Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Aasid, Fenrir, Frigg, Germaani algkeel, Germaani mütoloogia, Germaanlased, Hollandi keel, Huginn ja Muninn, Inglise keel, Island, Kolmapäev, Mimir, Norra, Osmussaar, Osmussaare, Põhjagermaani keeled, Ragnarök, Rauaaeg, Ronk, Rooma riik, Rootsi, Ruunid, Skandinaavia, Sleipnir, Suur rahvasterändamine, Taani, Teine maailmasõda, Thor, Valdemar II, Valhalla, Valküürid, Vanapõhja keel, Vé, Viikingiaeg, Vili (jumal), Yggdrasil, 13. sajand.
Aasid
Aasid (vanapõhja Æsir 'vaiad', ainsuses Áss; germaani algkeeles *ansuz) on skandinaavia mütoloogias noorem jumalatesugu (vanem jumalatesugu on vaanid).
Uus!!: Odin ja Aasid · Näe rohkem »
Fenrir
John Bauer Fenrir (ka Fenrisúlfr) oli germaani mütoloogias hiiglaslik hunt, jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda poeg ning Heli ja Jörmungandri vend.
Uus!!: Odin ja Fenrir · Näe rohkem »
Frigg
Frigg oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema.
Uus!!: Odin ja Frigg · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Odin ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Germaani mütoloogia
Germaanlased uskusid paljudesse jumalatesse; nende usund oli polüteistlik.
Uus!!: Odin ja Germaani mütoloogia · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Odin ja Germaanlased · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Odin ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Huginn ja Muninn
Huginn ja Muninn Odini õlgadel. Illustratsioon 18. sajandi Islandi käsikirjast Huginn ("Mõte") ja Muninn ("Mälu") olid Skandinaavia mütoloogias peajumal Odini kaarnad, kelle ta saatis igal hommikul välja, et teada, mis kõigis üheksas maailmas toimub.
Uus!!: Odin ja Huginn ja Muninn · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Odin ja Inglise keel · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Odin ja Island · Näe rohkem »
Kolmapäev
Kolmapäev ehk kesknädal on nädalapäev, mis järgneb teisipäevale ja eelneb neljapäevale.
Uus!!: Odin ja Kolmapäev · Näe rohkem »
Mimir
Mimir oli germaani mütoloogias arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud.
Uus!!: Odin ja Mimir · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Odin ja Norra · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Odin ja Osmussaar · Näe rohkem »
Osmussaare
Osmussaare ehk Odensholm on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Osmussaarel.
Uus!!: Odin ja Osmussaare · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Odin ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Ragnarök
Thor võitleb Ragnarökis Jörmungandiga ''Johann Heinrich Fussli'' Ragnarök ('jumalate saatus') on muinaspõhja mütoloogias maailmalõpule eelnev lahing.
Uus!!: Odin ja Ragnarök · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Odin ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Ronk
Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast.
Uus!!: Odin ja Ronk · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Odin ja Rooma riik · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Odin ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Odin ja Ruunid · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Odin ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Sleipnir
Tjängvide kivile on raiutud Sleipniri seljas ratsutav Odin Valhallasse sisenemas Sleipnir oli Muinaspõhja mütoloogias kaheksajalgne hobune, kelle seljas ratsutas jumalate pealik Odin.
Uus!!: Odin ja Sleipnir · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Odin ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Odin ja Taani · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Odin ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Thor
archiv-bot.
Uus!!: Odin ja Thor · Näe rohkem »
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Uus!!: Odin ja Valdemar II · Näe rohkem »
Valhalla
17. sajandi illustratsioon Islandilt näitab Heimdallri kaitsmas Valhalla väravat Valhalla (vanapõhja keeles Valhöll 'langenute eluase') ehk langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias sõja- ja nõidusejumala Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid (einherjerid) ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid nautima.
Uus!!: Odin ja Valhalla · Näe rohkem »
Valküürid
John Charles Dollmani maal "Valküüride lend" (1909) Valküürid ("langenute valijad") olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad.
Uus!!: Odin ja Valküürid · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Odin ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vé
Vé (ka Véi) oli germaani mütoloogias Odini ja Vili vend, kes aitas aegade alguses oma vendadel tappa esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua.
Uus!!: Odin ja Vé · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Odin ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Vili (jumal)
Vili oli germaani mütoloogias Odini ja Vé vend, kes aitas aegade alguses tappa oma vendadel esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua.
Uus!!: Odin ja Vili (jumal) · Näe rohkem »
Yggdrasil
Yggdrasil Yggdrasil ("hirmutav ratsu", "Yggri – Odini ratsu") oli germaani mütoloogias üheksat maailma "hoidev" ilmapuu.
Uus!!: Odin ja Yggdrasil · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Odin ja 13. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Oden, Odinn, Othinn, Wodan, Woden, Wodin, Wotan, Ygg, Óðinn.
