Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Prantsusmaa

Index Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

240 suhted: Air France, Akvitaania madalik, Alam-Saksi, Alpes-Maritimesi departemang, Alpi kaljukits, Alpi mägikits, Alpid, Alpiniit, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Antimon, Apelsinipuu, Ardennid, Arianism, Arseen, Atlandi ookean, Auto, Auvergne, Auvergne-Rhône-Alpes, Île-de-France, Šveits, ÜRO Julgeolekunõukogu, Élisabeth Borne, Baieri, Barcelona, Baskid, Belgia, Biskaia laht, Boksiit, Bourgogne-Franche-Comté, Bretagne, Burgundia, Centre-Val de Loire, Chlodovech I, Cotentin, Dünastia, Delfiinlased, Eesti-Prantsusmaa suhted, Emmanuel Macron, Encyclopædia Britannica, Euro, Euroala, Euroopa Liit, Flandria, Frangi riik, G7, Gallia, Gallid, Germaanlased, Grand Est, ..., Graniit, Guadeloupe, Harilik kadakas, Harilik kastanipuu, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik sidrunipuu, Harilik tamm, Harilik vaher, Hauts-de-France, Heitlehisus, Hiina, Hispaania, Holarktis, Holland, Hunt, Huulõielised, Iilekstamm, India ookean, Islam, Itaalia, Juura mäed, Kaaliumkarbonaat, Kanarbikulised, Kanjon, Kaoliin, Karl Martell, Karl Suur, Karolingid, Karst, Kastanipuu, Katoliiklus, Küpress, Kõrgustik, Keldid, Kesk-Euroopa, Kesk-Euroopa aeg, Keskmassiiv, Kilt, Kivim, Kiviroosik, Kivisüsi, Korgitamm, Korsika, Kriit, Kserofüüdid, Kuld, La Manche, Landesi departemang, Languedoc, Laviin, Lääne-Euroopa, Lõuna-Ameerika, Lehis, Leo III (paavst), Liblikõielised, Limousin, Linnud, Liustik, Loire, Lubjakivi, Ludwig Vaga, Luide, Luksemburg, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maakoor, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majordoomus, Marianne, Marseljees, Martinique, Mäekuru, Mäger, Mägimänd, Mercantouri rahvuspark, Merimänd, Merovingid, Metsapõleng, Metsapiir, Metskits, Metssiga, Monaco, Mont Blanc, NATO, Nõmm, Nioobium, Normandia, Nouvelle-Aquitaine, Nulg, Orkaan, Paavst, Paju, Pappel, Pariis, Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, Pariisi nõgu, Parlament, Pays de la Loire, Päevakivi, Pöök, Püreneed, Põhja-Itaalia, Põhjameri, Põud, Petrooleum, Piinia, Pippin Lühike, Poolpresidentaalne vabariik, Prantsuse Alpid, Prantsuse frank, Prantsuse Guajaana, Prantsuse keel, Prantsuse muusika, Prantsuse Polüneesia, Prantsuse viies vabariik, Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel, Prantsusmaa ülemeredepartemangud, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel, Prantsusmaa jalgpallikoondis, Prantsusmaa linnade loend, Prantsusmaa lipp, Prantsusmaa meedia, Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa näitlejate loend, Prantsusmaa president, Prantsusmaa riigipeade loend, Prantsusmaa siseminister, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa veinid, Provence, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Pruunkaru, Punahirv, Rahvuskogu (Prantsusmaa), Rauamaak, Ravim, Réunion, Rebane, Rein, Rhône, Rooma riik, Roussillon, Saksamaa, Savi, Sevennid, Sirmokas, Sisemajanduse kogutoodang, Somme, Suurbritannia, Tantaal, Tasandik, Torm, Tsink, Tuumaelektrijaam, Tuumariik, Ukraina, Unitaarriik, Uraan, USA dollar, Uus-Kaledoonia, Vabadus, võrdsus, vendlus, Vahemeri, Vaikne ookean, Valgepöök, Venemaa, Verduni leping, Vogeesid, Vulkaan, Vulkanism, .fr, 1. sajand eKr, 1958, 486, 496, 5. sajand, 511, 751, 771, 774, 788, 796, 800, 801, 804, 814, 840, 843, 884, 887. Laienda indeks (190 rohkem) »

Air France

Air France (varem Société Air France) on Prantsusmaa rahvuslik lennuettevõte ja üks suurimaid lennufirmasid maailmas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Air France · Näe rohkem »

Akvitaania madalik

Garonne'i jõe asukoht (paksu sinise joonega) Akvitaania madalik ehk Garonne'i madalik on madalik Prantsusmaa edelaosas Garonne'i jõe kesk- ja alamjooksul Püreneede, Keskmassiivi ja Biskaia lahe vahel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Akvitaania madalik · Näe rohkem »

Alam-Saksi

Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alam-Saksi · Näe rohkem »

Alpes-Maritimesi departemang

Mentonist 2022. aastal Alpes-Maritimes (ka Ranniku-Alpid) on departemang Prantsusmaa kagunurgas Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alpes-Maritimesi departemang · Näe rohkem »

Alpi kaljukits

Alpi kaljukits (''Capra ibex'') Gran Paradiso rahvuspargis 2018. aastal Alpi kaljukits (Capra ibex) on veislaste sugukonda kuuluv sõraline, kes elab Alpide ja teiste Kesk-Euroopa mägede kõige eraldatumates piirkondades, metsa ja liustike vahelisel piiril, 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alpi kaljukits · Näe rohkem »

Alpi mägikits

Alpi mägikits ''(Rupicapra rupicapra rupicapra)'' Austria Alpides Mägikits ''(Rupicapra rupicapra)'' Itaalias Alpi mägikits (Rupicapra rupicapra) on sõraliste seltsi (Artiodactyla), veislaste (Bovidae) sugukonda, kitslaste alamsugukonda (Caprinae), mägikitse (Rupicapra) perekonda kuuluv loomaliik, kelle elupaigaks on kõrged mäed.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alpi mägikits · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alpid · Näe rohkem »

Alpiniit

Alpiniit. Alpid, Šveits thumb thumb Alpiniit ehk alpiaas on kõrgusvööde ja bioom lähisalpiinse ning igijää ja -lume vöötme vahel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Alpiniit · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Andorra

Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.

Uus!!: Prantsusmaa ja Andorra · Näe rohkem »

Antimon

Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.

Uus!!: Prantsusmaa ja Antimon · Näe rohkem »

Apelsinipuu

Apelsinipuu (Citrus sinensis) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas kultuurviljapuu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Apelsinipuu · Näe rohkem »

Ardennid

Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ardennid · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Arianism · Näe rohkem »

Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.

Uus!!: Prantsusmaa ja Arseen · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Auto

Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.

Uus!!: Prantsusmaa ja Auto · Näe rohkem »

Auvergne

Auvergne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Auvergne · Näe rohkem »

Auvergne-Rhône-Alpes

Auvergne-Rhône-Alpes on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus).

Uus!!: Prantsusmaa ja Auvergne-Rhône-Alpes · Näe rohkem »

Île-de-France

Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Île-de-France · Näe rohkem »

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Šveits · Näe rohkem »

ÜRO Julgeolekunõukogu

ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.

Uus!!: Prantsusmaa ja ÜRO Julgeolekunõukogu · Näe rohkem »

Élisabeth Borne

Élisabeth Borne (2022) Élisabeth Borne (sündinud 18. aprillil 1961 Pariisis) on Prantsusmaa poliitik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Élisabeth Borne · Näe rohkem »

Baieri

Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².

Uus!!: Prantsusmaa ja Baieri · Näe rohkem »

Barcelona

Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.

Uus!!: Prantsusmaa ja Barcelona · Näe rohkem »

Baskid

Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Baskid · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Belgia · Näe rohkem »

Biskaia laht

pisi pisi Kaljune lõunarannik Biskaia laht on Atlandi ookeani laht Euroopa rannikul.

Uus!!: Prantsusmaa ja Biskaia laht · Näe rohkem »

Boksiit

Boksiit Boksiit, Les Baux de Provence Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Boksiit · Näe rohkem »

Bourgogne-Franche-Comté

Bourgogne-Franche-Comté on Prantsusmaa lääneosas asuv halduslik piirkond, mis moodustati 2016.

Uus!!: Prantsusmaa ja Bourgogne-Franche-Comté · Näe rohkem »

Bretagne

Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Bretagne · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Burgundia · Näe rohkem »

Centre-Val de Loire

Centre-Val de Loire (varem Keskpiirkond) on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Centre-Val de Loire · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Cotentin

Cotentini poolsaare kaart Cotentin (prantsuse keeles Cotentin, normanni keeles Cotentîn) on Prantsusmaa põhjaranniku poolsaar.

Uus!!: Prantsusmaa ja Cotentin · Näe rohkem »

Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Uus!!: Prantsusmaa ja Dünastia · Näe rohkem »

Delfiinlased

Delfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Delfiinlased · Näe rohkem »

Eesti-Prantsusmaa suhted

Eesti-Prantsusmaa suhted said alguse pärast Eesti iseseisvumist 1918.

Uus!!: Prantsusmaa ja Eesti-Prantsusmaa suhted · Näe rohkem »

Emmanuel Macron

Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (sündinud 21. detsembril 1977 Amiensis) on Prantsusmaa poliitik, alates 14. maist 2017 Prantsusmaa president ja Andorra kaasvürst.

Uus!!: Prantsusmaa ja Emmanuel Macron · Näe rohkem »

Encyclopædia Britannica

thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.

Uus!!: Prantsusmaa ja Encyclopædia Britannica · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Prantsusmaa ja Euro · Näe rohkem »

Euroala

ELi riigid, mis on Maastrichti lepinguga lubanud ühineda euroalaga Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.

Uus!!: Prantsusmaa ja Euroala · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Flandria · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Frangi riik · Näe rohkem »

G7

Seitsme grupi liikmed sinises, Euroopa Liit sinakasrohelises G7 (ka Seitsme grupp; 1990. aastatel tuntud ka kui Suur seitsmik) on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töörühmad.

Uus!!: Prantsusmaa ja G7 · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Gallia · Näe rohkem »

Gallid

Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.

Uus!!: Prantsusmaa ja Gallid · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Prantsusmaa ja Germaanlased · Näe rohkem »

Grand Est

Grand Est (elsassi keeles d'r Grossa Oschta; letseburgi keeles de Grouss Osten; saksa keeles Großer Osten) on Prantsusmaa kirdeosas asuv halduslik piirkond, mis moodustati 2016.

Uus!!: Prantsusmaa ja Grand Est · Näe rohkem »

Graniit

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Prantsusmaa ja Graniit · Näe rohkem »

Guadeloupe

Guadeloupe on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja -departemang.

Uus!!: Prantsusmaa ja Guadeloupe · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Harilik kastanipuu

Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Harilik kastanipuu · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik sidrunipuu

Sidrunipuu (Citrus × limon) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Harilik sidrunipuu · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harilik vaher

Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Harilik vaher · Näe rohkem »

Hauts-de-France

Hauts-de-France (hollandi Opper-Frankrijk 'Ülem-Prantsusmaa') on Prantsusmaa põhjapoolseim piirkond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Hauts-de-France · Näe rohkem »

Heitlehisus

Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.

Uus!!: Prantsusmaa ja Heitlehisus · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Uus!!: Prantsusmaa ja Hiina · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Hispaania · Näe rohkem »

Holarktis

Holarktis ehk holarktika ehk holarktiline riikkond oli varem suurim Maa maismaariikkond, mis hõlmas suure osa põhjapoolkerast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Holarktis · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Holland · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Hunt · Näe rohkem »

Huulõielised

Huulõielised (Lamiaceae Lindl., nom. cons. Labiatae Juss.) on õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 210 perekonda umbes 3500 liigiga.

Uus!!: Prantsusmaa ja Huulõielised · Näe rohkem »

Iilekstamm

Iilekstamm ehk vahemere tamm (Quercus ilex) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Iilekstamm · Näe rohkem »

India ookean

India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.

Uus!!: Prantsusmaa ja India ookean · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Islam · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Itaalia · Näe rohkem »

Juura mäed

Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Juura mäed · Näe rohkem »

Kaaliumkarbonaat

pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »

Kanarbikulised

Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kanarbikulised · Näe rohkem »

Kanjon

Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kanjon · Näe rohkem »

Kaoliin

Kaoliin Kaoliin ehk portselansavi on valdavalt kaoliniidist koosnev savi erivorm.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kaoliin · Näe rohkem »

Karl Martell

Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karl Martell · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karolingid · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: Prantsusmaa ja Karst · Näe rohkem »

Kastanipuu

Kastanipuu (Castanea) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv puude perekond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kastanipuu · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Prantsusmaa ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Küpress

Küpress (Cupressus) on taimeperekond küpressiliste sugukonnast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Küpress · Näe rohkem »

Kõrgustik

Kõrgustik on positiivne pinnavorm absoluutse kõrgusega 200–500 meetrit, ümbrustest kõrgem lauskmaa osa.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kõrgustik · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Keldid · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa aeg

sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole. Kesk-Euroopa aeg (inglise keeles Central European Time, lühend CET) on üks vööndiaja UTC+1:00 nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Keskmassiiv

thumb Keskmassiiv (prantsuse Massif central) on mäestikuala Prantsusmaa kesk- ja lõunaosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Keskmassiiv · Näe rohkem »

Kilt

Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kilt · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Prantsusmaa ja Kivim · Näe rohkem »

Kiviroosik

Kiviroosik (Cistus) on õistaimede perekond kuldkanniliste (Cistaceae) sugukonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kiviroosik · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Korgitamm

Korgitamm (Quercus suber) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv igihaljas puu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Korgitamm · Näe rohkem »

Korsika

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Korsika · Näe rohkem »

Kriit

Doveri kriidipaljand koosneb planktoni ''Coccolithus pelagicus'' kivististest See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi). ---- Tõenäolisemalt maailma kuulsaim kriidipaljand – Doveri valged kaljud Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kriit · Näe rohkem »

Kserofüüdid

Kserofüütsed potitaimed Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kserofüüdid · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Prantsusmaa ja Kuld · Näe rohkem »

La Manche

La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.

Uus!!: Prantsusmaa ja La Manche · Näe rohkem »

Landesi departemang

Landes on departemang Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Landesi departemang · Näe rohkem »

Languedoc

Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.

Uus!!: Prantsusmaa ja Languedoc · Näe rohkem »

Laviin

Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.

Uus!!: Prantsusmaa ja Laviin · Näe rohkem »

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »

Lõuna-Ameerika

Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.

Uus!!: Prantsusmaa ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »

Lehis

Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Lehis · Näe rohkem »

Leo III (paavst)

Leo III oli paavst 795–816.

Uus!!: Prantsusmaa ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »

Liblikõielised

Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Liblikõielised · Näe rohkem »

Limousin

Limousin oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Limousin · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Prantsusmaa ja Linnud · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Liustik · Näe rohkem »

Loire

Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Loire · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Prantsusmaa ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Luide

Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.

Uus!!: Prantsusmaa ja Luide · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Luksemburg · Näe rohkem »

Maailma Kaubandusorganisatsioon

Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid (tume- ja heleroheline) ning vaatlejaliikmed (sinine) Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.

Uus!!: Prantsusmaa ja Maailma Kaubandusorganisatsioon · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Prantsusmaa ja Maakoor · Näe rohkem »

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.

Uus!!: Prantsusmaa ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · Näe rohkem »

Majordoomus

Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.

Uus!!: Prantsusmaa ja Majordoomus · Näe rohkem »

Marianne

Prantsuse Senatis Marianne on Prantsusmaa rahvuslik sümbol.

Uus!!: Prantsusmaa ja Marianne · Näe rohkem »

Marseljees

Isidore Pils, "Claude Joseph Rouget de Lisle esmakordselt "Marseljeesi" laulmas" (1849) "Marseljees" (prantsuse keeles "La Marseillaise") on Prantsusmaa riigihümn.

Uus!!: Prantsusmaa ja Marseljees · Näe rohkem »

Martinique

Martinique on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.

Uus!!: Prantsusmaa ja Martinique · Näe rohkem »

Mäekuru

Klammljochi kuru Austria ja Itaalia piiril Mäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist.

Uus!!: Prantsusmaa ja Mäekuru · Näe rohkem »

Mäger

Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.

Uus!!: Prantsusmaa ja Mäger · Näe rohkem »

Mägimänd

Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Mägimänd · Näe rohkem »

Mercantouri rahvuspark

pisi Mercantouri rahvuspark (prantsuse Parc national du Mercantour) on rahvuspark Lõuna-Prantsusmaal Alpide lõunaosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Mercantouri rahvuspark · Näe rohkem »

Merimänd

Merimänd (Pinus pinaster) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Merimändide eluiga on kuni 300 aastat. Merimänd oli 2008. aastal Soome aasta ravimtaim; tema koore ekstrakt on üks uuritumaid loodusravimeid maailmas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Merimänd · Näe rohkem »

Merovingid

Merovingid on 5.–8.

Uus!!: Prantsusmaa ja Merovingid · Näe rohkem »

Metsapõleng

Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.

Uus!!: Prantsusmaa ja Metsapõleng · Näe rohkem »

Metsapiir

Metsapiir on metsavööndi põhja-, lõuna- või kõrguspiir.

Uus!!: Prantsusmaa ja Metsapiir · Näe rohkem »

Metskits

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Prantsusmaa ja Metskits · Näe rohkem »

Metssiga

Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.

Uus!!: Prantsusmaa ja Metssiga · Näe rohkem »

Monaco

Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on väike linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur).

Uus!!: Prantsusmaa ja Monaco · Näe rohkem »

Mont Blanc

Mont Blanc Mont Blanci alale jääb ka Bionnassay liustik. Saint-Gervais-les-Bains'st saab selle kõrvale sõita Mont Blanci trammiga. Montenversi raudtee viib Chamonix-Mont-Blancist teisele liustikule – Mer de Glace'ile Mont Blanc (itaalia keeles Monte Bianco 'valge mägi') on Euroopa, Euroopa Liidu ja Alpide kõrgeim, 4810 m kõrgune mägi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Mont Blanc · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Prantsusmaa ja NATO · Näe rohkem »

Nõmm

Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud.

Uus!!: Prantsusmaa ja Nõmm · Näe rohkem »

Nioobium

pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.

Uus!!: Prantsusmaa ja Nioobium · Näe rohkem »

Normandia

Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.

Uus!!: Prantsusmaa ja Normandia · Näe rohkem »

Nouvelle-Aquitaine

Nouvelle-Aquitaine on 1.

Uus!!: Prantsusmaa ja Nouvelle-Aquitaine · Näe rohkem »

Nulg

Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Nulg · Näe rohkem »

Orkaan

Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.

Uus!!: Prantsusmaa ja Orkaan · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Prantsusmaa ja Paavst · Näe rohkem »

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Paju · Näe rohkem »

Pappel

Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pappel · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pariis · Näe rohkem »

Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam

Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam (IATA: CDG, ICAO: LFPG) (prantsuse keeles Aéroport Paris-Charles de Gaulle), tuntud ka kui Roissy on lennujaam Pariisis, Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam · Näe rohkem »

Pariisi nõgu

Pariisi ja Londoni nõgude geoloogiline kaart Pariisi nõgu on Prantsusmaa suurim tasandik, mille keskel asub Seine'i jõe ääres Pariisi suurlinn.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pariisi nõgu · Näe rohkem »

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Parlament · Näe rohkem »

Pays de la Loire

Pays de la Loire on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi lääneosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pays de la Loire · Näe rohkem »

Päevakivi

Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Prantsusmaa ja Päevakivi · Näe rohkem »

Pöök

Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pöök · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Uus!!: Prantsusmaa ja Püreneed · Näe rohkem »

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Uus!!: Prantsusmaa ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Prantsusmaa ja Põhjameri · Näe rohkem »

Põud

Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.

Uus!!: Prantsusmaa ja Põud · Näe rohkem »

Petrooleum

Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.

Uus!!: Prantsusmaa ja Petrooleum · Näe rohkem »

Piinia

Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Piinia · Näe rohkem »

Pippin Lühike

Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pippin Lühike · Näe rohkem »

Poolpresidentaalne vabariik

Poolpresidentaalne süsteem on valitsussüsteem, mille puhul riiki juhib president koos peaministri ja valitsusega.

Uus!!: Prantsusmaa ja Poolpresidentaalne vabariik · Näe rohkem »

Prantsuse Alpid

NASA foto Prantsuse Alpidest (26. oktoober 2002) Prantsuse Alpid on Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi ja Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas asuvad Alpide osad.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse Alpid · Näe rohkem »

Prantsuse frank

5 franki, 1850. Prantsusmaa Teine Vabariik. Hõbe 900. Prantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse frank · Näe rohkem »

Prantsuse Guajaana

Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse Guajaana · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsuse muusika

Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse muusika · Näe rohkem »

Prantsuse Polüneesia

Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre-mer) Okeaanias.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse Polüneesia · Näe rohkem »

Prantsuse viies vabariik

Prantsuse viies vabariik (prantsuse keeles Cinquième République) on Prantsusmaal 1958.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsuse viies vabariik · Näe rohkem »

Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel

Prantsusmaa osales 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis 116 sportlasega, kes võistlesid 12 spordialal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja ülemerepiirkonnad on Prantsusmaa territoriaalsed üksused, mis geograafiliselt asuvad emamaast kaugel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa ülemeredepartemangud · Näe rohkem »

Prantsusmaa Esimene Vabariik

Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »

Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel

Prantsusmaa on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1956. aasta lauluvõistlusest.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Prantsusmaa jalgpallikoondis

Prantsusmaa jalgpallikoondis on Prantsusmaa jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Prantsusmaad rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa jalgpallikoondis · Näe rohkem »

Prantsusmaa linnade loend

Siin on loetletud Prantsusmaa linnu.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa linnade loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa lipp

Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp (trikoloor).

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa lipp · Näe rohkem »

Prantsusmaa meedia

Prantsusmaa meedia on üks Euroopa suurimaid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa meedia · Näe rohkem »

Prantsusmaa monarhide loend

Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa monarhide loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa näitlejate loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa näitlejate loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa president

Prantsusmaa president (prantsuse keeles Président de la République française), täpsemalt Prantsuse Vabariigi President, on Prantsusmaa valitud riigipea.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa president · Näe rohkem »

Prantsusmaa riigipeade loend

Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Prantsusmaa siseminister

Prantsusmaa siseminister (Ministre de l’Intérieur et de l’Aménagement du Territoire) on üks tähtsamaid valitsusliikmeid Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa siseminister · Näe rohkem »

Prantsusmaa territoriaalne areng

Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »

Prantsusmaa veinid

Prantsusmaa veinid ehk prantsuse veinid on Prantsusmaal toodetud veinid.

Uus!!: Prantsusmaa ja Prantsusmaa veinid · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Uus!!: Prantsusmaa ja Provence · Näe rohkem »

Provence-Alpes-Côte d'Azur

Provence-Alpes-Côte d'Azur on piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kaguosas Vahemere kaldal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Provence-Alpes-Côte d'Azur · Näe rohkem »

Pruunkaru

Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Punahirv

Punahirv (Cervus elaphus) on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Punahirv · Näe rohkem »

Rahvuskogu (Prantsusmaa)

Rahvuskogu (mõnikord tõlgitud ka Rahvusassamblee, prantsuse keeles Assemblée nationale) on Prantsuse parlamendi alamkoda.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rahvuskogu (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rauamaak · Näe rohkem »

Ravim

pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ravim · Näe rohkem »

Réunion

Réunion on Prantsusmaa ülemerepiirkond 800 km Madagaskarist idas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Réunion · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rebane · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rein · Näe rohkem »

Rhône

Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rhône · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Prantsusmaa ja Rooma riik · Näe rohkem »

Roussillon

Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Roussillon · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Saksamaa · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Prantsusmaa ja Savi · Näe rohkem »

Sevennid

Sevennid Keskmassiivis Sevennid (prantsuse Cévennes) on mäestik Euroopas Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Sevennid · Näe rohkem »

Sirmokas

Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.

Uus!!: Prantsusmaa ja Sirmokas · Näe rohkem »

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Uus!!: Prantsusmaa ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »

Somme

Somme on jõgi Somme'i departemangus Hauts-de-France'i piirkonnas Põhja-Prantsusmaal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Somme · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Prantsusmaa ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tantaal · Näe rohkem »

Tasandik

Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tasandik · Näe rohkem »

Torm

Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.

Uus!!: Prantsusmaa ja Torm · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tsink · Näe rohkem »

Tuumaelektrijaam

Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »

Tuumariik

varem tuumarelvi omanud riigid (Valgevene, Kasahstan, Ukraina, Lõuna-Aafrika Vabariik) Tuumariik on riik, kellel on tuumarelv.

Uus!!: Prantsusmaa ja Tuumariik · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Ukraina · Näe rohkem »

Unitaarriik

Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Unitaarriik · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Prantsusmaa ja Uraan · Näe rohkem »

USA dollar

USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.

Uus!!: Prantsusmaa ja USA dollar · Näe rohkem »

Uus-Kaledoonia

Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Uus-Kaledoonia · Näe rohkem »

Vabadus, võrdsus, vendlus

Propagandaplakat 1793. aastast: "Vabariigi ühtsus ja lahutamatus. Vabadus, võrdsus, vendlus või surm" Inimõiguste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (1789) "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité, Fraternité) on Prantsusmaa deviis.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vabadus, võrdsus, vendlus · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vahemeri · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Valgepöök

Valgepöök (Carpinus L.) on puude perekond kaseliste sugukonnas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Valgepöök · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Prantsusmaa ja Venemaa · Näe rohkem »

Verduni leping

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.

Uus!!: Prantsusmaa ja Verduni leping · Näe rohkem »

Vogeesid

Vogeesid (prantsuse Vosges) on mäed Euroopas.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vogeesid · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vulkanism

Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.

Uus!!: Prantsusmaa ja Vulkanism · Näe rohkem »

.fr

.fr on Prantsusmaa Interneti tippdomeen.

Uus!!: Prantsusmaa ja .fr · Näe rohkem »

1. sajand eKr

1.

Uus!!: Prantsusmaa ja 1. sajand eKr · Näe rohkem »

1958

1958.

Uus!!: Prantsusmaa ja 1958 · Näe rohkem »

486

486, aasta.

Uus!!: Prantsusmaa ja 486 · Näe rohkem »

496

496.

Uus!!: Prantsusmaa ja 496 · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Prantsusmaa ja 5. sajand · Näe rohkem »

511

511.

Uus!!: Prantsusmaa ja 511 · Näe rohkem »

751

751.

Uus!!: Prantsusmaa ja 751 · Näe rohkem »

771

771.

Uus!!: Prantsusmaa ja 771 · Näe rohkem »

774

774.

Uus!!: Prantsusmaa ja 774 · Näe rohkem »

788

788.

Uus!!: Prantsusmaa ja 788 · Näe rohkem »

796

796.

Uus!!: Prantsusmaa ja 796 · Näe rohkem »

800

Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.

Uus!!: Prantsusmaa ja 800 · Näe rohkem »

801

Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 796 797 798 799 800 - 801 - 802 803 804 805 806.

Uus!!: Prantsusmaa ja 801 · Näe rohkem »

804

804.

Uus!!: Prantsusmaa ja 804 · Näe rohkem »

814

814.

Uus!!: Prantsusmaa ja 814 · Näe rohkem »

840

840.

Uus!!: Prantsusmaa ja 840 · Näe rohkem »

843

843.

Uus!!: Prantsusmaa ja 843 · Näe rohkem »

884

884.

Uus!!: Prantsusmaa ja 884 · Näe rohkem »

887

887.

Uus!!: Prantsusmaa ja 887 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

FRA, Prantsuse, Prantsuse Vabariik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »