Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Marseljees

Index Marseljees

Isidore Pils, "Claude Joseph Rouget de Lisle esmakordselt "Marseljeesi" laulmas" (1849) "Marseljees" (prantsuse keeles "La Marseillaise") on Prantsusmaa riigihümn.

48 suhted: Ajutine Valitsus (Venemaa), Bourbonide restauratsioon, Claude-Joseph Rouget de Lisle, Eesti Raamat, Esimese koalitsiooni sõda, Giljotiin, Internatsionaal, Keel ja Kirjandus, Kolmas riik, Marseille, Oktoobrirevolutsioon, Pariis, Pariisi kommuun, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse keel, Prantsuse kolmas vabariik, Prantsuse Teaduste Akadeemia, Prantsusmaa, Prantsusmaa marssal, Revolutsioon, Riigihümn, Stefan Zweig, Strasbourg, Suur terror, Tallinn, Vabamüürlus, Veebruarirevolutsioon, Vichy valitsus, Vilma Jürisalu, 14. juuli, 14. veebruar, 17. juuli, 1792, 1793, 1794, 1795, 18. mai, 1804, 1815, 1830, 1848. aasta revolutsioonid, 1879, 1905. aasta revolutsioon, 1941, 1967, 2003, 26. aprill, 30. juuli.

Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Uus!!: Marseljees ja Ajutine Valitsus (Venemaa) · Näe rohkem »

Bourbonide restauratsioon

Lipp Kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik aastal 1815 Bourbonide restauratsioon on nimi, mis anti perioodile pärast Prantsuse revolutsioonile (1789–1799) järgnenud sündmusi, Esimese Vabariigi (1792–1804) lõppu ja siis Esimese keisririigi (1804–1814/1815) vägivaldset lõppu – kui Euroopa riikide koalitsioon taastas relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele, kes taas kord said Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks.

Uus!!: Marseljees ja Bourbonide restauratsioon · Näe rohkem »

Claude-Joseph Rouget de Lisle

Claude-Joseph Rouget de Lisle (10. mai 1760 Lons-le-Saunier – 26. juuni 1836) oli Prantsuse sõjaväelane ja helilooja.

Uus!!: Marseljees ja Claude-Joseph Rouget de Lisle · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Marseljees ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Esimese koalitsiooni sõda

Esimese koalitsiooni sõda (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.

Uus!!: Marseljees ja Esimese koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Giljotiin

Giljotiin Giljotiin on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega.

Uus!!: Marseljees ja Giljotiin · Näe rohkem »

Internatsionaal

"Internatsionaali" esimene väljaanne (1888) Internatsionaal (prantsuse keeles L'Internationale; eesti keeles varem Internatsionale) on rahvusvaheline töölisliikumise hümn.

Uus!!: Marseljees ja Internatsionaal · Näe rohkem »

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Uus!!: Marseljees ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Marseljees ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Marseille

Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus.

Uus!!: Marseljees ja Marseille · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Uus!!: Marseljees ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Marseljees ja Pariis · Näe rohkem »

Pariisi kommuun

Pariisi kommuun (prantsuse keeles La Commune de Paris) oli revolutsiooniline sotsialistlik Pariisi linnaomavalitsus, mis valitses 1871.

Uus!!: Marseljees ja Pariisi kommuun · Näe rohkem »

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Uus!!: Marseljees ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Marseljees ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsuse kolmas vabariik

Prantsuse kolmas vabariik (prantsuse: La Troisième République, mõnikord kirjutatakse ka La IIIe République) oli heakskiidetud valitsussüsteem Prantsusmaal alates 1870.

Uus!!: Marseljees ja Prantsuse kolmas vabariik · Näe rohkem »

Prantsuse Teaduste Akadeemia

Prantsuse Teaduste Akadeemia (prantsuse Académie des sciences) on 1666 asutatud Prantsusmaa riiklik teadusasutus (teaduste akadeemia); ühtlasi Prantsusmaa Instituudi üks viiest akadeemiast.

Uus!!: Marseljees ja Prantsuse Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Marseljees ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa marssal

Prantsusmaa marssalikepp Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on kõrgeim sõjaväeline auaste Prantsusmaal (varem sõjaväeline aunimetus), mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Uus!!: Marseljees ja Prantsusmaa marssal · Näe rohkem »

Revolutsioon

Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.

Uus!!: Marseljees ja Revolutsioon · Näe rohkem »

Riigihümn

Riigihümn (ehk lihtsalt hümn) on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka.

Uus!!: Marseljees ja Riigihümn · Näe rohkem »

Stefan Zweig

Stefan Zweig Stefan Zweig (28. november 1881 Viin – 22. veebruar 1942 Petrópolis) on juudi päritolu Austria saksakeelne kirjanik.

Uus!!: Marseljees ja Stefan Zweig · Näe rohkem »

Strasbourg

Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).

Uus!!: Marseljees ja Strasbourg · Näe rohkem »

Suur terror

Suur terror (ka Ježovštšina ('Ježovi aeg' vene keeles) või Stalini puhastus; ka suurpuhastus oli aastatel 1936–1938 väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga. NSV Liidu SARKi rahvakomissar Genrihh Jagoda (1936) Venekeelne nimetus "Ježovi aeg" tuleneb repressioone juhtinud NSV Liidu SARKi rahvakomissari Nikolai Ježovi järgi, kelle instruktsioonide järgi represseeriti seni teadmata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. Peamiselt represseeriti poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid, aga ka intelligentsi. Repressioonide uurimiseks loodi pärast NLKP XX kongressi, kus muu hulgas mõisteti hukka Stalini isikukultus ning aset leidnud poliitilised tagakiusamised, 1956. aastal Nikita Hruštšovi käsul Suure Terrori ajal aset leidnud kuritegude uurimiseks komisjon eesotsas Nikolai Švernikuga. Hiljem on selgunud, et ka Saksa luure kasutas olukorda ära, luues võltsitud dokumente, et toita Stalini paranoiat Punaarmee andekaimate juhtide vastu ning kõrvaldada need juhid enne planeeritud sõda. Сергеев Фёдор Михайлович: Тайные операции нацистской разведки, 1933–1945. — М.: Политиздат, 1991. ISBN 5-250-00797-X.

Uus!!: Marseljees ja Suur terror · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Marseljees ja Tallinn · Näe rohkem »

Vabamüürlus

Vinkel ja sirkel Vabamüürlus ehk massoonlus (prantsuse keeles franc-maçonnerie, inglise keeles freemasonry) on elitaarne, initsiatsiooniriitusi kasutav, ülemaailmne hierarhiline salaühing, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks.

Uus!!: Marseljees ja Vabamüürlus · Näe rohkem »

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Uus!!: Marseljees ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »

Vichy valitsus

Vichy Prantsusmaa ehk Vichy valitsus (prantsuse keeles Régime de Vichy) oli Prantsusmaa kollaboratsionistlik valitsus, mis tegutses Teise maailmasõja ajal sakslaste ja itaallaste poolt okupeerimata jäänud Prantsusmaa territooriumil.

Uus!!: Marseljees ja Vichy valitsus · Näe rohkem »

Vilma Jürisalu

Vilma Jürisalu (sündinud Eero; 1. august 1928 Varja küla – 27. oktoober 2010) oli eesti tõlkija ja toimetaja.

Uus!!: Marseljees ja Vilma Jürisalu · Näe rohkem »

14. juuli

14.

Uus!!: Marseljees ja 14. juuli · Näe rohkem »

14. veebruar

14.

Uus!!: Marseljees ja 14. veebruar · Näe rohkem »

17. juuli

17.

Uus!!: Marseljees ja 17. juuli · Näe rohkem »

1792

1792.

Uus!!: Marseljees ja 1792 · Näe rohkem »

1793

1793.

Uus!!: Marseljees ja 1793 · Näe rohkem »

1794

1794.

Uus!!: Marseljees ja 1794 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Marseljees ja 1795 · Näe rohkem »

18. mai

18.

Uus!!: Marseljees ja 18. mai · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Marseljees ja 1804 · Näe rohkem »

1815

1815.

Uus!!: Marseljees ja 1815 · Näe rohkem »

1830

1830.

Uus!!: Marseljees ja 1830 · Näe rohkem »

1848. aasta revolutsioonid

Germania", autor Philipp Veit 1848.

Uus!!: Marseljees ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: Marseljees ja 1879 · Näe rohkem »

1905. aasta revolutsioon

Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.

Uus!!: Marseljees ja 1905. aasta revolutsioon · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Marseljees ja 1941 · Näe rohkem »

1967

1967.

Uus!!: Marseljees ja 1967 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Marseljees ja 2003 · Näe rohkem »

26. aprill

26.

Uus!!: Marseljees ja 26. aprill · Näe rohkem »

30. juuli

30.

Uus!!: Marseljees ja 30. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

La Marseillaise, Prantsusmaa riigihümn.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »