Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Alexander Dubček, Ameerika Ühendriigid, Antonín Novotný, ÜRO Julgeolekunõukogu, Brežnevi doktriin, Bulgaaria, Gustáv Husák, Kanada, Kärt Anvelt, Nõukogude Liit, Paraguay, Plaanimajandus, Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Sõnavabadus, Slovaki keel, Sotsialism, Suurbritannia, Taani, Tšehhi keel, Tšehhoslovakkia, Tsensuur, Ungari, Ungari ülestõus (1956), Varssavi Lepingu Organisatsioon, 1968, 21. august.
Alexander Dubček
Alexander Dubček (27. november 1921 Uhrovec, Lääne-Slovakkia – 7. november 1992) oli slovaki päritolu Tšehhoslovakkia poliitik (Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei peasekretär) aastatel 1968–1969.
Uus!!: Praha kevad ja Alexander Dubček · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Praha kevad ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Antonín Novotný
Antonín Josef Novotný (10. detsember 1904 Letmany Praha lähedal – 28. jaanuar 1975 Praha) oli tšehhi päritolu Tšehhoslovakkia poliitik ning Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei peasekretär aastatel 1953–1968.
Uus!!: Praha kevad ja Antonín Novotný · Näe rohkem »
ÜRO Julgeolekunõukogu
ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.
Uus!!: Praha kevad ja ÜRO Julgeolekunõukogu · Näe rohkem »
Brežnevi doktriin
Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968.
Uus!!: Praha kevad ja Brežnevi doktriin · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Praha kevad ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Gustáv Husák
Gustáv Husák Gustáv Husák (10. jaanuar 1913 – 18. november 1991) oli slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane, Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär (1971. aastast peasekretär) aastatel 1969–1987.
Uus!!: Praha kevad ja Gustáv Husák · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Praha kevad ja Kanada · Näe rohkem »
Kärt Anvelt
Kärt Anvelt 2016. aastal Kärt Anvelt (sünninimi Kärt Karpa; sündinud 4. märtsil 1973) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Praha kevad ja Kärt Anvelt · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Praha kevad ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Paraguay
Paraguay on riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Praha kevad ja Paraguay · Näe rohkem »
Plaanimajandus
Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.
Uus!!: Praha kevad ja Plaanimajandus · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Praha kevad ja Poola · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Praha kevad ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Sõnavabadus
Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku teavet.
Uus!!: Praha kevad ja Sõnavabadus · Näe rohkem »
Slovaki keel
Slovaki keel (slovenčina, slovenský jazyk) on indoeuroopa keel, mis kuulub lääneslaavi keelte hulka.
Uus!!: Praha kevad ja Slovaki keel · Näe rohkem »
Sotsialism
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Uus!!: Praha kevad ja Sotsialism · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Praha kevad ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Praha kevad ja Taani · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Praha kevad ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Uus!!: Praha kevad ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »
Tsensuur
Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Uus!!: Praha kevad ja Tsensuur · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Praha kevad ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Praha kevad ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Uus!!: Praha kevad ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Praha kevad ja 1968 · Näe rohkem »
21. august
21.
Uus!!: Praha kevad ja 21. august · Näe rohkem »
