloogia · Näe rohkem »
Düseutroofne järv
Düseutroofne ehk segatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike mineraalainete sisaldus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Düseutroofne järv · Näe rohkem »
Düstroofne järv
Düstroofne ehk huumustoiteline järv on järv, millele on iseloomulik väike mineraalainete ja biogeenide sisaldus ning suur huumusainete sisaldus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Düstroofne järv · Näe rohkem »
Džungel
Džungel Malaisias Džungel (inglise keeles jungle http://science.blurtit.com/28443/what-is-the-climate-in-the-jungle-. Džunglid asuvad enamasti lähistroopilises või troopilises kliimavöötmes. Džunglit eristab vihmametsast selle raske läbitavus, sest taimestik on nii tihe. Kliima džunglis on väga niiske ning temperatuur kõrge, mis tähendab, et inimesel on seal raske hingata. Viimase 50 aasta jooksul on pooled maailma džunglitest hävitatud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Džungel · Näe rohkem »
Deebit
Deebit (ka tootlikkus) on geoloogias ja mäenduses keskmine vee, nafta või gaasi hulk, mida allikas või kaev ajaühikus annab.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Deebit · Näe rohkem »
Deglatsiatsioon
Deglatsiatsioon on protsess, mille käigus maa vabaneb liustike alt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Deglatsiatsioon · Näe rohkem »
Delleniit
pisi Delleniit on Delleni ümbruskonnas leiduva andesiidi kohalik nimetus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Delleniit · Näe rohkem »
Delta
Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Delta · Näe rohkem »
Deltarannik
Deltarannik Egiptuses Deltarannik on rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharudega ehk deltadega Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmetes on tekkinud deltad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Deltarannik · Näe rohkem »
Deltasete
Deltasete (inglise deltaic sediment, deltaic deposit) on deltas kuhjunud sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Deltasete · Näe rohkem »
Deluuvium
Deluuvium ehk deluviaalsetted ehk deluviaalsed setted on setted, mis on tekkinud ajutise vee (deluviaalse vee) erodeerival toimel nõlvajalamile, veerudele ja nõgudesse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Deluuvium · Näe rohkem »
Deluviaalsed veed
Deluviaalsed veed ehk ajutised vooluveed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmasadusid ja lume sulamist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Deluviaalsed veed · Näe rohkem »
Dendroklimatoloogia
Aastarõngad sarapuu tüve ristlõigul Dendroklimatoloogia on dendrokronoloogia allteadus, mis tegeleb puude aastarõngaste abil kindla territooriumi kliima uurimisega teatud ajaperioodi vältel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dendroklimatoloogia · Näe rohkem »
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »
Denitrifikatsioon
Denitrifikatsioon on nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess, mis toimub mitmes etapis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Denitrifikatsioon · Näe rohkem »
Detriit
Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Detriit · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Devon · Näe rohkem »
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »
Diabaas
Diabaas Diabaas on keskmiseteraline aluseline tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Diabaas · Näe rohkem »
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Diagenees · Näe rohkem »
Diapiir
Diapiir on antiklinaalne kurd, mis on tekkinud kurru sisemuses oleva plastilise materjali ülespoole tungimisest; ka kivimkeha, mis on taolise kurru moodustanud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Diapiir · Näe rohkem »
Diatomiit
Diatomiit California lõunaosast. Diatomiit (rahvakeeles pigilöörTõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Diatomiit · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Difusioon · Näe rohkem »
Dimorfism
Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dimorfism · Näe rohkem »
Dinosaurused
Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dinosaurused · Näe rohkem »
Dioriit
mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dioriit · Näe rohkem »
Dispersioon (hüdrogeoloogia)
Dispersioon ehk levimine on protsess, kui difusiooni ja segunemise kaudu mingi pinna- või põhjavette lastud keemiline aine (tavaliselt vedelik) seal levib.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dispersioon (hüdrogeoloogia) · Näe rohkem »
Dolokivi
porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi Dolokivi lõikamine 1994. aastal Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dolokivi · Näe rohkem »
Dolomiidistumine
Dolomiidistumine (inglise dolomitization) on protsess, mille käigus lubjakivi muutub osaliselt või täielikult dolomiidiks (dolokiviks).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dolomiidistumine · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dolomiit · Näe rohkem »
Domeriit
Domeriit on peamiselt dolomiiti ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Domeriit · Näe rohkem »
Doreiit
Doreiit on endine vulkaanilise kivimi tüüp.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Doreiit · Näe rohkem »
Druus
Mäekristalli druus Poolast. Eesti Loodusmuuseumi kogu Druusid on mineraalsed agregaadid, mis tekivad, kui tühikute seinad kattuvad hästi väljakujunenud kristallidega, mis on suvaliselt orienteeritud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Druus · Näe rohkem »
Dubniki lade
Dubniki lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Dubniki lade · Näe rohkem »
Duniit
Duniit Duniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Duniit · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Erosioon · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Gaas · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Geoloogia · Näe rohkem »
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Graptoliitargilliit · Näe rohkem »
Huumusained
Huumusained on mulla huumust moodustavad ained, mis on tekkinud biokeemilisel teel keerukamatest lähteainetest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Huumusained · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Intrusioon · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Järv · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Jütja · Näe rohkem »
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Jõesete · Näe rohkem »
Kaev
Kaev Aksi saarel Tuhala nõiakaev on Eesti kõige kuulsam kaev Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kaev · Näe rohkem »
Karbonaatkivim
Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Karbonaatkivim · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Kennelly-Heaviside'i kiht
300px Kennelly-Heaviside'i kiht ehk Heaviside'i kiht ehk E-kiht on kiht ionosfääris 90–150 km kõrgusel maapinnast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kennelly-Heaviside'i kiht · Näe rohkem »
Keskmine kivim
Keskmine kivim (inglise intermediate rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...63% (massiprotsent).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Keskmine kivim · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kivimit moodustavad mineraalid · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kliima · Näe rohkem »
Kohesioon
Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kohesioon · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Kulutus
Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kulutus · Näe rohkem »
Kurd
Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Kurd · Näe rohkem »
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Liustik · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Loom · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Maa · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Maateadus · Näe rohkem »
Mäendus
Mäendus on õpetus maavarade kaevandamisest ja uurimisest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Mäendus · Näe rohkem »
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Meetod · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Murenemine · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Nafta · Näe rohkem »
Nõgu
Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Nõgu · Näe rohkem »
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Nõlv · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Nitraadid · Näe rohkem »
Nitritid
Nitritid on lämmastikushappe soolad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Nitritid · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Oliviin · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Organism · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Plastsus · Näe rohkem »
Positiivne pinnavorm
Positiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Positiivne pinnavorm · Näe rohkem »
Pseudovoor
Pseudovoor ehk drumlinoid on voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Pseudovoor · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Puittaimed · Näe rohkem »
Rannajoon
Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Rannajoon · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Rannik · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Reljeef · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Roomajad · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Saar · Näe rohkem »
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Savikivimid · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Süvakivim · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Settekivim · Näe rohkem »
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Settetransport · Näe rohkem »
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Settimine · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Soolad · Näe rohkem »
Soosete
Soosete on veekogu mültumisel või mineraalpinnase soostumisel kuhjunud sete, peamiselt turvas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Soosete · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Suue · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Taimed · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Tardkivim · Näe rohkem »
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Terasuurus · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Triias · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Tuul · Näe rohkem »
Tuulekanne
Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Tuulekanne · Näe rohkem »
Ultraaluseline kivim
Ultraaluseline kivim on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% (massiprotsent).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Ultraaluseline kivim · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Veekogu · Näe rohkem »
Veer
Veer Veer on negatiivse pinnavormi (maapinnasüvendi, näiteks oru või lohu) perve ja põhja vaheline kallak külg.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Veer · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Vesi · Näe rohkem »
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Voor · Näe rohkem »
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (D) ja Vulkaaniline kivim · Näe rohkem »
