Sisukord
137 suhted: Aherainemägi, Ajalooline aeg, Ajujää, Allikalubi, Diagramm, Endogeensed protsessid, Heksagonaalne süngoonia, Kivim, Kohesioon, Läige, Liustik, Maakoor, Maateadus, Mineraal, Org, Orkaan, Ruhiorg, Süngoonia, Süvaveekerge, Sete, Settekivim, Settetransport, Settimine, Tabulaadid, Tahhüliit, Tahhümeeter, Tahk, Tahke Maa, Taimed, Takistuse meetod, Talk, Tanatotsönoos, Tara (meteoroloogia), Tardkivim, Tardkivimi struktuur, Tardkivimite klassifikatsioon, TAS-diagramm, Tasakaaluprofiil, Tasandik, Tasandikujõgi, Türisalu kihistu, Türkiis, Tõusuallikas, Tõusukõrgvesi, Tõusulaine, Teemant, Tefra, Tegevvulkaan, Tehisjärv, Tehisveekogu, ... Laienda indeks (87 rohkem) »
Aherainemägi
Donetski kivisöebasseini terrikoonikud Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Aherainemägi Karagandas Aherainemägi ehk terrikoonik (prantsuse fraasist terri conique, milles terri 'aherainepuistang' + conique 'kooniline') on väljatud maavara rikastamise jääkidest kuhjatud puistang.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Aherainemägi
Ajalooline aeg
Ajalooline aeg on ajalooperiood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Ajalooline aeg
Ajujää
Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Ajujää
Allikalubi
Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Allikalubi
Diagramm
Tulpdiagrammi näide Diagramm (kreeka keeles diágramma piirjoon) on arvjoonis, mille koostisosad on üldjuhul koordinaadistik, skaalad ja diagrammikujundid.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Diagramm
Endogeensed protsessid
Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Endogeensed protsessid
Heksagonaalne süngoonia
Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Heksagonaalne süngoonia
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Kivim
Kohesioon
Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Kohesioon
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Läige
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Liustik
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Maakoor
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Maateadus
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Mineraal
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Org
Orkaan
Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Orkaan
Ruhiorg
Little Cottonwood Creek Valley Utah' osariigis USAs Ruhiorg ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Ruhiorg
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Süngoonia
Süvaveekerge
Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Süvaveekerge
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Sete
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Settekivim
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Settetransport
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Settimine
Tabulaadid
Tabulaadid ehk põhik-korallid ehk kärgkorallid (Tabulata) on ainuõõssete hõimkonda õisloomade klassi kuuluv koloonialiste korallide alamklass (vahel selts), mis asustas vanaaegkonna madalmeresid.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tabulaadid
Tahhüliit
Tahhüliit on basaltse koostise ning valdavalt klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tahhüliit
Tahhümeeter
Tahhümeeter on geodeesia valdkonnas kasutatav elektrooniline/optiline mõõteriist.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tahhümeeter
Tahk
Kuubi tahud Tahk on tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinna.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tahk
Tahke Maa
Tahke Maa on termin, millega eristatakse valdavalt tahkes olekus litosfääri ning selle alust Maad atmosfäärist ja hüdrosfäärist.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tahke Maa
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Taimed
Takistuse meetod
Takistuse meetod kuulub elektromeetriliste geofüüsikaliste meetodite hulka, kus maapinnalt uuritakse maa-aluseid struktuure nende eritakistuste põhjal.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Takistuse meetod
Talk
Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Talk
Tanatotsönoos
Tanatotsönoos on fossiilsete organismide jäänuste kogum.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tanatotsönoos
Tara (meteoroloogia)
Tara ümber Kuu Tara ehk pärg (kuupärg, Päikese või Kuu tara) on optiline nähtus atmosfääris.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tara (meteoroloogia)
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tardkivim
Tardkivimi struktuur
Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on kristallistruktuurita amorfne purskekivim Tuff on püroklastiline kivim ehk settinud ja tardunud osakeste segakivim Tiriliit on tumedat värvi rabakivierim Gabro Tardkivimi struktuuri (inglise igneous texture) moodustavad kivimi koostises olevate mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tardkivimi struktuur
Tardkivimite klassifikatsioon
Tardkivimite klassifikatsioon on tardkivimite süstemaatiline gruppidesse jaotamine neile iseloomulike tunnuste või omaduste alusel.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tardkivimite klassifikatsioon
TAS-diagramm
TAS-diagramm on Rahvusvahelise Geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni üks põhidiagramme, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja TAS-diagramm
Tasakaaluprofiil
Tasakaaluprofiil (inglise profile of equilibrium või equilibrium profile) on jõesängi pikiprofiili ning mere või järve ranna ja nõlva ristprofiili teoreetiline kuju, mille korral veekogudes ei toimu setete kulutust (ärakannet) ega kuhjumist.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tasakaaluprofiil
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tasandik
Tasandikujõgi
Alaska osariigis Tasandikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab tasandikul.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tasandikujõgi
Türisalu kihistu
Türisalu pank on Türisalu kihistu stratotüübiks Türisalu kihistu (inglise keeles Türisalu Formation) on Ordoviitsiumi ajastu kihistu.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Türisalu kihistu
Türkiis
Arizonast Bisbeest pärineval türkiisil on intensiivne sinine värv. Eesti Loodusmuuseumi kogu Lihvitud türkiisid. New Mexico, Ameerika Ühendriigid Türkiis on läbipaistmatu sinine või roheline poolvääriskivi, mis sisaldab vaske ja alumiiniumi.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Türkiis
Tõusuallikas
Tõusuallikas ehk limnokreen on survelise põhjaveega alal olev allikas, mille vesi tuleb alt ülespoole maapinnasüvendisse, tekitades sinna väikese veekogu.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tõusuallikas
Tõusukõrgvesi
Fundy lahes Kanadas Tõusukõrgvesi on veekogu kõige kõrgem veetase loodete ajal tõusu lõppedes.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tõusukõrgvesi
Tõusulaine
Ribble'i jõel Tõusulaine (inglise tidal bore, bore) on vahutava harjaga järsk laine, mis liigub koos tõusuhoovusega ülesvoolu mõnel ookeani suubuval jõel.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tõusulaine
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Teemant
Tefra
Peamiselt akretsioonilapillidest koosnev tefra La Palmalt Tefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tefra
Tegevvulkaan
Stromboli tegutsemas Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tegevvulkaan
Tehisjärv
Tehisjärv on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb loodusliku järve omaga.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tehisjärv
Tehisveekogu
Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tehisveekogu
Tektiidid
Õhulennu vältel paljudele tektiitidele iseloomuliku kuju omandanud australiit Tektiidid on impaktse tekkega musta või rohelist värvi klaasi tükid.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tektiidid
Tektonosfäär
Tektonosfäär on Maa välimine kest, milles tekib ja avaldub tektooniline liikumine.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tektonosfäär
Tektoonika
*Tektoonika all võidakse geoloogias mõista tektoonilisi liikumisi.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tektoonika
Tektooniline režiim
Tektooniline režiim on piirkonna geoloogilise ehituse tektooniline üldiseloom.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tektooniline režiim
Tektoonilised liikumised
Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tektoonilised liikumised
Tektoonilised rikked
Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tektoonilised rikked
Tektoonilised tsüklid
Tektonilised tsüklid on samaaegsed globaalsed orogeneesiprotsessid, mille kestus on 100–200 mln aastat.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tektoonilised tsüklid
Tempestiit
Tempestiit on enamasti madalmerelistes tingimustes väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tempestiit
Tepui
Roraima mägi Tepui on lauakujuline mägi (inglise keeles table-top mountain), mida leidub vaid Lõuna-Ameerikas Guajaana mägismaal, peamiselt Venezuela ja Lääne-Guyanas.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tepui
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Terasuurus
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Termohaliinne tsirkulatsioon
Termokarst
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Termokarst
Termokliin
Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Termokliin
Termoluminestsents
Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Termoluminestsents
Termomeeter
Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse temperatuure.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Termomeeter
Termosfäär
Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Termosfäär
Terrass (geoloogia)
Varta jõel Poznańi linnas Terrass on astangutevaheline rõhtne väikese kaldega tasand.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Terrass (geoloogia)
Terrigeensed setted
Terrigeensed setted on madalmerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit settematerjalist.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Terrigeensed setted
Tertsiaar
Tertsiaar on geoloogiline periood vahemikus 65 miljonit kuni 1,8 miljonit aastat tagasi.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tertsiaar
Tethyse ookean
Tethyse ookean oli Mesosoikumis ja Kainosoikumis ookean Gondwana ja Lauraasia hiidmandri vahel enne Atlandi ookeani avanemist.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tethyse ookean
Tetragonaalne süngoonia
Tetragonaalne süngoonia (inglise tetragonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm üksteise suhtes ristuvat telge.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tetragonaalne süngoonia
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tetrapoodid
Tihedad kiudpilved
Tihedad kiudpilved Rootsis Tihedad kiudpilved (ladina keeles Cirrus spissatus, lühend Ci spissatus, vananenud nimetus Cirrus densus) on kiudpilvede alaliik.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tihedad kiudpilved
Tiigrisilm
Tiigrisilm Poleerimata tiigrisilm Kullisilm Tiigrisilm on peenkiudjas mineraalmasse sisaldav kvartsi erim, mis on kuldkollastes värvustes.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tiigrisilm
Tilžė lade
Tilžė lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tilžė lade
Titaniit
Titaniit ehk sfeen on monokliinne silikaatne mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Titaniit
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tolm
Tombolo
Shetlandi saartel on palju tomboloid Tombolo on maasäärekujuline rannakuhjevorm, mis ühendab mandrit selle lähedal oleva saarega, harvem kaht saart omavahel.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tombolo
TON
TON või Ton võib tähendada järgmist.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja TON
Topaas
Topaas on alumiiniumi ja fluori sisaldav silikaatne rombilise süngoonia mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Topaas
Topikujulised kiudpilved
Topikujulised ja niitjad kiudpilved Topikujulised kiudpilved (ladina keeles Cirrus floccus, lühend Ci floc) on kiudpilvede vorm.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Topikujulised kiudpilved
Topograafiline kaart
Topograafilise kaardi näidis Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Topograafiline kaart
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Torm
Tormine tuul
thumb Tormine tuul ehk väga kõva tuul ehk rajutuul on tuul, mille tugevus on 8 palli Beauforti skaala järgi ehk 8 bofoori.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tormine tuul
TORRO-skaala
TORRO-skaala on tornaadode tugevuse hindamise skaala.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja TORRO-skaala
Trahhüandesiit
Trahhüandesiit on vulkaaniline kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Trahhüandesiit
Trahhüüt
Trahhüüt TAS-diagramm Trahhüüt on QAPF-diagrammil keskel vasakul Trahhüüt on afaniitne kuni porfüüriline vulkaaniline kivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Trahhüüt
Transformmurrang
Paremakäelised transformmurrangud Transformmurrang on nihkemurrang, mille korral kaks laama liiguvad horisontaalselt teineteisest mööda.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Transformmurrang
Transgressioon
Transgressioon ehk mere pealetung on geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung maismaa suunas.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Transgressioon
Transpiratsioon
Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Transpiratsioon
Tremadoci lade
stratotüübiks. Tremadoci lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku vanim globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tremadoci lade
Tremoliit-ferroaktinoliit
Tremoliit-ferroaktinoliit on amfiboolide hulka kuuluv mineraal, mis moodustab magneesiumi ja raua ioonide asendumise tõttu isomorfse rea, mis on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks osaks.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tremoliit-ferroaktinoliit
Trigonaalne süngoonia
Trigonaalne süngoonia (inglise trigonal system) on kristallograafias süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Trigonaalne süngoonia
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Triias
Trikliinne süngoonia
Trikliinne süngoonia (inglise triclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on erineva pikkusega kristallograafilised teljed ning nendevahelised ebavõrdsed nurgad.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Trikliinne süngoonia
Trilobiidid
Kambriumi trilobiit ''Elrathia kingi'' USAst Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Trilobiidid
Trofogeenne kiht
Trofogeenne kiht on sügavusvahemik (kiht) veekogudes, kus toimub taimede ja fütoplanktoni fotosüntees, kusjuures see ületab energiatarbimise (vastandina trofolüütilisele kihile).
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Trofogeenne kiht
Tromb
Oklahoma osariigis USAs, 24.05.1973, NOAA Tornaado (tugevusklass EF3) hävitatud maja Virginias 2023. aasta kevadel Tromb ehk tornaado on mõne meetrise kuni mitme kilomeetrise läbimõõduga väga intensiivne õhupööris, mis kujuneb välja rünksajupilve ja maapinna vahel.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tromb
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Troopika
Troopikavööde
Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Troopikavööde
Troopiline õhumass
Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Troopiline õhumass
Troopiline kliima
Troopilise kliimaga piirkonnad Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Troopilise kliimaga piirkonnad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Troopiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Troopiline kliima
Troopiline ookeaniline kliima
Hanalei, Kauai Troopiline ookeaniline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Troopiline ookeaniline kliima
Tropopaus
Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tropopaus
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Troposfäär
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tsüklon
Tsement (geoloogia)
Tsement on settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tsement (geoloogia)
Tseoliidid
Senckenbergi loodusmuuseumist Tseoliidid on mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tseoliidid
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tsirkoon
Tsirkusorg
Montana osariigis Tsirkusorg on liustikutekkeline orulaiend mägedes, millesse kogunenud jääst toituvad liustikud.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tsirkusorg
Tsonaalsus
Tsonaalsus ehk vööndilisus on loodusnähtuste seaduspärane paiknemine tsoonidena ehk vöötmetena, vöönditena või vöödena.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tsonaalsus
Tsunami
Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tsunami
Tuff
Tuff. Osaliselt murenenud tufi paljand Prantsusmaal (Keskmassiiv). Tuff on püroklastiline kivim, mille koostisest üle 90% moodustavad püroklastilised osakesed.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuff
Tugev tuul
thumb Tugev tuul on tuul, mille tugevus on 6 palli Beauforti skaala järgi ehk 6 bofoori.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tugev tuul
Tuisk
Pingviin tuisus Pinnatuisk ja lumevaalud Kõrvemaal pärast 17. jaanuari tormi 2022. aastal Pinnatuisk Tuisk on liiva või lume edasikandumine tuule mõjul.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuisk
Tuiskliiv
Lendav liiv Californias Mustamäe nõlva Lameka piirkond Tuiskliiv ehk lendliiv on tuulega leviv luidetesse kogunev liiv.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuiskliiv
Tulv
Tulv Sovetsi jõe suudmealas Nižni Novgorodi oblastis Venemaal Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tulv
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tundra
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tundravöönd
Tunguusi katastroof
Plahvatuse epitsenter Tunguusi katastroof (ka Tunguusi plahvatus ja Tunguusi meteoriit) oli 30. juunil 1908 Venemaal Siberi taigas Podkamennaja Tunguska lähedal toimunud hiigelplahvatus, mille põhjused ja olemus on tänapäevani lõplikult välja selgitamata.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tunguusi katastroof
Turbahorisont
T2-horisont Turbahorisont ehk T-horisont ehk At-horisont on orgaaniline mullahorisont, mis on tekkinud maapinnal alaliselt liigniisketes tingimustes turvast moodustavate taimede jäänustest.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Turbahorisont
Turbatsioon
Turbatsioon on pinnase või sette läbisegamine.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Turbatsioon
Turbulentse kovariatsiooni meetod
Turbulentse kovariatsiooni meetod (inglise keeles Eddy Covariance) on mikrometeoroloogiline meetod, millega määratakse gaaside liikumist biosfääri ja atmosfääri vahel, mõõtes vertikaalse tuule kiiruse ja gaaside segunemise vahelist kovariatsiooni.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Turbulentse kovariatsiooni meetod
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Turvas
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Turvasmuld
Turvastumine
Turvastumine on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas (harilikult soos) taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Turvastumine
Turvastunud muld
Turvastunud muld on muld, mille 10–30 cm tüseduse pindmise kihi moodustab alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Turvastunud muld
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuul
Tuulealune külg
Tuulealune külg on objekti see külg, mis jääb allatuult suunas, seega tuulest kaitstud külg.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuulealune külg
Tuulekanne
Tuulekanne on protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuulekanne
Tuulelipp
Tuulelipp on kõrgesse paika, tavaliselt hoone katusele, torni või masti tippu paigutatud seadeldis, mis pöördub tuule jõul, näidates tuule suunda.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuulelipp
Tuulepealne külg
Tuulepealne külg on objekti see külg, kust poolt puhub tuul.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuulepealne külg
Tuulesete
Tuule kokkukantud liivast moodustunud kihiline sete Tuulesete ehk eoolsete ehk eool(ili)ne sete (inglise eolian deposit) on tuule poolt kantud ja setitatud sete.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuulesete
Tuulevaikus
Hawaii Tuulevaikus (inglise keeles calm, saksa keeles Windstille, vene keeles штиль) on vaikne tuuletu või väga nõrga tuulega ilm, mille korral tuule kiirus ei ületa 0,5 m/s.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Tuulevaikus
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Veekogu
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Vulkaan
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vaata Maateaduste mõisteid (T) ja Vulkaaniline kivim