Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Adresseavisen, Aftenposten, Ajaleht, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide Kongress, ß, Briti saared, Encyclopædia Britannica, F, Gooti kirjad, Gottfried Wilhelm Leibniz, Hispaania, Iirimaa, Integraal, IPA, Jägermeister, Kanada, Karolingide minuskel, Koloonia, Ligatuur (kiri), Liitmine, Liitsõna, Logo, Majuskel, Määratud integraal, Norra, Nova Scotia, Prantsusmaa, Raamat, S, Saksa keel, Silp, Sloveeni keel, Soome, Suurbritannia, The Times, 1. jaanuar, 10. september, 1584, 1675, 1686, 1760, 1762, 1766, 1782, 1793, 1795, 18. sajand, 1803, 1804, ..., 1816, 1817, 1823, 1847, 19. sajand, 1971, 1993, 8. sajand. Laienda indeks (8 rohkem) »
Adresseavisen
Adresseavisen on Norras Trondheimis ilmuv sõltumatu konservatiivne päevaleht.
Uus!!: Pikk s ja Adresseavisen · Näe rohkem »
Aftenposten
thumb Aftenposten on Norras Oslos ilmuv norrakeelne üleriigilise leviga päevaleht, mis on trükiarvult Norra teine ajaleht Verdens Gangi järel ning suurima tellijate arvuga leht.
Uus!!: Pikk s ja Aftenposten · Näe rohkem »
Ajaleht
Francis Luis Mora. "Metrooreisijad New Yorgis" (1914) Ajaleht on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt.
Uus!!: Pikk s ja Ajaleht · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Pikk s ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriikide Kongress
Ameerika Ühendriikide Kongress (inglise United States Congress) on Ameerika Ühendriikide parlament.
Uus!!: Pikk s ja Ameerika Ühendriikide Kongress · Näe rohkem »
ß
ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur. Saksa keeles kasutatakse selle kohta veel nimetusi Straßen-S ('sõna Straße S'), Buckel-S ('küüru-S'), Ringel-S ('rõnga-S'), Rucksack-S ('seljakoti-S'), Dreierles-S ('kolmekese-S') ja Doppel-S ('topelt-S'; Šveitsis). Viimane väljend tähistab väljaspool Šveitsi (ja osalt ka Šveitsis) täheühendit ss. ß-tähte kasutatakse tänapäeval ainult saksa keeles. Šveitsis ja Liechtensteinis seda märki ei tarvitata. Saksakeelsetel vähemustel Belgias, Põhja-Schleswigis ja Lõuna-Tiroolis kehtivad samad reeglid nagu Saksamaal, Austrias ja Luksemburgis. ſs-ligatuur oli 18. sajandini kasutusel ka teistes keeltes.
Uus!!: Pikk s ja ß · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Pikk s ja Briti saared · Näe rohkem »
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Uus!!: Pikk s ja Encyclopædia Britannica · Näe rohkem »
F
F (f) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: Pikk s ja F · Näe rohkem »
Gooti kirjad
Gooti kirjad, ka gooti kiri on sageli kasutatud üldnimetus kirjastiilide kohta, mida hakati ladina kirjas Euroopas kasutama alates 11.
Uus!!: Pikk s ja Gooti kirjad · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Pikk s ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Pikk s ja Hispaania · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Pikk s ja Iirimaa · Näe rohkem »
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Uus!!: Pikk s ja Integraal · Näe rohkem »
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Uus!!: Pikk s ja IPA · Näe rohkem »
Jägermeister
Jägermeister on Mast-Jägermeister AG 35% alkoholisisaldusega naturaalne ürdiliköör.
Uus!!: Pikk s ja Jägermeister · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Pikk s ja Kanada · Näe rohkem »
Karolingide minuskel
Karolingide minuskel on Karolingide dünastia järgi nimetatud kirjastiil, mis arendati Frangi riigis 8. sajandil välja kalligraafia standardina nii, et selles kirjutatud tekst, näiteks Hieronymuse Vulgata, oleks kergesti äratuntav ükskõik mis Euroopa piirkonnast pärit kirjaoskajale.
Uus!!: Pikk s ja Karolingide minuskel · Näe rohkem »
Koloonia
lc.
Uus!!: Pikk s ja Koloonia · Näe rohkem »
Ligatuur (kiri)
Ligatuur kirjakunstis ja tüpograafias on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.
Uus!!: Pikk s ja Ligatuur (kiri) · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Pikk s ja Liitmine · Näe rohkem »
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Uus!!: Pikk s ja Liitsõna · Näe rohkem »
Logo
Logo on graafiline märk, mis üheselt üritab aidata samasta mingi ettevõtte, toote, teenuse, asutuse, organisatsiooni või ürituse, et avalikkuse ees eristada logo omanikku teistest.
Uus!!: Pikk s ja Logo · Näe rohkem »
Majuskel
Minuskel a ja majuskel A Majuskel ehk suurtäht ehk versaal, ka kapitaal on tüpograafias kasutatav mõiste trükikirja suure kirjatähe kohta.
Uus!!: Pikk s ja Majuskel · Näe rohkem »
Määratud integraal
Funktsiooni määratud integraal on arvuliselt võrdne sinisega tähistatud ala pindala ja kollasega tähistatud ala pindala vahega Olgu reaalmuutuja funktsioon f(x) pidev ja tõkestatud lõigus, siis määratud integraal on arvuliselt võrdne xy-tasandil funktsiooni \ f(x) graafiku, x-telje ning vertikaalsete sirgetega x.
Uus!!: Pikk s ja Määratud integraal · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Pikk s ja Norra · Näe rohkem »
Nova Scotia
Nova Scotia provints (ladina keeles 'uus Šotimaa provints') on 1.
Uus!!: Pikk s ja Nova Scotia · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Pikk s ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: Pikk s ja Raamat · Näe rohkem »
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Pikk s ja S · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Pikk s ja Saksa keel · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Pikk s ja Silp · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Pikk s ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Pikk s ja Soome · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Pikk s ja Suurbritannia · Näe rohkem »
The Times
The Times on 1785.
Uus!!: Pikk s ja The Times · Näe rohkem »
1. jaanuar
1.
Uus!!: Pikk s ja 1. jaanuar · Näe rohkem »
10. september
10.
Uus!!: Pikk s ja 10. september · Näe rohkem »
1584
1584.
Uus!!: Pikk s ja 1584 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Pikk s ja 1675 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: Pikk s ja 1686 · Näe rohkem »
1760
1760.
Uus!!: Pikk s ja 1760 · Näe rohkem »
1762
1762.
Uus!!: Pikk s ja 1762 · Näe rohkem »
1766
1766.
Uus!!: Pikk s ja 1766 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Pikk s ja 1782 · Näe rohkem »
1793
1793.
Uus!!: Pikk s ja 1793 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Pikk s ja 1795 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Pikk s ja 18. sajand · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Pikk s ja 1803 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Pikk s ja 1804 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Pikk s ja 1816 · Näe rohkem »
1817
1817.
Uus!!: Pikk s ja 1817 · Näe rohkem »
1823
1823.
Uus!!: Pikk s ja 1823 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Pikk s ja 1847 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Pikk s ja 19. sajand · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Pikk s ja 1971 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Pikk s ja 1993 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Pikk s ja 8. sajand · Näe rohkem »
