Kiiremini kui brauser!
254 suhted: Aatomnumber, Aegkond, Aine (füüsika), Aluskord, Aluspõhi, Anisotroopia, Arhaikum, Atlandi ookean, Äike, Õhurõhk, Õietolmuanalüüs, Balti klint, Basalt, Eelkambrium, Eesti, Eoon (geoloogia), Erim, Fanerosoikum, Fenokristall, Geokronoloogia, Geoloogiline aeg, Holotseen, Igihaljus, Igikelts, Ilmakaared, Intrusioon, Jõesäng, Kaltsium, Külm, Külmakühm, Keemia, Keemiline aine, Keemiline element, Kerogeen, Kihilisus, Kiht (geoloogia), Kildaline tekstuur, Kivi, Kivim, Kivimi struktuur, Kivimit moodustavad mineraalid, Kivimkeha, Klaasjas struktuur, Klint, Kraaton, Kristalliseerumine, Laavavool, Lavamaa, Läige, Lõuna, ..., Maa, Maakoor, Maapõu, Maateadus, Mets, Migmatiit, Mikroskoop, Mineraal, Moondekivim, Murenemine, Negatiivne pinnavorm, Obsidiaan, P-lained, Paadla lade, Paakjää, Padilaava, Padumere rannik, Padur, Paekivi, Pagurand, Paguvesi, Pahoehoe, Paigas, Paik, Pakerordi lade, Palagoniit, Palünoloogia, Palearktis, Paleoarhaikum, Paleoökoloogia, Paleobotaanika, Paleogeen, Paleogeograafia, Paleokliima, Paleoklimatoloogia, Paleolimnoloogia, Paleontoloogia, Paleoproterosoikum, Paleosoikum, Paleotsönoos, Paleotseen, Paleozooloogia, Paljand, Paljandumine, Pampa, Pangaea, Pangasmäestik, Pank (geoloogia), Pankrannik, Panthalassa, Parasvöö, Parasvööde, Parasvöötme õhumass, Parasvöötme kliima, Paroksüsm (geoloogia), Passaat, Passaathoovused, Päevakivi, Päike, Päikesesüsteem, Pälk, Pärisaruniit, Pärnu lade, Pļaviņase lade, Püha Elmo tuli, Püriit, Püroklast, Püroklastiline kivim, Pürokseenid, Püroop, Põhi, Põhi (hüdroloogia), Põhikliimavööde, Põhimass, Põhimoreen, Põhja-Atlandi ostsillatsioon, Põhja-Eesti pank, Põhjapoolkera, Põhjapoolus, Põhjasetted, Põhjaveekiht, Põhjaveepind, Põhjavesi, Põikintrusioon, Põikmadal, Põiksus, Põlevkivi, Põud, Peajalgsed, Pealiskord, Pedoloogia, Pedosfäär, Peenes, Peeneteraline struktuur, Pegmatiit, Peitkristalne struktuur, Pelaagisete, Pele juuksed, Pele pisarad, Peridotiit, Perm (geoloogia), Perovskiit, Petrogenees, Petrograafia, Petrokeemia, Petroloogia, Petrotektoonilised kooslused, Piemontiit, Piesoisohüps, Pihkva alamlade, Pikilaine, Pilv, Pilvemets, Pilvisus, Pimss, Pinnakate, Pinnalained, Pinnamoe profiiljoon, Pinnas, Pinnasevesi, Pinnaveekogu, Pinnavesi, Pinnavorm, Pirgu lade, Pirunkirkko, Plaatina, Plagioklass, Plagioklassi number, Planeedi atmosfäär, Planetoloogia, Plasma (mineraal), Platvorm (geoloogia), Pleistotseen, Pleokroism, Pliotseen, Plokk-laava, Pluviaal, Polaaralad, Polaaröö, Polaarjoon, Polaarpäev, Polaarsed idatuuled, Polaarsed stratosfääripilved, Polarisatsioonimikroskoop, Polügeneetiline vulkaan, Polügonaalpinnas, Polümorfism (mineraloogia), Polder, Polesje, Poolestusaeg, Poolkõrb, Poolsaar, Pooriruum, Poorsus, Porfüür, Porfüüriline struktuur, Porkuni lade, Porsumine, Positiivne pinnavorm, Potamoloogia, Preeria, Pronksiaja kliimaoptimum, Proterosoikum, Pruunsüsi, Psühromeeter, Pseudolitoraal, Pseudomorfoos, Pseudovoor, Ptigmatiit, Puaas, Puisniit, Punamullad, Punane lumi, Purdkivim, Purdosake, Purdsete, Purdsetend, Purskekivim, Pusta, Puurauk, Puursüdamik, Ränidioksiid, Reljeef, Süvakivim, Sete, Setend, Settekivim, Silikaatsed mineraalid, Silm, Soonkivim, Supelrand, Tardkivim, Teadusharu, Tefra, Termokarst, Tiirlemine, Troopika, Tuuleiil, Ultraaluseline kivim, Värvus, Veekogu, Voor, Vulkaan, Vulkaanipurse. Laienda indeks (204 rohkem) »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Aegkond
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Aegkond · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Aluskord · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Aluspõhi · Näe rohkem »
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Anisotroopia · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Arhaikum · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Äike · Näe rohkem »
Õhurõhk
Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Õhurõhk · Näe rohkem »
Õietolmuanalüüs
Õietolmuanalüüs ehk palünoloogiline analüüs ehk suiraanalüüs on paleontoloogia (täpsemalt paleobotaanika) uurimismeetod, mis seisneb setteproovist (järve, mere jne) õietolmuterade ja eoste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate määramisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Õietolmuanalüüs · Näe rohkem »
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Balti klint · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Basalt · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Eesti · Näe rohkem »
Eoon (geoloogia)
Eoon (inglise eon) on geoloogilise ajaarvamise suurim ühik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Eoon (geoloogia) · Näe rohkem »
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Erim · Näe rohkem »
Fanerosoikum
Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ja geokronoloogiline üksus (eoon).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Fanerosoikum · Näe rohkem »
Fenokristall
Fenokristall on tardkivimi koostises olev mineraalitera, mis on kivimi põhimassi moodustavatest teradest oluliselt suurem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Fenokristall · Näe rohkem »
Geokronoloogia
Geokronoloogia on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos aset leidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Geokronoloogia · Näe rohkem »
Geoloogiline aeg
Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Geoloogiline aeg · Näe rohkem »
Holotseen
Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Holotseen · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Igihaljus · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Igikelts · Näe rohkem »
Ilmakaared
Ilmakaared eesti keeles Kompass Ilmakaared eesti ja soome keeles Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Ilmakaared · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Intrusioon · Näe rohkem »
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Jõesäng · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kaltsium · Näe rohkem »
Külm
Külm on ühele ilmaelemendile – õhutemperatuurile – antud hinnang, mis tavamõistes tähendab keskkonna temperatuuri alla 0° C kui looduses leiduva vee agregaatolek muutub vedelast tahkeks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Külm · Näe rohkem »
Külmakühm
Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Külmakühm · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kerogeen
Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline substants.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kerogeen · Näe rohkem »
Kihilisus
Kihilisus on settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kihilisus · Näe rohkem »
Kiht (geoloogia)
Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kiht (geoloogia) · Näe rohkem »
Kildaline tekstuur
kloriitkilda astmelises või plaatjas väljanägemises Kildaline tekstuur ehk kildalisus (inglise slaty cleavage) on madala astme moondekivimeile omane suunatud tekstuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kildaline tekstuur · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kivi · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimi struktuur
Kivimi struktuur (inglise texture) on kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kivimi struktuur · Näe rohkem »
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kivimit moodustavad mineraalid · Näe rohkem »
Kivimkeha
Kivimkeha on geoloogiline struktuur, mis tekke, struktuuri, kivimilise koostise või millegi muu poolest erineb temaga piirnevaist kivimkehadest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kivimkeha · Näe rohkem »
Klaasjas struktuur
Tuntud klaasja struktuuriga kivim on obsidiaan Klaasjas struktuur (inglise glassy texture) on teatud vulkaaniliste kivimite struktuur, mis koosnevad osaliselt või täielikult kristallstruktuurita ainest (vulkaanilisest klaasist).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Klaasjas struktuur · Näe rohkem »
Klint
Balti klint Pakri poolsaarel Klint (vananenud kirjanduses glint) on samasuunalise kallakuga erisuguse kulumiskindlusega kivimikihtide pikaajalisel kulumisel tekkinud kulumisjärsak.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Klint · Näe rohkem »
Kraaton
Kraaton on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kraaton · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Laavavool
Pahoehoe Kilauea vulkaanil Hawaii saarel Laavavool on vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Laavavool · Näe rohkem »
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Lavamaa · Näe rohkem »
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Läige · Näe rohkem »
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Lõuna · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Maa · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Maakoor · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Maapõu · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Maateadus · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Mets · Näe rohkem »
Migmatiit
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Migmatiit · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Mineraal · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Moondekivim · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Murenemine · Näe rohkem »
Negatiivne pinnavorm
Negatiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Negatiivne pinnavorm · Näe rohkem »
Obsidiaan
Tüüpiline musta värvi ja karpja murdega obsidiaan. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Obsidiaan · Näe rohkem »
P-lained
P-Lainete mudel P-lained ehk primaarlained ehk pikilained on seismiliste lainete liik ja üks kehalainete liikidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja P-lained · Näe rohkem »
Paadla lade
Kaali kraatri siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud Paadla lademe dolomiidi kihid. Paadla lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paadla lade · Näe rohkem »
Paakjää
Paakjää on polaaraladel ookeani pinda kattev ühes tükis jää.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paakjää · Näe rohkem »
Padilaava
Padilaava, NOAA foto Padilaava on veealustes tingimustes tardunud padjalaadse morfoloogiaga laavavool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Padilaava · Näe rohkem »
Padumere rannik
Rannikumaastik Dornumersieli lähedal Padumere rannik ehk padurand ehk padu on rannikutüüp loodete piirkonnas, kus mõõna ajal mere osa jääb kuivaks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Padumere rannik · Näe rohkem »
Padur
Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Padur · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paekivi · Näe rohkem »
Pagurand
Pagurand on ala, kust vesi puhutakse ära tugevate tuulte mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pagurand · Näe rohkem »
Paguvesi
Paguvesi ehk pagu on mererannikul esinev ajutine veetaseme langus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paguvesi · Näe rohkem »
Pahoehoe
Pahoehoe Kilauea vulkaanil Hawaii saarel Pahoehoe laavavoolu edasitungiv keel Pahoehoe ehk pahoehoe-laava on siledapinnaline laavavool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pahoehoe · Näe rohkem »
Paigas
Paigas on maastikuüksus, mis hõlmab maastikupaikkonna osa ja on kujunenud ühel mesoreljeefivormil (künkal, seljakul, tasandikul).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paigas · Näe rohkem »
Paik
Paik ehk faatsies on maastikuüksus, mis hõlmab paigase osa ja on kujunenud ühel reljeefielemendil (künka lael, nõlval, jalamil).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paik · Näe rohkem »
Pakerordi lade
Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pakerordi lade · Näe rohkem »
Palagoniit
Palagoniit on hüdrotermaalselt muutunud tahhüliit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Palagoniit · Näe rohkem »
Palünoloogia
Palünoloogia on teadusharu, mis tegeleb tolmuterade määramise ja uurimisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Palünoloogia · Näe rohkem »
Palearktis
Palearktis on suurim maismaariikkond Maal Palearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Palearktis · Näe rohkem »
Paleoarhaikum
Paleoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleoarhaikum · Näe rohkem »
Paleoökoloogia
Kivistunud käsijalgsed ja sammalloomad Paleoökoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib geoloogilise mineviku organismide eluviise ja tingimusi, organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja nende muutusi elu arengu käigus Maal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleoökoloogia · Näe rohkem »
Paleobotaanika
lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleobotaanika · Näe rohkem »
Paleogeen
Paleogeen on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleogeen · Näe rohkem »
Paleogeograafia
Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleogeograafia · Näe rohkem »
Paleokliima
Paleokliima on antud geoloogilise aja lõigul valitsenud kliima.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleokliima · Näe rohkem »
Paleoklimatoloogia
Paleoklimatoloogia on paleokliimat ja selle muutumist uuriv teadusharu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleoklimatoloogia · Näe rohkem »
Paleolimnoloogia
Paleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleolimnoloogia · Näe rohkem »
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleontoloogia · Näe rohkem »
Paleoproterosoikum
Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleoproterosoikum · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Paleotsönoos
Paleotsönoos ehk paleobiotsönoos on taimede ja loomade kivististe kogum settekivimeis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleotsönoos · Näe rohkem »
Paleotseen
Paleotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleotseen · Näe rohkem »
Paleozooloogia
Paleozooloogia on paleontoloogia haru, mis keskendub fossiilsete loomade uurimisele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paleozooloogia · Näe rohkem »
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paljand · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paljandumine · Näe rohkem »
Pampa
Pampa maastik Pampa Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas Argentina (Buenos Airese, La Pampa, Santa Fe ja Córdoba provintsi), Brasiilia (kõige lõunapoolsema Rio Grande do Suli osariigi) ja Uruguay territooriumil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pampa · Näe rohkem »
Pangaea
Lihtsustatud animatsioon Pangaea jagunemisest tänapäeva mandriteks Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pangaea · Näe rohkem »
Pangasmäestik
Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad (ülang) või langevad (alang).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pangasmäestik · Näe rohkem »
Pank (geoloogia)
Panga pank Saaremaa kirdeosas Pank (rootsi keeles bank) on järsak, mis on kujunenud lainetuse purustava tegevuse toimel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pank (geoloogia) · Näe rohkem »
Pankrannik
Martsa pankrannik Pankrannik on laugrannik, mille moodustab pank.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pankrannik · Näe rohkem »
Panthalassa
Panthalassa oli ookean, mis ümbritses Pangaea hiidmandrit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Panthalassa · Näe rohkem »
Parasvöö
Parasvööd on märgitud rohelisega Parasvööd vanas mõistes polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piirideks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20 °C ekvaatori poolt ja +10 °C pooluse poolt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Parasvöö · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Parasvööde · Näe rohkem »
Parasvöötme õhumass
Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Parasvöötme õhumass · Näe rohkem »
Parasvöötme kliima
Paraskliima on iseloomulik paraskliimavöötmele Parasvöötme mets Parasvöötme kliima ehk paraskliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik paraskliimavöötmele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Parasvöötme kliima · Näe rohkem »
Paroksüsm (geoloogia)
Paroksüsm on geoloogias kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Paroksüsm (geoloogia) · Näe rohkem »
Passaat
Õhuringe skeem Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Passaat · Näe rohkem »
Passaathoovused
Passaathoovused on passaattuulte mõjul tekkivad hoovused.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Passaathoovused · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Päevakivi · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Pälk
Pälk Pälk ehk põuavälk - on kauge äike, mille puhul ei ole äikesemürinat kuulda suure vahemaa tõttu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pälk · Näe rohkem »
Pärisaruniit
Pärisaruniit on niidu tüüp, aruniidu alaliik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pärisaruniit · Näe rohkem »
Pärnu lade
Tori põrgus paljanduvad Pärnu lademe liivakivid. Pärnu lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pärnu lade · Näe rohkem »
Pļaviņase lade
Peetri jõe ääres on Eesti devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavaid paljandeid Pļaviņase lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pļaviņase lade · Näe rohkem »
Püha Elmo tuli
Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Püriit · Näe rohkem »
Püroklast
Püroklast ehk püroklastiline osake on üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Püroklast · Näe rohkem »
Püroklastiline kivim
Püroklastiline kivim on püroklastidest koosnev vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Püroklastiline kivim · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Püroop
Püroop (vanakreeka keeles pyropos 'tulesarnane') on granaatide rühma kuuluva sügavpunase värvusega mineraal, koostiselt magneesiumalumiiniumsilikaat Mg3Al2(SiO4)3.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Püroop · Näe rohkem »
Põhi
thumb Põhi (N) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 0 ehk 360 kraadi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhi · Näe rohkem »
Põhi (hüdroloogia)
Liivane merepõhi Põhi on jõesängi või veekogu kõige alumine osa, kus lõpeb vesi ja algab pinnas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhi (hüdroloogia) · Näe rohkem »
Põhikliimavööde
Põhikliimavööde on kliimavööde, kus aasta ringi valitsevad samad õhumassid ja õhuringlus eriti ei muutu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhikliimavööde · Näe rohkem »
Põhimass
Põhimass on peeneteralise või afaniitse struktuuriga osa porfüürilisest tardkivimist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhimass · Näe rohkem »
Põhimoreen
Põhimoreen on aktiivse (liikuva) liustiku basaalses kihis moodustuv ja ladestuv moreen.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhimoreen · Näe rohkem »
Põhja-Atlandi ostsillatsioon
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ehk Põhja-Atlandi võnkumine (NAO, inglise North Atlantic oscillation) on Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Põhjasetted
Põhjasetted on veekogu põhja moodustunud setted.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhjasetted · Näe rohkem »
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhjaveekiht · Näe rohkem »
Põhjaveepind
Põhjaveepinna asukoht märgituna joonisel Põhjaveepind on pind, millest allpool olev pinnas on veega küllastunud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhjaveepind · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Põikintrusioon
Põikintrusioon ehk diskordantne intrusioon on intrusioon, mis, olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põikintrusioon · Näe rohkem »
Põikmadal
Põikmadal ehk põikmadalik (inglise riffle) on kaldast kaldani ulatuv madala veega jõeosa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põikmadal · Näe rohkem »
Põiksus
Tõenäoliselt maailma kuulsaim põiksus – Siccar Point Šotimaal, mida kirjeldas esimesena James Hutton Põiksus (inglise unconformity) on üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põiksus · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Põud · Näe rohkem »
Peajalgsed
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Peajalgsed · Näe rohkem »
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pealiskord · Näe rohkem »
Pedoloogia
Pedoloogia uurib mulda tema looduslikus olekus eelkõige geneesi, morfoloogia, klassifitseerimise ja leviku kaudu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pedoloogia · Näe rohkem »
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pedosfäär · Näe rohkem »
Peenes
Peenes on purustatud kivimite osakesed tükisuurusega suurem kui tolm või hiib.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Peenes · Näe rohkem »
Peeneteraline struktuur
Peeneteralise struktuuriga kloriitkilt Peeneteralise struktuuriga Gauja lademe liivakivi Peeneteraline struktuur (inglise fine-grained texture) on kivimi makrokristalliline struktuur, mis tähendab kivimi koosnemist kristalliteradest suurusega alla ühe millimeetri.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Peeneteraline struktuur · Näe rohkem »
Pegmatiit
soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts. Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pegmatiit · Näe rohkem »
Peitkristalne struktuur
Savi koosneb silmale nähtamatuist mineraaliteradest Peitkristalne struktuur ehk afaniitne struktuur (inglise keeles aphanitic texture) on kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Peitkristalne struktuur · Näe rohkem »
Pelaagisete
Pelaagisetted (ka pelaagiline setend) on avaookeanis moodustunud merepõhja setted.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pelaagisete · Näe rohkem »
Pele juuksed
Pele juuksed Pele juuksed on pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pele juuksed · Näe rohkem »
Pele pisarad
Pele pisarad. Kīlauea vulkaan, Hawaii saar Pele pisarad on väiksed vulkaanilisest klaasist koosnevad piisakujulised tükid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pele pisarad · Näe rohkem »
Peridotiit
Peridotiit on ultraaluseline süvakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Peridotiit · Näe rohkem »
Perm (geoloogia)
Perm on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Perm (geoloogia) · Näe rohkem »
Perovskiit
Perovskiidi struktuur, valemiga ABX3. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti4+), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca2+). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur. Paljudel perovskiitidel on kristallvõre sümmeetria aga hoopis väiksem; ortorombiline, tetragonaalne või trigonaalne Perovskiitne mineraal (kaltsiumtitanaat) (Kusa, Venemaa) Perovskiit on materjal, millel on sama tüüpi kristallstruktuur kui kaltsiumtitanaadil (CaTiO3).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Perovskiit · Näe rohkem »
Petrogenees
Petrogenees on petroloogia haru, mis uurib kivimite päritolu ja teket.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Petrogenees · Näe rohkem »
Petrograafia
Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Petrograafia · Näe rohkem »
Petrokeemia
Petrokeemia on petroloogia haru, mis uurib kivimite keemilist koostist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Petrokeemia · Näe rohkem »
Petroloogia
Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Petroloogia · Näe rohkem »
Petrotektoonilised kooslused
Petrotektooniline kooslus (inglise petrotectonic association) on teatud tektoonilisele režiimile iseloomulike kivimite kooslus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Petrotektoonilised kooslused · Näe rohkem »
Piemontiit
Piemontiit tüüplokatsioonist Prebornazi kaevandusest Itaalias Piemontiit on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Piemontiit · Näe rohkem »
Piesoisohüps
Surveline põhjavesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Piesoisohüps · Näe rohkem »
Pihkva alamlade
Pihkva alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Pļaviņase lademe keskmine alamlade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pihkva alamlade · Näe rohkem »
Pikilaine
283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pikilaine · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pilv · Näe rohkem »
Pilvemets
Pilvemets Kalimantani saarel Pilvemets ehk udumets on igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pilvemets · Näe rohkem »
Pilvisus
Pilvisuse optiline paksus seisuga aprill 2001 Pilvisus on nähtaval taevaosal esinev pilvede hulk, mis määratletakse vaatluspunktis kindlatel kellaaegadel ning mis näitab, kui suurt osa taevast katavad pilved.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pilvisus · Näe rohkem »
Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pimss · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnakate · Näe rohkem »
Pinnalained
Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnalained · Näe rohkem »
Pinnamoe profiiljoon
Pinnamoe profiiljoone näite Pinnamoe profiiljoon on joon, mis ühendab mingeid maa-ala pinnase punkte ja annab ettekujutuse selle maa-ala pinnamoest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnamoe profiiljoon · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnas · Näe rohkem »
Pinnasevesi
Pinnasevesi (inglise groundwater in active zone) on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnasevesi · Näe rohkem »
Pinnaveekogu
Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnaveekogu · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Pirgu lade
Pirgu lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pirgu lade · Näe rohkem »
Pirunkirkko
Paistjärve ''pirunkirkko'' Heinolas Pirunkirkko'ks (eesti keeles 'kuradikirik') on Soomes nimetatud eri päritolu kivi- ja aluspõhjamoodustisi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pirunkirkko · Näe rohkem »
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Plaatina · Näe rohkem »
Plagioklass
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Plagioklass · Näe rohkem »
Plagioklassi number
Plagioklassi number on plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Plagioklassi number · Näe rohkem »
Planeedi atmosfäär
Marsi atmosfäär Planeedi atmosfäär on planeeti ümbritsev gaasikiht, mis püsib planeedi ümber raskusjõu mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Planeedi atmosfäär · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Plasma (mineraal)
Lihvitud plasma Plasma on kaltsedoni sibul- või määrdunudroheline erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Plasma (mineraal) · Näe rohkem »
Platvorm (geoloogia)
Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Platvorm (geoloogia) · Näe rohkem »
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pleistotseen · Näe rohkem »
Pleokroism
Mikroskoobi aluslaua pööramisel muutub biotiidi värvus sujuvalt helepruunist tumepruunini (vasakul ja paremal all nurgas). ", 1 mm Pleokroism on mõne anisotroopse mineraali omadus muuta värvust sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist ehk teisisõnu vaatenurgast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pleokroism · Näe rohkem »
Pliotseen
Pliotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pliotseen · Näe rohkem »
Plokk-laava
Andesiitne plokk-laava Plokk-laava on suuremaid nurgeliste servadega laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Plokk-laava · Näe rohkem »
Pluviaal
Pluviaal (ld sõnast pluvia 'vihm') ehk pluviaalperiood on geoloogilises minevikus pms palavvöötmes olnud sademerohke ajajärk, mis kestis tuhandeid aastaid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pluviaal · Näe rohkem »
Polaaralad
Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polaaralad · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polaaröö · Näe rohkem »
Polaarjoon
Polaarjoon Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polaarjoon · Näe rohkem »
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polaarpäev · Näe rohkem »
Polaarsed idatuuled
Idatuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest parasvöötme suunas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polaarsed idatuuled · Näe rohkem »
Polaarsed stratosfääripilved
Pärlmutterpilved NASA Radome, McMurdo uurimisjaama kohal Antarktikas 2009. aastal II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polaarsed stratosfääripilved · Näe rohkem »
Polarisatsioonimikroskoop
Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polarisatsioonimikroskoop · Näe rohkem »
Polügeneetiline vulkaan
Polügeneetiline vulkaan on vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polügeneetiline vulkaan · Näe rohkem »
Polügonaalpinnas
Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev hulknurkseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polügonaalpinnas · Näe rohkem »
Polümorfism (mineraloogia)
Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polümorfism (mineraloogia) · Näe rohkem »
Polder
Polder Satelliidipilt Hollandi Noordoostpolderist Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polder · Näe rohkem »
Polesje
thumb "Polesje maastik" (Ivan Šiškin) Polesje (valgevene Палессе; ukraina Полісся; poola Polesie) on ajalooline piirkond Põhja-Ukrainas ja Lõuna-Valgevenes ning osaliselt ka Poolas ja Venemaal, mis paikneb Ida-Euroopa lauskmaa lõunaosas Polesje madalikul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Polesje · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Poolkõrb
Poolkõrb Poolkõrb on bioom, mis kujuneb parasvöötmes rohtla ja kõrbe vahel ning troopikavöötmes savanni ja kõrbe vahel, kus esinevad mõlema bioomi mullad, taimed ja loomad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Poolkõrb · Näe rohkem »
Poolsaar
Poolsaar Horvaatias Poolsaareks nimetatakse tavaliselt piklikku ja suuremalt jaolt veega ümbritsetud ning kaugele merre ulatuvat maismaaosa, mis eraldab meresid või lahtesid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Poolsaar · Näe rohkem »
Pooriruum
Pooriruum (inglise pore space) on kivim- või settekehas sisalduvate tühemike kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pooriruum · Näe rohkem »
Poorsus
visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Poorsus · Näe rohkem »
Porfüür
Porfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Porfüür · Näe rohkem »
Porfüüriline struktuur
Porfüürilise struktuuri skeem Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Porfüüriline struktuur · Näe rohkem »
Porkuni lade
Porkuni lade Porkuni lähistel Porkuni lade on ülemordoviitsiumi ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Porkuni lade · Näe rohkem »
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Porsumine · Näe rohkem »
Positiivne pinnavorm
Positiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Positiivne pinnavorm · Näe rohkem »
Potamoloogia
Potamoloogia ehk jõehüdroloogia ehk jõeteadus (kreeka keeles potamos 'jõgi' + logos 'teadus') on hüdroloogia, veedünaamika ja hüdraulika interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib pinnavooluveekogusid ja nende veerežiime.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Potamoloogia · Näe rohkem »
Preeria
Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Preeria · Näe rohkem »
Pronksiaja kliimaoptimum
Pronksiaja kliimaoptimum ehk hilispronksiaja kliimaoptimum oli soe aeg Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas sõltuvalt kohast 1500–1150 eKr kuni 1350–1250 eKr.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pronksiaja kliimaoptimum · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pruunsüsi · Näe rohkem »
Psühromeeter
Psühromeeter väliskasutuseks (mitte ruumides) Geonarva Psühromeeter on mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi; lihtsaim hügromeeter.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Psühromeeter · Näe rohkem »
Pseudolitoraal
Pseudolitoraal (inglise pseudolittoral) on veetasemete kõikumise vöönd sisemeredes (nt Läänemeres), kus looded on väga nõrgad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pseudolitoraal · Näe rohkem »
Pseudomorfoos
Pseudomorfoos on nähtus, mille puhul mineraali kristalne väliskuju vastab ühele mineraalile, keemiline koostis aga teisele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pseudomorfoos · Näe rohkem »
Pseudovoor
Pseudovoor ehk drumlinoid on voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pseudovoor · Näe rohkem »
Ptigmatiit
Ptigmatiit (kreeka sõnast ptigma 'kurd') on migmatiidi kurrutatud erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Ptigmatiit · Näe rohkem »
Puaas
Puaas (inglise poise; tähis P) on CGS-süsteemi viskoossuse mõõtühik.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Puaas · Näe rohkem »
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Puisniit · Näe rohkem »
Punamullad
profiil Punamullad ehk ferralliitmullad (ld. ferrum – raud + ld. alumen – alumiinium) on suure mittesilikaatse raud- ja alumiiniumoksiidisisaldusega mullad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Punamullad · Näe rohkem »
Punane lumi
Punane lumi võib olla ka auguline Punane lumi on punakas või roosa lumi, millele annab värvi rohevetikas Chlamydomonas nivalis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Punane lumi · Näe rohkem »
Purdkivim
Liivakivi on tüüpiline purdkivim (Suur Taevaskoda) Purdkivim ehk klastiline kivim on purdosakestest koosnev settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Purdkivim · Näe rohkem »
Purdosake
Purdosake ehk klast on üksik tera või fragment murenenud kivimist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Purdosake · Näe rohkem »
Purdsete
liustiku pealetungi punakaspruun moreen Purdsete on pude kulutuse tagajärjel tekkinud mitmesuguse suuruse ja koostisega sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Purdsete · Näe rohkem »
Purdsetend
Gauja lademe liivakivist pude liivakivi ja selle küljest murenenud liiv Purdsetend on purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Purdsetend · Näe rohkem »
Purskekivim
Purskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Purskekivim · Näe rohkem »
Pusta
Pusta maastik Pusta (ungari keeles puszta) on rohtla Ungaris.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Pusta · Näe rohkem »
Puurauk
Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Puurauk · Näe rohkem »
Puursüdamik
Osa USA Wisconsini osariigis Milwaukees puuritud puursüdamikust. Kastis võib näha laminaarset peeneteralist dolomiitset karbonaati Puursüdamik (kärn) on kivimi või sete sambake, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Puursüdamik · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Reljeef · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Süvakivim · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Sete · Näe rohkem »
Setend
Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Setend · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Settekivim · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Silm · Näe rohkem »
Soonkivim
Soonkivim ehk subvulkaaniline kivim on struktuurilt vulkaanilise kivimi ning süvakivimi vahepealne tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Soonkivim · Näe rohkem »
Supelrand
Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Supelrand · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Tardkivim · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tefra
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Tefra · Näe rohkem »
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Termokarst · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Troopika · Näe rohkem »
Tuuleiil
Tuuleiil (ka iil, pagi, pugi, tuulehoog, puhang) on tuule kiiruse kiire ja suur tõus, mis on sageli seotud tugeva vihmahooga (inglise rain shower), äikese või tugeva lumesajuga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Tuuleiil · Näe rohkem »
Ultraaluseline kivim
Ultraaluseline kivim on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% (massiprotsent).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Ultraaluseline kivim · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Värvus · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Veekogu · Näe rohkem »
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Voor · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Vulkaan · Näe rohkem »
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (P) ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »
