Kiiremini kui brauser!
313 suhted: Aafrika, Aasia, Abiks loodusevaatlejale, Abilehed, Afganistan, Ain Raal, Alamliik, Ameerika Ühendriigid, Ameerika pajud, Ammoonium, Andres Koppel, Antarktika, Antiikaeg, Antsla vald, Arizona, Artemis, Arumetsad, Aruniit, Aserbaidžaan, Austraalia, Austraalia pajud, Austria, Šveits, Ülestõusmispühad, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Öö, Öölased, Ööliblikad, Östrogeenid, Brasiilia, Briti saared, Cambridge, Cambridge'i Ülikool, Carl von Linné, Cato Vanem, Claude Monet, Cronquisti süsteem, Dauphiné, Edel, Eesti Loodus, Egle, Eluvorm (ökoloogia), Emajõgi, Endeem, Energiamets, Eotseen, Esimene maailmasõda, Eufrat, Eukalüpt, Evangeelium, ..., Evolutsioon, Fütoremediatsioon, Fertiilsus, Floeem, Fosfor, George Gordon Byron, Halapaju, Hanepaju, Harilik õlipuu, Harilik elupuu, Harilik haab, Harilik kuusk, Harilik mustikas, Harilik tamm, Harjumaa, Härmpaju, Hübriid, Hõberemmelgas, Heitlehisus, Heljo Krall, Hendrik Relve, Herilased, Herodotos, Hiidvaksik, Hiina, Hiina pajud, Hiinlased, Himaalaja, Horvaatia, Hundipaju, Ida-Aasia, Idand, Idanemine, Ilutaim, India, Indoneesia, Integrated Taxonomic Information System, Jääaeg, Jänes, Jõgi, Juudas Iskariot, Juur, Juurekael, Juuresikk, Juurevõsu, Kaevandikärblased, Kaheidulehelised, Kahekojalisus, Kahetiivalised, Kahevärviline paju, Kalad (märk), Kaneel, Karikakar, Karjapasun, Katteseemnetaimed, Külgrood, Kündja, Küngas, Kütus, Kõrgõzstan, Kõrvpaju, Keldi keeled, Keldriöölane, Keskkond, Kevad, Kiirikmadulased, Kimalane, Kivimurd, Kivistis, Kobras, Kodukits, Kollane, Kriit (ajastu), Kristlus, Kristus, Kroonlehed, Kupar, Kurbus, Kuu, Kuu (astroloogia), Kuu (kalender), Lahusti, Lammas, Lapi paju, Lääs, Lämmastik, Läti, Lõuna-Eesti, Lõuna-Soome lään, Legend, Lehelaba, Leheroots, Lehetäilised, Lehtpuud, Lein, Leinaliblikas, Lepa-ehmespoi, Lepakärsakas, Liblikalised, Lihtleht, Liik (bioloogia), Liiv, Liivamesilane, Liivik, Linda Viljasoo, Liustik, Look, Luide, Luud, Maalikunstnik, Mall Hiiemäe, Malpiigialaadsed, Mandrite triiv, Mardikalised, Mati Martin, Mäestik, Märts, Mõrd, Meemesilane, Mehhiko, Metabolism, Metallid, Metskits, Miotseen, Mongoolia, Morfoloogia, Muistend, Muld, Mustikpaju, Mustjas paju, Naftatööstus, Nädal, Nektar, Neotroopis, Niit, Nitraadid, Okeaania, Oktoober, Oligotseen, Oliivid, Olmereovesi, Orogenees, Paju (täpsustus), Paju-kollapoi, Pajuliikide loend, Pajulised, Pajumailane, Pakistan, Palmipuudepüha, Pappel, Parasvööde, Pärismaine elustik, Pärnumaa, Pöök, Püsikud, Põõsas, Põder, Põhja-Ameerika, Põhja-Eesti, Põhjapoolkera, Põld, Põldosi, Perekond (bioloogia), Pestitsiid, Pidevkehalised, Pikalehine paju, Pikktundlakoi, Pistik, Poola, Poolmetallid, Prantsusmaa, Puhmas, Puju, Punapaju, Pung, Pungasoomus, Putuktolmlemine, Puu, Raagremmelgas, Raasiku hiidremmelgad, Raasiku raudteejaam, Rabe remmelgas, Rahvalaul, Rasina Martini kirik, Rasina remmelgas, Raud, Raudremmelgas, Ravimtaimed, Rein Sander, Ristumine, Saagjas leheserv, Saar, Saaremaa, Saatan, Salitsüülhape, Säsi, September, Sete, Silmiksikk, Silmiksuru, Sinikas, Sipelgapoi, Soome (Antsla), Soomets, Soontaimed, Sort, Sugukond (bioloogia), Surulased, Tadžikistan, Taimed, Takjas, Taksonoomia, Talv, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartumaa, Tšehhi, Tööstuslik pööre, Türkmenistan, Tüvi, Tõuk, Teisend (bioloogia), Tertsiaar, Terve leheserv, Theophrastos, Tihane, Toitained, Tolmukapea, Tolmukas, Triibus, Tuhkur paju, Tupplehed, Turvas, Tuultolmleja, Tuultolmlemine, Urb, Urbepüha, Usbekistan, Vahelduv leheseis, Vaksiklased, Valgud, Valmik, Vanakreeka mütoloogia, Vastak leheseis, Vähinatt, Värvitaim, Võnnu kihelkond, Võrse, Võrtsjärv, Võrumaa, Võsu, Veekogu, Venemaa, Vergilius, Verkjas paju, Vesipaju, Viinapuu, Viinapuuistandik, Viisud, Vikat, Viljandimaa, Vitspaju, William Shakespeare, 19. sajand. Laienda indeks (263 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Paju ja Aafrika · Näe rohkem »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Paju ja Aasia · Näe rohkem »
Abiks loodusevaatlejale
"Abiks loodusevaatlejale" on Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt alates 1951.
Uus!!: Paju ja Abiks loodusevaatlejale · Näe rohkem »
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Uus!!: Paju ja Abilehed · Näe rohkem »
Afganistan
Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal.
Uus!!: Paju ja Afganistan · Näe rohkem »
Ain Raal
Ain Raal (sündinud 16. juulil 1961 Tartus) on eesti proviisor, õppejõud, teadlane (ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo uurija) ning publitsist.
Uus!!: Paju ja Ain Raal · Näe rohkem »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Paju ja Alamliik · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Paju ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ameerika pajud
Ameerika pajud on Ameerikas kasvavad paju perekonna liigid.
Uus!!: Paju ja Ameerika pajud · Näe rohkem »
Ammoonium
Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.
Uus!!: Paju ja Ammoonium · Näe rohkem »
Andres Koppel
Ave Maria Mõistlik, 20. mai 2009 Andres Koppel (sündinud 10. märtsil 1950 Tartus) on eesti ökoloog ja teadusjuht.
Uus!!: Paju ja Andres Koppel · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Paju ja Antarktika · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Paju ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Antsla vald
Antsla vald on vald Võru maakonnas.
Uus!!: Paju ja Antsla vald · Näe rohkem »
Arizona
Suur kanjon Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas.
Uus!!: Paju ja Arizona · Näe rohkem »
Artemis
"Versailles' Diana" (Leocharese skulptuur Louvre'is) Rooma skulptuuri koopia Kopenhaagenis Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast.
Uus!!: Paju ja Artemis · Näe rohkem »
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Uus!!: Paju ja Arumetsad · Näe rohkem »
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Uus!!: Paju ja Aruniit · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Paju ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Paju ja Austraalia · Näe rohkem »
Austraalia pajud
Austraalia pajud on Austraalias kasvavad paju perekonna liigid.
Uus!!: Paju ja Austraalia pajud · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Paju ja Austria · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Paju ja Šveits · Näe rohkem »
Ülestõusmispühad
Ülestõusmist kujutav ikoon. Kristus on jalge alla tallanud põrgu värava ja tõmbab hauast välja Aadama ja Eeva. Kristust ümbritsevad pühakud, vana mehena kujutatud Saatan on kinni seotud Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad, on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Uus!!: Paju ja Ülestõusmispühad · Näe rohkem »
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (inglise keeles Food and Agriculture Organization of the United Nations, lühendatult FAO; itaalia keeles Organizzazione delle Nazioni Unite per l'Alimentazione e l'Agricoltura) on ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega.
Uus!!: Paju ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon · Näe rohkem »
Öö
Satelliidipilt ööst. Montaaž eri aegadel tehtud satelliidipiltidest Öö on ajavahemik, mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane) pinna punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike) horisondist allpool.
Uus!!: Paju ja Öö · Näe rohkem »
Öölased
Haldjasöölane (''Moma alpium''). Öölased (Noctuidae) on putukate sugukond liblikaliste seltsis.
Uus!!: Paju ja Öölased · Näe rohkem »
Ööliblikad
Ööliblikad ehk hämarikuliblikad (Heterocera) on rühm suurliblikaid.
Uus!!: Paju ja Ööliblikad · Näe rohkem »
Östrogeenid
Östriool Östradiool Östroon Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid.
Uus!!: Paju ja Östrogeenid · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Paju ja Brasiilia · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Paju ja Briti saared · Näe rohkem »
Cambridge
left Cambridge on ülikoolilinn Inglismaal East Anglias, Cambridgeshire'i krahvkonna keskus.
Uus!!: Paju ja Cambridge · Näe rohkem »
Cambridge'i Ülikool
Cambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal.
Uus!!: Paju ja Cambridge'i Ülikool · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Paju ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Cato Vanem
Mаrcus Pоrcius Cаtо Vanem Marcus Porcius Cato Vanem (234 eKr Tusculum – 149 eKr) oli Vana-Rooma suurkuju, kes on tuntud samavõrd nii riigitegelase kui ka kirjamehena.
Uus!!: Paju ja Cato Vanem · Näe rohkem »
Claude Monet
Claude Monet (ka Oscar-Claude Monet ja Claude Oscar Monet; 14. november 1840 – 5. detsember 1926) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja.
Uus!!: Paju ja Claude Monet · Näe rohkem »
Cronquisti süsteem
Cronquisti süsteem on katteseemnetaimede liigiüleste taksonite süsteem, mille väljatöötajaks on olnud Arthur Cronquist (1919–1992) ja mis on avaldatud tema raamatuis An Integrated System of Classification of Flowering Plants (1981) ja The Evolution and Classification of Flowering Plants (1968; 2. trükk 1988).
Uus!!: Paju ja Cronquisti süsteem · Näe rohkem »
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Uus!!: Paju ja Dauphiné · Näe rohkem »
Edel
thumb Edel ehk lõunalääs (SW) on vaheilmakaar, mille asimuut on 225 kraadi.
Uus!!: Paju ja Edel · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Paju ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Egle
Egle võib tähendada järgmist.
Uus!!: Paju ja Egle · Näe rohkem »
Eluvorm (ökoloogia)
Eluvormid ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused.
Uus!!: Paju ja Eluvorm (ökoloogia) · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Paju ja Emajõgi · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Paju ja Endeem · Näe rohkem »
Energiamets
Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine.
Uus!!: Paju ja Energiamets · Näe rohkem »
Eotseen
Eotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Paju ja Eotseen · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Paju ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Uus!!: Paju ja Eufrat · Näe rohkem »
Eukalüpt
Õis Tules kahjustunud puukoorest tärganud uinuvad pungad Sinine eukalüpt (''Eucalyptus globulus'') Eukalüpt (Eucalyptus) on taimeperekond mürdiliste sugukonnast.
Uus!!: Paju ja Eukalüpt · Näe rohkem »
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Uus!!: Paju ja Evangeelium · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Paju ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fütoremediatsioon
Fütoremediatsioon ehk taimtervendamine (inglise keeles phytoremediation) on rohetaimede ja nendega seonduvate mikroorganismide kasutamine keskkonnale kahjulike saasteainete lagundamiseks, eemaldamiseks või kahjutuks tegemiseks.
Uus!!: Paju ja Fütoremediatsioon · Näe rohkem »
Fertiilsus
Fertiilsus ehk sigivus on organismi võime saada järglasi.
Uus!!: Paju ja Fertiilsus · Näe rohkem »
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Uus!!: Paju ja Floeem · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Paju ja Fosfor · Näe rohkem »
George Gordon Byron
Lord Byron Parun Byroni vapp. pisi George Gordon Noel Byron, kuues parun Byron (tuntud ka kui lord Byron, 22. jaanuar 1788 London – 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja.
Uus!!: Paju ja George Gordon Byron · Näe rohkem »
Halapaju
pisi Halapaju (Salix acutifolia) on mitmeaastane heitlehine põõsas või lehtpuu paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Halapaju · Näe rohkem »
Hanepaju
Hanepaju Hanepaju ehk liivpaju (Salix repens) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Paju ja Hanepaju · Näe rohkem »
Harilik õlipuu
Harilik õlipuu ehk euroopa õlipuu (Olea europaea) on õlipuuliste sugukonda õlipuu perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.
Uus!!: Paju ja Harilik õlipuu · Näe rohkem »
Harilik elupuu
Harilik elupuu (Thuja occidentalis L.) on okaspuuliik elupuu perekonnast.
Uus!!: Paju ja Harilik elupuu · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Paju ja Harilik haab · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Paju ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mustikas
Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Paju ja Harilik mustikas · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Paju ja Harjumaa · Näe rohkem »
Härmpaju
Härmpaju (Salix daphnoides) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Härmpaju · Näe rohkem »
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Uus!!: Paju ja Hübriid · Näe rohkem »
Hõberemmelgas
Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Hõberemmelgas · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Paju ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Heljo Krall
Heljo Krall (aastani 1953 Kurm, 1953–1961 Karu; 17. aprill 1929, Pati vald – 9. jaanuar 2022) oli eesti botaanik.
Uus!!: Paju ja Heljo Krall · Näe rohkem »
Hendrik Relve
Hendrik Relve 2008. aastal Hendrik Relve (sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas) on eesti loodusajakirjanik, rännumees, kirjanik ja fotograaf.
Uus!!: Paju ja Hendrik Relve · Näe rohkem »
Herilased
Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.
Uus!!: Paju ja Herilased · Näe rohkem »
Herodotos
Herodotos Herodotos Halikarnassosest (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.
Uus!!: Paju ja Herodotos · Näe rohkem »
Hiidvaksik
Hiidvaksik. Hiidvaksik (Geometra papilionaria) on vaksiklaste sugukonda hiidvaksiku perekonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Paju ja Hiidvaksik · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Paju ja Hiina · Näe rohkem »
Hiina pajud
Hiina pajud on Hiinas kasvavad paju perekonna liigid.
Uus!!: Paju ja Hiina pajud · Näe rohkem »
Hiinlased
Hiinlased (endanimetusel põhinevalt ka hanid; endanimetus hiina keeles traditsiooniliselt 漢, lihtsustatult 汉, pinyin'is hàn; 汉人 või 漢人 hànrén) on rahvas Ida-Aasias.
