33 suhted: Claes Åkesson Tott, Derfelden, Hoyningen-Huene, Karuse kihelkond, Kelpkatus, Klassitsism, Koluvere lahing, Läänemaa, Lääneranna vald, Lihula komtuurkond, Matsalu mõisa park, Matsalu rahvuspark, Nasackin, Põhjasõda, Penijõe mõis, Puiestee, Rüütlimõis, Saksa keel, Stackelberg, Tiik, Uexküll, 1447, 1560, 1573, 17. sajand, 1790. aastad, 18. sajand, 1802, 1821, 1859, 1869, 1919, 1997.
Claes Åkesson Tott
Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530 – 1596) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Matsalu mõis ja Claes Åkesson Tott · Näe rohkem »
Derfelden
Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Matsalu mõis ja Derfelden · Näe rohkem »
Hoyningen-Huene
Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.
Uus!!: Matsalu mõis ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »
Karuse kihelkond
Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Matsalu mõis ja Karuse kihelkond · Näe rohkem »
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Uus!!: Matsalu mõis ja Kelpkatus · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Matsalu mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Koluvere lahing
Koluvere lahing toimus Liivi sõja ajal Koluvere linnuse all 23. jaanuaril 1573.
Uus!!: Matsalu mõis ja Koluvere lahing · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Matsalu mõis ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lääneranna vald
Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas.
Uus!!: Matsalu mõis ja Lääneranna vald · Näe rohkem »
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Uus!!: Matsalu mõis ja Lihula komtuurkond · Näe rohkem »
Matsalu mõisa park
Matsalu mõisa park on kaitsealune park Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Matsalu külas.
Uus!!: Matsalu mõis ja Matsalu mõisa park · Näe rohkem »
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Uus!!: Matsalu mõis ja Matsalu rahvuspark · Näe rohkem »
Nasackin
Nasackin, ka Nasacken, Nassokin ja Nassakin (vene keeles Нассакин) on tatari päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Matsalu mõis ja Nasackin · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Matsalu mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Penijõe mõis
Penijõe mõisa peahoone (2009) Penijõe mõis (saksa keeles Pennijöggi) oli rüütlimõis Lihula kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.06.2015).
Uus!!: Matsalu mõis ja Penijõe mõis · Näe rohkem »
Puiestee
Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).
Uus!!: Matsalu mõis ja Puiestee · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Matsalu mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Matsalu mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Matsalu mõis ja Stackelberg · Näe rohkem »
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Uus!!: Matsalu mõis ja Tiik · Näe rohkem »
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Matsalu mõis ja Uexküll · Näe rohkem »
1447
1447.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1447 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1560 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1573 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Matsalu mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1790. aastad
1790.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1790. aastad · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Matsalu mõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1802 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1821 · Näe rohkem »
1859
1859.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1859 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1869 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Matsalu mõis ja 1997 · Näe rohkem »