84 suhted: Abielu, Aforism, Antiigileksikon, Antiikaeg, Antoninus Pius, Armeenia, Asehaldur, Avidius Cassius, Balkani poolsaar, Barbarid, Büst, Berliin, Britannia, Commodus, Doonau, Dresden, Eesti Raamat, Eetika, Egiptus, Eklektitsism, Filosoof, Filosoofia, Germaanlased, Hadrianus, Herodes Atticus, Hing, Hispaania, Iseendale, Jaan Unt, Jumal, Kapitoolium, Katk, Keiser, Ladina keel, Lapsendamine, Legaat, Limes, Lucius Verus, Maurid, Michelangelo, Monoloog, Noricum, Pannoonia, Partia, Pergamoni muuseum, Platon, Printsipaat, Reetia, Reljeef (kunst), Retoorika, ..., Rooma, Rooma riik, Saatus, Sarmaadid, Süüria, Senat, Slovakkia, Stoitsism, Tšehhi, Ungari, Vana-Rooma keisrite loend, Vanakreeka keel, 121, 138, 145, 146, 1537, 161, 162, 164, 166, 168, 169, 17. märts, 171, 172, 175, 176, 178, 180, 189, 1983, 26. aprill, 7. märts. Laienda indeks (34 rohkem) »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Abielu · Näe rohkem »
Aforism
Aforism (vanakreeka sõnast ἀφορισμός (aphorismós) 'piiritus, määratlus') on efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Aforism · Näe rohkem »
Antiigileksikon
"Antiigileksikon" on 1983.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Antiigileksikon · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Antoninus Pius
Antoninus Pius (Imperator Caesar Divi Hadriani Divi Traiani Titus Aelius Hadrianus Antoninus Augustus Pius; sünninimi Titus Aurelius Fulvus Boionius Arrius Antoninus; 19. september 86 Nemausus – 7. märts 161) oli Vana-Rooma keiser alates 10. juulist 138 kuni surmani.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Antoninus Pius · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Armeenia · Näe rohkem »
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Asehaldur · Näe rohkem »
Avidius Cassius
Avidius Cassius (Imperator Caesar Caius Avidius Cassius Augustus; sünninimi Caius Avidius Heliodorus; u 130 – 175) oli Vana-Rooma kaaskeiser 175.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Avidius Cassius · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Barbarid
Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Barbarid · Näe rohkem »
Büst
Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Büst · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Berliin · Näe rohkem »
Britannia
Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Britannia · Näe rohkem »
Commodus
Commodus (Imperator Caesar Divi Marcus Antonini Pii Divi Antonini Pii Marcus Aurelius Commodus Antoninus Augustus; sünninimi Lucius Aurelius Commodus; 31. august 161 – 31. detsember 192 oli Vana-Rooma keiser 17. märts 180 kuni surmani. Mõrvati. Saadud tiitlid: Germanicus (172), Sarmaticus (175), Germanicus maximus (182), Britannicus (184). Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Vana-Rooma konsulid Kategooria:Sündinud 161 Kategooria:Surnud 192.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Commodus · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Doonau · Näe rohkem »
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Dresden · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Eetika · Näe rohkem »
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Egiptus · Näe rohkem »
Eklektitsism
Eklektitsism (kr eklektikos 'väljavaliv') ehk eklektika on filosoofias, usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete, tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Eklektitsism · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Filosoof · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Filosoofia · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Germaanlased · Näe rohkem »
Hadrianus
Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Hadrianus · Näe rohkem »
Herodes Atticus
Herodes Atticuse büst Ateena muuseumis Lucius Vibullius Hipparchos Tiberius Claudius Herodes Atticus (101 – 177 Maraton) oli üks antiikaja kuulsaimaid filantroope.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Herodes Atticus · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Hing · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Hispaania · Näe rohkem »
Iseendale
"Iseendale" (vanakreeka keeles "Τὰ εἰς ἑαυτόν") on Marcus Aureliuse teos, milles ta mõtiskluste vormis annab edasi oma stoitsistlikke ideid.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Iseendale · Näe rohkem »
Jaan Unt
Jaan Unt Jaan Unt (7. november 1947 Tartu – 12. jaanuar 2012 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Jaan Unt · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Marcus Aurelius ja Jumal · Näe rohkem »
Kapitoolium
Marcus Aureliuse ausammas Kapitooliumil Kapitoolium (ladina keeles mons Capitolinus ehk Capitolium) oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskusAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Kapitoolium · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Marcus Aurelius ja Katk · Näe rohkem »
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Keiser · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lapsendamine
Lapsendamine ehk adopteerimine on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt lapse) üle.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Lapsendamine · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Legaat · Näe rohkem »
Limes
Limes (Limes Romanus, ladina keeles 'Rooma piir') tähistas Vana-Rooma riigipiiri ja piirivalvesüsteemi.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Limes · Näe rohkem »
Lucius Verus
Lucius Aurelius Verus (Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Lucius Aurelius Verus Augustus; sünninimi Lucius Ceionius Commodus; 15. detsember 130 – veebruar 169 Altinum) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Lucius Verus · Näe rohkem »
Maurid
Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Maurid · Näe rohkem »
Michelangelo
"Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli lagi Taavet" Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toscana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Michelangelo · Näe rohkem »
Monoloog
Jean Béraud, "Monoloog" (1882) Monoloog (vanakreeka sõnadest mono 'ainus' ja logos 'kõne') ehk ainukõne ehk ühekõne on näidendis või kirjandusteoses pikem üksikkõne endamisi või dialoogi osana.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Monoloog · Näe rohkem »
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Noricum · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Pannoonia · Näe rohkem »
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Partia · Näe rohkem »
Pergamoni muuseum
Pergamoni muuseum Silt sissepääsu juures Pergamoni altar Pergamoni muuseum (saksa keeles Pergamonmuseum) asub Berliinis Spree jõel asuval Muuseumisaarel.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Pergamoni muuseum · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Platon · Näe rohkem »
Printsipaat
Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajandini, mis eelnes dominaadile.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Printsipaat · Näe rohkem »
Reetia
Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Reetia · Näe rohkem »
Reljeef (kunst)
Nové Město, Praha Reljeef on skulptuuri alaliik, mille puhul kõik kujundid on seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud või sellest eenduvad.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Reljeef (kunst) · Näe rohkem »
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Retoorika · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saatus
Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Saatus · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Süüria · Näe rohkem »
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Senat · Näe rohkem »
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Slovakkia · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Stoitsism · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Marcus Aurelius ja Tšehhi · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Marcus Aurelius ja Ungari · Näe rohkem »
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Marcus Aurelius ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
121
121.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 121 · Näe rohkem »
138
138.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 138 · Näe rohkem »
145
145.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 145 · Näe rohkem »
146
146.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 146 · Näe rohkem »
1537
1537.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 1537 · Näe rohkem »
161
161.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 161 · Näe rohkem »
162
162.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 162 · Näe rohkem »
164
164.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 164 · Näe rohkem »
166
166.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 166 · Näe rohkem »
168
168.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 168 · Näe rohkem »
169
169.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 169 · Näe rohkem »
17. märts
17.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 17. märts · Näe rohkem »
171
171.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 171 · Näe rohkem »
172
172.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 172 · Näe rohkem »
175
175.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 175 · Näe rohkem »
176
176.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 176 · Näe rohkem »
178
178.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 178 · Näe rohkem »
180
180.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 180 · Näe rohkem »
189
189.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 189 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 1983 · Näe rohkem »
26. aprill
26.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 26. aprill · Näe rohkem »
7. märts
7.
Uus!!: Marcus Aurelius ja 7. märts · Näe rohkem »