Uus!!: Paju ja Hiinlased · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Paju ja Himaalaja · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Paju ja Horvaatia · Näe rohkem »
Hundipaju
Hundipaju (Salix rosmarinifolia) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Hundipaju · Näe rohkem »
Ida-Aasia
Ida-Aasia ÜRO liigituse järgi. Ida-Aasia on regioon Aasia idaosas.
Uus!!: Paju ja Ida-Aasia · Näe rohkem »
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Uus!!: Paju ja Idand · Näe rohkem »
Idanemine
Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.
Uus!!: Paju ja Idanemine · Näe rohkem »
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Uus!!: Paju ja Ilutaim · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Paju ja India · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Paju ja Indoneesia · Näe rohkem »
Integrated Taxonomic Information System
ITIS-e logo Integrated Taxonomic Information System ehk ITIS on taksonoomiline andmebaas.
Uus!!: Paju ja Integrated Taxonomic Information System · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Paju ja Jääaeg · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Paju ja Jänes · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Paju ja Jõgi · Näe rohkem »
Juudas Iskariot
Juudas Iskariot oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist.
Uus!!: Paju ja Juudas Iskariot · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Paju ja Juur · Näe rohkem »
Juurekael
Juurekael on taime juure üleminekukoht võsuks.
Uus!!: Paju ja Juurekael · Näe rohkem »
Juuresikk
Juuresikk (Lamia textor) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.
Uus!!: Paju ja Juuresikk · Näe rohkem »
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Uus!!: Paju ja Juurevõsu · Näe rohkem »
Kaevandikärblased
Kaevandikärblased (Agromyzidae) on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid.
Uus!!: Paju ja Kaevandikärblased · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Paju ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kahekojalisus
Kahekojalisus on valitsemisviis, kus seadusandlik võim koosneb kahest erinevast kojast.
Uus!!: Paju ja Kahekojalisus · Näe rohkem »
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Uus!!: Paju ja Kahetiivalised · Näe rohkem »
Kahevärviline paju
Kahevärviline paju (Salix phylicifolia) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Kahevärviline paju · Näe rohkem »
Kalad (märk)
Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust Kalad (ladina keeles Pisces) (♓) on kaheteistkümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Paju ja Kalad (märk) · Näe rohkem »
Kaneel
Kaneelipulgad ja pulber Kaneel ja kassia Kaneel (ladina keeles cinnamomum) on droog ja maitseaine (vürts), mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest ehk aluskoorest.
Uus!!: Paju ja Kaneel · Näe rohkem »
Karikakar
Karikakar (Anthemis L.) on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond. Karikakraga sarnaste taimede perekonnad on kummel, kesalill ja härjasilm.
Uus!!: Paju ja Karikakar · Näe rohkem »
Karjapasun
Karjapasun (murdes ka pasun, saarte murdes tõri, läänemurdes luik, tartu murdes ja võru murdes piibar) on eesti rahvapill, varem oli karjaste puhkpillEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Paju ja Karjapasun · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Paju ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Külgrood
Ogaõuna leht keskroo ja külgroodudega Külgrood on lehe pearoost lähtuvad külgmised rood, mis võivad lõppeda lehe tipul, serval või enne lehe serva, samuti omavahel kaarjalt liituda.
Uus!!: Paju ja Külgrood · Näe rohkem »
Kündja
Kündja on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Paju ja Kündja · Näe rohkem »
Küngas
Edith Martineau, "Leithi küngas" (1887) Küngas on mäest väiksem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Paju ja Küngas · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Paju ja Kütus · Näe rohkem »
Kõrgõzstan
NASA satelliidifoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist Kõrgõzstan (ka Kirgiisia) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Paju ja Kõrgõzstan · Näe rohkem »
Kõrvpaju
Kõrvpaju (Salix aurita) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Kõrvpaju · Näe rohkem »
Keldi keeled
Keldi keeled kuuluvad indoeuroopa keelkonda.
Uus!!: Paju ja Keldi keeled · Näe rohkem »
Keldriöölane
Keldriöölane. Keldriöölane (Scoliopteryx libatrix) on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Paju ja Keldriöölane · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Paju ja Keskkond · Näe rohkem »
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Paju ja Kevad · Näe rohkem »
Kiirikmadulased
Kiirikmadulased (Xenopeltidae) on maoliste sugukond.
Uus!!: Paju ja Kiirikmadulased · Näe rohkem »
Kimalane
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Uus!!: Paju ja Kimalane · Näe rohkem »
Kivimurd
Maa-alune kivimurd marmori kaevandamiseks Carraras Itaalias Kivimurruks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive (valdavalt kas ehituskive või viimistlusmaterjali).
Uus!!: Paju ja Kivimurd · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Paju ja Kivistis · Näe rohkem »
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Uus!!: Paju ja Kobras · Näe rohkem »
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Paju ja Kodukits · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Paju ja Kollane · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Paju ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Paju ja Kristlus · Näe rohkem »
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Uus!!: Paju ja Kristus · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Paju ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Kupar
Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.
Uus!!: Paju ja Kupar · Näe rohkem »
Kurbus
Kurbus on emotsionaalne valu.
Uus!!: Paju ja Kurbus · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Paju ja Kuu · Näe rohkem »
Kuu (astroloogia)
Kuu astroloogiline sümbol Kuu on astroloogias üks olulisemaid taevakehi, mõnes astroloogia harus kõige olulisem (nt selektiivne astroloogia, horaarastroloogia).
Uus!!: Paju ja Kuu (astroloogia) · Näe rohkem »
Kuu (kalender)
Kuu ehk kalendrikuu on aja mõõtühik, mille järgimiseks kasutatakse kalendreid.
Uus!!: Paju ja Kuu (kalender) · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Paju ja Lahusti · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Paju ja Lammas · Näe rohkem »
Lapi paju
Lapi paju (Salix lapponum) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Lapi paju · Näe rohkem »
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Uus!!: Paju ja Lääs · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Paju ja Lämmastik · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Paju ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Paju ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Lõuna-Soome lään
Lõuna-Soome lään oli 1. järgu haldusüksus Soomes aastatel 1997–2009.
Uus!!: Paju ja Lõuna-Soome lään · Näe rohkem »
Legend
Legend on suuliselt edasikantav jutustus, mis räägib mingi koha või eseme päritolust või mingist meeldejäävast sündmusest.
Uus!!: Paju ja Legend · Näe rohkem »
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Uus!!: Paju ja Lehelaba · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Paju ja Leheroots · Näe rohkem »
Lehetäilised
Lehetäilised (Aphidoidea) on putukate rühm (käsitletakse ülemsugukonnana) nokaliste seltsist.
Uus!!: Paju ja Lehetäilised · Näe rohkem »
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Uus!!: Paju ja Lehtpuud · Näe rohkem »
Lein
Definitsioon ja piiritlus Lein on mitmetahuline reaktsioon armastatu kaotusele või mõnele muule suurele kaotusele.
Uus!!: Paju ja Lein · Näe rohkem »
Leinaliblikas
Leinaliblikas (Nymphalis antiopa) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv päevaliblikas.
Uus!!: Paju ja Leinaliblikas · Näe rohkem »
Lepa-ehmespoi
Lepa-ehmespoi (Galerucella lineola) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Paju ja Lepa-ehmespoi · Näe rohkem »
Lepakärsakas
Lepakärsakas (Cryptorhynchus lapathi) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Paju ja Lepakärsakas · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Paju ja Liblikalised · Näe rohkem »
Lihtleht
Lihtlehed Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust.
Uus!!: Paju ja Lihtleht · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Paju ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Paju ja Liiv · Näe rohkem »
Liivamesilane
Liivamesilane (Andrena) on perekond astlalisi sugukonnast liivamesilased (Andrenidae).
Uus!!: Paju ja Liivamesilane · Näe rohkem »
Liivik
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Selle liiviku kujunemist mõjutas laskeväljaks olemine Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.
Uus!!: Paju ja Liivik · Näe rohkem »
Linda Viljasoo
Linda Viljasoo haud Osula kalmistul Linda Viljasoo (kuni 1934 Linda Muru; kuni 1935 Linda Villemson; 19. juuni 1910 Suure-Kõpu vald, Viljandi kihelkond, Viljandimaa – 1. aprill 1991) oli eesti botaanik.
Uus!!: Paju ja Linda Viljasoo · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Paju ja Liustik · Näe rohkem »
Look
Look on teatud tüüpi hoburakendi osa, kõveraks painutatud puust või metallist poolkaar, mis jääb hobuse kaela kohale ning mille külge kinnituvad rangiroomade abil aisad.
Uus!!: Paju ja Look · Näe rohkem »
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Paju ja Luide · Näe rohkem »
Luud
Kaseluud Riisiluud kühvliga Luud on maapinnalt või põrandalt prahi pühkimiseks mõeldud tööriist.
Uus!!: Paju ja Luud · Näe rohkem »
Maalikunstnik
Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.
Uus!!: Paju ja Maalikunstnik · Näe rohkem »
Mall Hiiemäe
Mall Hiiemäe (neiupõlvenimi Mall Proodel; sündinud 9. jaanuaril 1937 Roostojal) on eesti folklorist, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.
Uus!!: Paju ja Mall Hiiemäe · Näe rohkem »
Malpiigialaadsed
Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.
Uus!!: Paju ja Malpiigialaadsed · Näe rohkem »
Mandrite triiv
Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.
Uus!!: Paju ja Mandrite triiv · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Paju ja Mardikalised · Näe rohkem »
Mati Martin
Mati Martin õpetab putukaid nõelastama TÜ loodusmuuseumi korraldatud huvipäeval Ilmatsalus 30. juunil 2012. Mati Martin (sündinud 27. septembril 1951 Elvas) on eesti entomoloog.
Uus!!: Paju ja Mati Martin · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Paju ja Mäestik · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Paju ja Märts · Näe rohkem »
Mõrd
Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.
Uus!!: Paju ja Mõrd · Näe rohkem »
Meemesilane
Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera), keda enamasti nimetatakse lihtsalt mesilaseks, on putukaliik mesilaslaste sugukond mesilase perekonnast.
Uus!!: Paju ja Meemesilane · Näe rohkem »
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Paju ja Mehhiko · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Paju ja Metabolism · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Paju ja Metallid · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Paju ja Metskits · Näe rohkem »
Miotseen
Miotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Paju ja Miotseen · Näe rohkem »
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Uus!!: Paju ja Mongoolia · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Paju ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Muistend
Muistend on teatud liiki rahvajutt.
Uus!!: Paju ja Muistend · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Paju ja Muld · Näe rohkem »
Mustikpaju
Mustikpaju (Salix myrtilloides) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Mustikpaju · Näe rohkem »
Mustjas paju
Mustjas paju (Salix myrsinifolia) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Mustjas paju · Näe rohkem »
Naftatööstus
Naftatööstus on tööstusharu, kütusetööstuse allharu, mille ettevõtted tegelevad nafta tootmise, ümbertöötamise ning vastavate naftasaaduste veo, ladustamise ja müügiga.
Uus!!: Paju ja Naftatööstus · Näe rohkem »
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Uus!!: Paju ja Nädal · Näe rohkem »
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Uus!!: Paju ja Nektar · Näe rohkem »
Neotroopis
Neotroopis on üks liigirikkamaid maismaariikkondi maailmas Neotroopis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.
Uus!!: Paju ja Neotroopis · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Paju ja Niit · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Paju ja Nitraadid · Näe rohkem »
Okeaania
Okeaania Okeaania kaart Okeaania on osa Austraalia ja Okeaania maailmajaost.
Uus!!: Paju ja Okeaania · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Paju ja Oktoober · Näe rohkem »
Oligotseen
Oligotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Paju ja Oligotseen · Näe rohkem »
Oliivid
Oliivid (Kadıköy, İstanbul) Oliiv on oliivipuu vili, mida kasutatakse laialdaselt toiduainena, samuti oliiviõli tootmisel, mis on omakorda nii toiduaine kui ka kosmeetikatööstuse tooraine.
Uus!!: Paju ja Oliivid · Näe rohkem »
Olmereovesi
Olmereovesi ehk majapidamisreovesi on köökides, pesumajades, pesuruumides, WCdes, vannitubades vms paikades tekkiv reovesi.
Uus!!: Paju ja Olmereovesi · Näe rohkem »
Orogenees
Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.
Uus!!: Paju ja Orogenees · Näe rohkem »
Paju (täpsustus)
Paju (Salix) on lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Uus!!: Paju ja Paju (täpsustus) · Näe rohkem »
Paju-kollapoi
Paju-kollapoi (Lochmaea caprea) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Paju ja Paju-kollapoi · Näe rohkem »
Pajuliikide loend
Siin on loetletud perekonda paju kuuluvaid liike ja hübriide.
Uus!!: Paju ja Pajuliikide loend · Näe rohkem »
Pajulised
Raudremmelgas Harilik haab Pajulised (Salicaceae) on kaheiduleheliste taimede sugukond, millesse kuuluvad ka perekonnad paju (Salix) ja pappel (Populus).
Uus!!: Paju ja Pajulised · Näe rohkem »
Pajumailane
Pajumailane valmikuna. Pajumailane (Cossus cossus) on liik liblikalisi.
Uus!!: Paju ja Pajumailane · Näe rohkem »
Pakistan
Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.
Uus!!: Paju ja Pakistan · Näe rohkem »
Palmipuudepüha
Palmipuudepüha on kristlikus traditsioonis liikuv püha, mis langeb pühapäevale nädal enne esimest ülestõusmispüha.
Uus!!: Paju ja Palmipuudepüha · Näe rohkem »
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Paju ja Pappel · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Paju ja Parasvööde · Näe rohkem »
Pärismaine elustik
Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.
Uus!!: Paju ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Paju ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Paju ja Pöök · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Paju ja Püsikud · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Paju ja Põõsas · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Paju ja Põder · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Paju ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Paju ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Paju ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Paju ja Põld · Näe rohkem »
Põldosi
Põldosi (Equisetum arvense) on osja perekonda kuuluv mitmeaastane eostaim.
Uus!!: Paju ja Põldosi · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Paju ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Uus!!: Paju ja Pestitsiid · Näe rohkem »
Pidevkehalised
Pidevkehalised (Symphyta) on alamselts kiletiivaliste seltsist, kuhu kuuluvad putukad, kelle rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt ühendatud.
Uus!!: Paju ja Pidevkehalised · Näe rohkem »
Pikalehine paju
Pikalehine paju (Salix dasyclados) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Pikalehine paju · Näe rohkem »
Pikktundlakoi
Pikktundlakoi (Nemophora metallica) on liblikaliste seltsi pikktundelkoilaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Paju ja Pikktundlakoi · Näe rohkem »
Pistik
Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid.
Uus!!: Paju ja Pistik · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Paju ja Poola · Näe rohkem »
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Uus!!: Paju ja Poolmetallid · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Paju ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Puhmas
thumb Puhmas ehk kääbuspõõsas (varasemas eesti keeles ka jässikpõõsas) on puittaimede eluvorm.
Uus!!: Paju ja Puhmas · Näe rohkem »
Puju
Puju (Artemisia) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Paju ja Puju · Näe rohkem »
Punapaju
pisi Punapaju talvel. Jacob Sturmi illustratsioon raamatust "Deutschlands Flora in Abbildungen" (1796) Oksad Lehed Isasurvad Emasurvad Punapaju (Salix purpurea) on põõsaliik paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Punapaju · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Paju ja Pung · Näe rohkem »
Pungasoomus
Hariliku hobukastani pungasoomused Pungasoomused on soomusjad, sageli vaigused alalehed puude ja põõsaste pungadel.
Uus!!: Paju ja Pungasoomus · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Paju ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Paju ja Puu · Näe rohkem »
Raagremmelgas
Raagremmelgas (Salix caprea) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv heitlehine puu või põõsas.
Uus!!: Paju ja Raagremmelgas · Näe rohkem »
Raasiku hiidremmelgad
Raasiku hiidremmelgate all peetakse silmas Raasiku vallas Raasiku raudteejaama juures kasvanud kaht hõbepaju ehk hõberemmelgat.
Uus!!: Paju ja Raasiku hiidremmelgad · Näe rohkem »
Raasiku raudteejaam
Raasiku raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Raasiku vallas Raasiku alevikus.
Uus!!: Paju ja Raasiku raudteejaam · Näe rohkem »
Rabe remmelgas
Rabe remmelgas ehk lember (Salix fragilis) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Rabe remmelgas · Näe rohkem »
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Uus!!: Paju ja Rahvalaul · Näe rohkem »
Rasina Martini kirik
Rasina Martini kirik on varemetes kirik Põlva maakonnas Rasina külas.
Uus!!: Paju ja Rasina Martini kirik · Näe rohkem »
Rasina remmelgas
Rasina remmelgas (2013) Rasina remmelgas on Põlva maakonnas Põlva vallas Rasina külas endise kiriku kõrval kasvav hõberemmelgas.
Uus!!: Paju ja Rasina remmelgas · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Paju ja Raud · Näe rohkem »
Raudremmelgas
Raudremmelgas ehk raudpaju (Salix pentandra) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Raudremmelgas · Näe rohkem »
Ravimtaimed
Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks.
Uus!!: Paju ja Ravimtaimed · Näe rohkem »
Rein Sander
Rein Sander (sündinud 3. detsembril 1945 Tahkuranna vallas Pärnumaal) on eesti botaanik ja luuletaja.
Uus!!: Paju ja Rein Sander · Näe rohkem »
Ristumine
Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.
Uus!!: Paju ja Ristumine · Näe rohkem »
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Uus!!: Paju ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Paju ja Saar · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Paju ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saatan
Saatan (heebrea keeles שָּׂטָן, sāṭān 'vastane'; kreeka keeles σατάν, satan; araabia keeles شيطانالخَنَّاس, shaitan 'eksinu') on ingel või deemon monoteistlikes religioonides.
Uus!!: Paju ja Saatan · Näe rohkem »
Salitsüülhape
Salitsüülhape ehk 2-hüdroksübensoehape ehk 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape on orgaaniliste hapete (hüdroksübensoehapete) hulka kuuluv orgaaniline ühend, ortomeer.
Uus!!: Paju ja Salitsüülhape · Näe rohkem »
Säsi
Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga, säsi ja aastarõngad selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.
Uus!!: Paju ja Säsi · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Paju ja September · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Paju ja Sete · Näe rohkem »
Silmiksikk
Silmiksikk (Oberea oculata) on mardikaliste seltsi siklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Paju ja Silmiksikk · Näe rohkem »
Silmiksuru
Silmiksuru (Smerinthus ocellatus (Linnaeus, 1758)) on surulaste hulka kuuluv liik liblikalisi.
Uus!!: Paju ja Silmiksuru · Näe rohkem »
Sinikas
Sinikas (Vaccinium uliginosum) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane kääbuspõõsas.
Uus!!: Paju ja Sinikas · Näe rohkem »
Sipelgapoi
Sipelgapoi (Clytra quadripunctata) on mardikaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Paju ja Sipelgapoi · Näe rohkem »
Soome (Antsla)
Soome on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Paju ja Soome (Antsla) · Näe rohkem »
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Uus!!: Paju ja Soomets · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Paju ja Soontaimed · Näe rohkem »
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Uus!!: Paju ja Sort · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Paju ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Surulased
Surulased (Sphingidae) on sugukond liblikaliste seltsis.
Uus!!: Paju ja Surulased · Näe rohkem »
Tadžikistan
Tadžikistan (tadžiki keeles Тоҷикистон Todžikiston; ametlikult Tadžikistani Vabariik (Ҷумҳурии Тоҷикистон Džumhurii Todžikiston)) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Paju ja Tadžikistan · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Paju ja Taimed · Näe rohkem »
Takjas
Jääkristallidega takjas Saksamaal Takjas (Arctium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede perekond.
Uus!!: Paju ja Takjas · Näe rohkem »
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Paju ja Taksonoomia · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Paju ja Talv · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Paju ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Paju ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Paju ja Tšehhi · Näe rohkem »
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.
Uus!!: Paju ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »
Türkmenistan
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Paju ja Türkmenistan · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Paju ja Tüvi · Näe rohkem »
Tõuk
Tõuk on zooloogiamõiste, mille all peetakse silmas putukate, eeskätt täismoondeliste kiletiivaliste ja mardikaliste, vastseid.
Uus!!: Paju ja Tõuk · Näe rohkem »
Teisend (bioloogia)
Teisend ehk varieteet (varietas), lühend var., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.
Uus!!: Paju ja Teisend (bioloogia) · Näe rohkem »
Tertsiaar
Tertsiaar on geoloogiline periood vahemikus 65 miljonit kuni 1,8 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Paju ja Tertsiaar · Näe rohkem »
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Uus!!: Paju ja Terve leheserv · Näe rohkem »
Theophrastos
Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.
Uus!!: Paju ja Theophrastos · Näe rohkem »
Tihane
Tihane (Parus) on lindude perekond tihaslaste sugukonnast.
Uus!!: Paju ja Tihane · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Paju ja Toitained · Näe rohkem »
Tolmukapea
Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.
Uus!!: Paju ja Tolmukapea · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Paju ja Tolmukas · Näe rohkem »
Triibus
Triibus (tribus) on bioloogilises taksonoomias sugukonna ja perekonna vaheline taksoni järk.
Uus!!: Paju ja Triibus · Näe rohkem »
Tuhkur paju
Tuhkur paju (Salix cinerea) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Tuhkur paju · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Paju ja Tupplehed · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Paju ja Turvas · Näe rohkem »
Tuultolmleja
Teravalehise tamme õied Tuultolmleja on tuule abil tolmlev taim.
Uus!!: Paju ja Tuultolmleja · Näe rohkem »
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Uus!!: Paju ja Tuultolmlemine · Näe rohkem »
Urb
Urva skemaatiline joonis Urb (amentum) on õisikutüüp.
Uus!!: Paju ja Urb · Näe rohkem »
Urbepüha
Urbepüha ehk urbepäev on maausuliste püha, mis on eraldatud kristlikest palmipuudepühadest.
Uus!!: Paju ja Urbepüha · Näe rohkem »
Usbekistan
Usbekistani Vabariik (usbeki keeles Oʻzbekiston Respublikasi) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Paju ja Usbekistan · Näe rohkem »
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Uus!!: Paju ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »
Vaksiklased
Vaksiklased (Geometridae) on liblikate sugukond.
Uus!!: Paju ja Vaksiklased · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Paju ja Valgud · Näe rohkem »
Valmik
Kiirluup video tsikaadi valmikust Valmik ehk imaago ehk imago on moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne.
Uus!!: Paju ja Valmik · Näe rohkem »
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Uus!!: Paju ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »
Vastak leheseis
Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.
Uus!!: Paju ja Vastak leheseis · Näe rohkem »
Vähinatt
Vähinatt (lõunaeesti murdes ja Tartumaal ka kahv) on vähipüügivahend.
Uus!!: Paju ja Vähinatt · Näe rohkem »
Värvitaim
Värvitaim on taim, mis sisaldab ainet, mida saab kasutada kiudude (tavaliselt tekstiili) värvimiseks.
Uus!!: Paju ja Värvitaim · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Paju ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Paju ja Võrse · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Paju ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Paju ja Võrumaa · Näe rohkem »
Võsu
Võsu on alevik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Uus!!: Paju ja Võsu · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Paju ja Veekogu · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Paju ja Venemaa · Näe rohkem »
Vergilius
Vergiliust kujutav antiikaegne mosaiik (Landesmuseum Trier, Saksamaa) Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes – 21. september 19 eKr Brindisi) oli Vana-Rooma kirjanik, kelle tuntuimaks teoseks on eepos "Aeneis".
Uus!!: Paju ja Vergilius · Näe rohkem »
Verkjas paju
Verkjas paju (Salix starkeana) on taimeliik pajuliste sugukonnast paju perekonnast.
Uus!!: Paju ja Verkjas paju · Näe rohkem »
Vesipaju
Vesipaju ehk loogapaju (Salix triandra) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Paju ja Vesipaju · Näe rohkem »
Viinapuu
Viinapuu lehed ja marjad Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonda kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond.
Uus!!: Paju ja Viinapuu · Näe rohkem »
Viinapuuistandik
Viinapuuistandik ehk viinapuuistandus ehk viinamarjaistandik ehk viinamarjaistandus on koht, kus kasvatatakse viinapuid, et saada viinamarja värskelt tarvitamiseks või veini või rosinate valmistamiseks.
Uus!!: Paju ja Viinapuuistandik · Näe rohkem »
Viisud
Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Paju ja Viisud · Näe rohkem »
Vikat
Vikat ELF-i korraldatud vikati lõikamise, luiskamise ja kasutamise koolitus Tartus lodjakoja juures 2014. aastal. Vikat on tööriist eeskätt heina ja teravilja niitmiseks (mahalõikamiseks).
Uus!!: Paju ja Vikat · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Paju ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Vitspaju
Vitspaju (Salix viminalis) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Paju ja Vitspaju · Näe rohkem »
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Uus!!: Paju ja William Shakespeare · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Paju ja 19. sajand · Näe rohkem »
