Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Palivere servamoodustiste vöönd

Index Palivere servamoodustiste vöönd

Palivere servamoodustiste vöönd on umbes 11 200 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.

22 suhted: Eesti entsüklopeedia, Haanja servamoodustiste vöönd, Haapsalu, Hiiumaa, Kõpu poolsaar, Kunda, Lahemaa, Lääne-Saaremaa kõrgendik, Läänemaa, Liustik, Liustikujõesete, Mandrijää, Oos, Otepää servamoodustiste vöönd, Otsamoreen, Palivere, Pandivere servamoodustiste vöönd, Pinnavorm, Radiosüsinikumeetod, Risti-Palivere oos, Sõrve poolsaar, Tallinn.

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »

Haanja servamoodustiste vöönd

Haanja servamoodustiste vöönd oli umbes 13 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Haanja servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Haapsalu · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Kõpu poolsaar

Kõpu poolsaare kaitsealad Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort, vene keeles полуостров Дагерорт) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Kõpu poolsaar · Näe rohkem »

Kunda

Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Kunda · Näe rohkem »

Lahemaa

Lahemaa rahvuspargi tähistus Lahemaa on Põhja-Eesti rannikumadaliku osa, mis jääb Kuusalu ja Kunda vahele.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Lahemaa · Näe rohkem »

Lääne-Saaremaa kõrgendik

Lääne-Saaremaa kõrgendik (ka: Lääne-Saaremaa kõrgustik) on Saaremaa lääneosas paiknev umbes 50 kilomeetri pikkune ja 25 kilomeetri laiune mandrijää servamoodustis, mis ulatub 54 meetrini üle merepinna.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Lääne-Saaremaa kõrgendik · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Läänemaa · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Liustik · Näe rohkem »

Liustikujõesete

Lahemaal Sillaotsa karjääris Liustikujõesete ehk glatsiofluviaalne sete ehk fluvioglatsiaalne sete on liustiku sulamisel tekkinud vooluvete kantud ja setitatud sete.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Liustikujõesete · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Mandrijää · Näe rohkem »

Oos

pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Oos · Näe rohkem »

Otepää servamoodustiste vöönd

Otepää servamoodustiste vöönd oli umbes 12 600 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Otepää servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »

Otsamoreen

Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Otsamoreen · Näe rohkem »

Palivere

Palivere on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Palivere · Näe rohkem »

Pandivere servamoodustiste vöönd

Pandivere servamoodustiste vöönd on umbes 12 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd Eesti aladel.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Pandivere servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »

Pinnavorm

Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Pinnavorm · Näe rohkem »

Radiosüsinikumeetod

Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »

Risti-Palivere oos

Risti-Palivere oos (ka: Ellamaa-Risti-Palivere oos) on oos Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti ja Palivere asula vahel (vaadatud 02.05.2013).

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Risti-Palivere oos · Näe rohkem »

Sõrve poolsaar

Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Sõrve poolsaar · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Palivere servamoodustiste vöönd ja Tallinn · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Palivere servamoodustise vöönd.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »