Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Asteroid, Astromeetria, Callisto (Jupiteri kaaslane), Ceres (kääbusplaneet), Charon (kuu), Eksoplaneet, Ellips, Europa, Gaas, Ganymedes (kuu), Gliese 581 c, Gravitatsioon, Gravitatsiooniline kollaps, Haumea (kääbusplaneet), HD 209458 b, Heelium, Hiidplaneet, Jää, Jumal, Jupiter, Kaksikplaneet, Kääbusplaneet, Kera, Komeet, Kuiperi vöö, Kuu, Maa, Maa tüüpi planeedid, Marss, Mass, Mütoloogia, Merkuur, Meteoorkeha, Mineraal, Muutuja, NASA, Neptuun, Orbiit, Päike, Päikesesüsteem, Päikesesüsteemi väikekeha, Planeedi atmosfäär, Planeedi definitsioon, Planeedi kaaslane, Planeet (muusik), Planeetide kaitse, Planeetos, Pluuto, Protoplaneet, Prototäht, ..., Pulsar, Quaoar, Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, Rooma riik, Saturn, Supernoova, Taevakeha, Tähetuul, Täht (astronoomia), Teadusulme, Tehiskaaslane, Termotuumasüntees, Tiirlemine, Uraan (planeet), Vanakreeka mütoloogia, Vanarooma mütoloogia, Veenus, Vesinik, Vulkaan (planeet), William Shakespeare, 136199 Eris, 1801, 1990. aastad, 1992, 2003, 2005, 2006, 2019, 24. august, 90377 Sedna. Laienda indeks (30 rohkem) »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Planeet ja Asteroid · Näe rohkem »
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Uus!!: Planeet ja Astromeetria · Näe rohkem »
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Uus!!: Planeet ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Uus!!: Planeet ja Ceres (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
Charon (kuu)
Charon on ümber Pluuto tiirlev taevakeha, Pluuto suurim kaaslane.
Uus!!: Planeet ja Charon (kuu) · Näe rohkem »
Eksoplaneet
accessdate.
Uus!!: Planeet ja Eksoplaneet · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Planeet ja Ellips · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Planeet ja Europa · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Planeet ja Gaas · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Planeet ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
Gliese 581 c
Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581, milles oli varem juba avastatud hiidplaneet Gliese 581 b. Gliese 581 c avastamine tõi endaga kaasa Gliese 581 d oletatava avastamise.
Uus!!: Planeet ja Gliese 581 c · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Planeet ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniline kollaps
Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.
Uus!!: Planeet ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »
Haumea (kääbusplaneet)
Haumea (sümbol) on Päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005.
Uus!!: Planeet ja Haumea (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
HD 209458 b
Kunstniku kujutus planeedist HD 209458 b tähe taustal HD 209458 b on eksoplaneet, mis tiirleb ümber Päikesesarnase tähe HD 209458 Pegasuse tähtkujus umbes 150 valgusaasta kaugusel Maast.
Uus!!: Planeet ja HD 209458 b · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Planeet ja Heelium · Näe rohkem »
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Uus!!: Planeet ja Hiidplaneet · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Planeet ja Jää · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Planeet ja Jumal · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Planeet ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaksikplaneet
Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus Kaksikplaneediks nimetatakse tavaliselt planeedist (või kahest võrreldava massiga kääbusplaneedist) koosnevat süsteemi, mis pöörleb mõlemast planeedist väljaspool asuva massikeskme ümber.
Uus!!: Planeet ja Kaksikplaneet · Näe rohkem »
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Uus!!: Planeet ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Uus!!: Planeet ja Kera · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Planeet ja Komeet · Näe rohkem »
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Uus!!: Planeet ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Planeet ja Kuu · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Planeet ja Maa · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Planeet ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Planeet ja Marss · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Planeet ja Mass · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Planeet ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Planeet ja Merkuur · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Planeet ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Planeet ja Mineraal · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Planeet ja Muutuja · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Planeet ja NASA · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Planeet ja Neptuun · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Planeet ja Orbiit · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Planeet ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Planeet ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi väikekeha
Päikesesüsteemi väikekeha on Päikesesüsteemis tiirlev taevakeha, mis ei ole planeet, kääbusplaneet või planeedi kaaslane.
Uus!!: Planeet ja Päikesesüsteemi väikekeha · Näe rohkem »
Planeedi atmosfäär
Marsi atmosfäär Planeedi atmosfäär on planeeti ümbritsev gaasikiht, mis püsib planeedi ümber raskusjõu mõjul.
Uus!!: Planeet ja Planeedi atmosfäär · Näe rohkem »
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Uus!!: Planeet ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Planeet ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet (muusik)
Mikk Saar on Tallinnast pärit Eesti elektroonilise muusika produtsent.
Uus!!: Planeet ja Planeet (muusik) · Näe rohkem »
Planeetide kaitse
Ettevalmistused Vikingi maanduri kuumutamiseks et see steriliseerida Planeetide kaitse on planeetidevahelistel missioonidel kasutatav põhimõte, mille kohaselt üritatakse vältida teiste taevakehade ja Maa saastamist teistelt taevakehadelt pärit organismidega.
Uus!!: Planeet ja Planeetide kaitse · Näe rohkem »
Planeetos
Planeetos on taevakeha, mis on asteroididest suurema ja pruunist kääbusest (planeedi ja tähe vahepealne objekt) väiksema massiga.
Uus!!: Planeet ja Planeetos · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Planeet ja Pluuto · Näe rohkem »
Protoplaneet
Protoplaneet 4 Vesta Protoplaneet on suur planeedialge.
Uus!!: Planeet ja Protoplaneet · Näe rohkem »
Prototäht
Prototähed on tähtedevahelises aines leiduvad kerajad tihendid (nn gloobulid), mis on tähtedeks alles kujunemas.
Uus!!: Planeet ja Prototäht · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Planeet ja Pulsar · Näe rohkem »
Quaoar
Quaoari orbiit 50000 Quaoar on Neptuuni-tagune, Kuiperi vöös liikuv taevakeha, arvatavasti kääbusplaneet.
Uus!!: Planeet ja Quaoar · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni logo Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (inglise International Astronomical Union; enamasti kasutatakse lühendit IAU; eesti keeles ka Rahvusvaheline Astronoomiaühing, Rahvusvaheline Astronoomia Liit) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab kutselisi astronoome üle maailma.
Uus!!: Planeet ja Rahvusvaheline Astronoomiaunioon · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Planeet ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Planeet ja Saturn · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Planeet ja Supernoova · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Planeet ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tähetuul
Tugevate tähetuulte tekitatud gaasipilv udukogus NGC 6565 Tähetuul (inglise keeles stellar wind) on gaasivool, mis koosneb peamiselt kõrge energiatasemega elektronidest ja prootonitest.
Uus!!: Planeet ja Tähetuul · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Planeet ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Teadusulme
Teadusulme ehk teaduslik fantastika (inglise keeles science fiction, lühendina sci-fi) on ulme alamžanr (varem on sõna "ulme" kasutatud 'teadusulme' tähenduses).
Uus!!: Planeet ja Teadusulme · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Planeet ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Termotuumasüntees
Duumadesisese osakestevahelises ainetes oleku muutuses tekkiv reaktsioon, mille jääkproduktiks on kuumus.
Uus!!: Planeet ja Termotuumasüntees · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Planeet ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Planeet ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Uus!!: Planeet ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Uus!!: Planeet ja Vanarooma mütoloogia · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Planeet ja Veenus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Planeet ja Vesinik · Näe rohkem »
Vulkaan (planeet)
Vulkaan on hüpoteetiline planeet, mille orbiit on Merkuuri omast seespool, Päikesele lähemal.
Uus!!: Planeet ja Vulkaan (planeet) · Näe rohkem »
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Uus!!: Planeet ja William Shakespeare · Näe rohkem »
136199 Eris
136199 Eris (varasem tähistus 2003 UB313; sümbol) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt.
Uus!!: Planeet ja 136199 Eris · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Planeet ja 1801 · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Planeet ja 1990. aastad · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Planeet ja 1992 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Planeet ja 2003 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Planeet ja 2005 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Planeet ja 2006 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Planeet ja 2019 · Näe rohkem »
24. august
24.
Uus!!: Planeet ja 24. august · Näe rohkem »
90377 Sedna
Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.
Uus!!: Planeet ja 90377 Sedna · Näe rohkem »
