Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Adavere mõis, Adramaa, Aleksei Bobrinski, Alev, Anna Ivanovna, Boriss Šeremetev, Carl Gustaf Dücker, Eistvere mõis, Erich Johann von Vietinghoff, Friedrich Hartmann Barisien, Frontoon, Gottlieb Welté, Grigori Orlov, Gustav II Adolf, Hõberubla, Heinrich von Fick, Herbert Kuurme, Herman Wrangel, Jakob Heinrich von Lilienfeld, Jõgeva maakond, Johann Michael Graff, Kaliküla mõis, Kamari, Kapell, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Katariina I, Katariina II, Klaas, Kolmas riik, Kurista mõis, Laashoone, Lätlased, Leedulased, Loopre (Põhja-Sakala), Louis XVI stiil, Lustivere mõis, Maneež, Marssal, Moskva tsaar, Nõukogude Liit, Neanurme, Observatoorium, Oldenburgi dünastia, Pajusi mõis, Pariis, Põltsamaa, Põltsamaa jõgi, Põltsamaa kihelkond, Põltsamaa kirik, Põltsamaa kirikumõis, ..., Põltsamaa Niguliste kogudus, Põltsamaa ordulinnus, Põltsamaa portselanimanufaktuur, Põltsamaa Teataja, Peeter I, Peeter II, Poolakad, Rüütlimõis, Rõika, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rubla, Rundāle loss, Rutt Tänav, Saksa keel, Sakslased, Schleswig-Holstein, Soomlased, Sulustvere, Tapiku mõis, Tõllakuur, Teine maailmasõda, Teleskoop, Tulejuht, Ungern-Sternberg, Uue-Põltsamaa mõis, Vakus, Võisiku mõis, Venemaa keiser, Vilja Roots, Viljandimaa, Vooremaa (ajaleht), Woldemar Johann von Lauw, Wolmar Wrangel, Zöge von Manteuffel, Zygmunt III Waza. Laienda indeks (35 rohkem) »
Adavere mõis
Adavere mõisa härrastemaja 2012. aastal Adavere mõisa park Adavere mõisa ait-kuivati Adavere mõis (saksa keeles Addafer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Adavere mõis · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Aleksei Bobrinski
Aleksei Bobrinski oli mitme Bobrinski aadlisuguvõsa liikme nimi.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Aleksei Bobrinski · Näe rohkem »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Alev · Näe rohkem »
Anna Ivanovna
Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Anna Ivanovna · Näe rohkem »
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »
Carl Gustaf Dücker
Krahv Carl Gustaf Dücker Krahv Carl Gustaf Dücker (saksa Karl Gustav von Dücker; 22. aprill 1671 Määri mõis, Virumaa (t.a. 1663 Liivimaal) – 3. juuli 1732 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Liivimaa kubermangu krahv Dückerite esivanem.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Carl Gustaf Dücker · Näe rohkem »
Eistvere mõis
Eistvere mõis (saksa keeles Eigstfer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Eistvere mõis · Näe rohkem »
Erich Johann von Vietinghoff
Erich Johann von Vietinghoff (13. juuni 1699 Vecmuiža mõis, Liepupe kihelkond – 11. jaanuar 1761) oli Liivimaa mõisnik ning Venemaa keisririigi kõrge ametnik.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Erich Johann von Vietinghoff · Näe rohkem »
Friedrich Hartmann Barisien
Friedrich Hartmann Barisien (24. veebruar 1724 Coburg, Saksamaa – 30. august 1796 Jelgava, Läti) oli prantsuse päritolu baltisaksa maalikunstnik ja teatridekoraator.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Friedrich Hartmann Barisien · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Gottlieb Welté
Gottlieb Christian Welté (9. juuni 1747 Biebrich – 17. detsember 1792 Lohu mõis) oli maalikunstnik ja graafik.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Gottlieb Welté · Näe rohkem »
Grigori Orlov
Grigori Grigorjevitš Orlov Orlovi vapp Grigori Orlovi ehitatud ''Suur Gattšina palee'' Gattšinas Krahv Grigori Grigorjevitš Orlov (ka Orloff, vene: Григорий Григорьевич Орлов) (17. oktoober 1734 – 24. aprill 1783 Moskva) oli Venemaa riigitegelane, keisrinna Katariina II soosik.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Grigori Orlov · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hõberubla
1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Hõberubla · Näe rohkem »
Heinrich von Fick
Heinrich von Fick Fickide perekonnavapp Heinrich Claus von Fick (vene Генрихфон Фик; november 1678 Hamburg – 26. juuni 1750 Põltsamaa) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Heinrich von Fick · Näe rohkem »
Herbert Kuurme
Herbert Kuurme (kuni 1937 Kuurberg; 13. juuli 1911 Haljava – 16. aprill 2005) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Herbert Kuurme · Näe rohkem »
Herman Wrangel
Herman Wrangel Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Herman Wrangel · Näe rohkem »
Jakob Heinrich von Lilienfeld
Jakob Heinrich von Lilienfeld (vene Яков Генрихфон Лилиенфельд; 1. detsember 1716 Andja – 12. juuli 1785 Riia) oli baltisaksa näitekirjanik, esseist ja juhuluuletaja.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Jakob Heinrich von Lilienfeld · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Johann Michael Graff
Johann Michael Graff (Johans Michaels Grafs, Johann Michael Graaf, Johann Michael Graaff, Johann Michael Graf või Johann Michael Kraff) oli 18.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Johann Michael Graff · Näe rohkem »
Kaliküla mõis
Kaliküla mõis (saksa keeles Kalliküll) oli Lustivere mõisa kõrvalmõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Kaliküla mõis · Näe rohkem »
Kamari
Kamari on alevik Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Kamari · Näe rohkem »
Kapell
Kapelli (keskladina keeles cappella, capella; samast sõnast pärineb sõna "kabel") all mõisteti algselt jumalateenistustel musitseerivat professionaalset lauljate rühma.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Kapell · Näe rohkem »
Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Katariina I · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Katariina II · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Klaas · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kurista mõis
Mõisa tall-tõllakuur Kurista mõisa kabeli varemed Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Kurista mõis · Näe rohkem »
Laashoone
Laashoone on piirkond Viljandimaal Viljandi vallas Lalsi küla ümbruses.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Laashoone · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Leedulased · Näe rohkem »
Loopre (Põhja-Sakala)
Loopre on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Loopre (Põhja-Sakala) · Näe rohkem »
Louis XVI stiil
Louis XVI stiil, ka Louis Seize, on varaklassitsistlik sisekujundus- ja tarbekunstistiil, mis valitses aastail 1774–1792, Louis XVI valitsusajal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Louis XVI stiil · Näe rohkem »
Lustivere mõis
Lustivere mõis (saksa keeles Lustifer) oli rüütlimõis Viljandimaal Põltsamaa kihelkonnas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Lustivere mõis · Näe rohkem »
Maneež
Treeningmaneež Maneež on koht, kus treenitakse hobuseid, viiakse läbi ratsatunde ja korraldatakse võistlusi.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Maneež · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Marssal · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neanurme
Neanurme on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Neanurme · Näe rohkem »
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Observatoorium · Näe rohkem »
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »
Pajusi mõis
Pajusi mõisa peahoone Pajusi mõis (saksa keeles Pajus) on endine rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Pajusi mõis · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Pariis · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »
Põltsamaa kihelkond
Põltsamaa kirik Pärnu kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1797) Viljandi kreis Liivimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798) Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa kihelkond · Näe rohkem »
Põltsamaa kirik
Põltsamaa Niguliste kirik (ka Põltsamaa Nigula kirik) on kirik Jõgeva maakonnas Põltsamaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa kirik · Näe rohkem »
Põltsamaa kirikumõis
Põltsamaa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Oberpahlen) oli kirikumõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa kirikumõis · Näe rohkem »
Põltsamaa Niguliste kogudus
EELK Põltsamaa Niguliste kogudus on luterlik kogudus asukohaga Põltsamaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa Niguliste kogudus · Näe rohkem »
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »
Põltsamaa portselanimanufaktuur
Põltsamaa portselanimanufaktuur oli Põltsamaa kihelkonnas 18. sajandi lõpus tegutsenud portselantooteid valmistanud manufaktuur.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa portselanimanufaktuur · Näe rohkem »
Põltsamaa Teataja
Põltsamaa Teataja (1994–2019 aastatel ilmus pealkirjaga Vali Uudised) oli Põltsamaa piirkonna ajaleht.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Põltsamaa Teataja · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Peeter I · Näe rohkem »
Peeter II
Peeter II (Pjotr II Aleksejevitš, vene Пётр II Алексе́евич; 23. oktoober (vkj 12. oktoober) 1715 Peterburi – 30. jaanuar (vkj 19. jaanuar) 1730 Moskva) oli Venemaa keiser aastatel 1727–1730.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Peeter II · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Poolakad · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rõika
Rõika oli küla (1920. aastatel alevik) Viljandimaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Rõika · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Rubla · Näe rohkem »
Rundāle loss
Rundāle loss (saksa keeles Schloss Ruhental, ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene keeles Рухенталь, läti keeles Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Rundāle loss · Näe rohkem »
Rutt Tänav
Rutt Tänav (sündinud 29. novembril 1965) on eesti muuseumitegelane.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Rutt Tänav · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Sakslased · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Soomlased · Näe rohkem »
Sulustvere
Sulustvere on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Sulustvere · Näe rohkem »
Tapiku mõis
Tapiku mõisa härrastemaja, 2014 Tapiku mõisa härrastemaja tagantvaade, 2014 Tapiku mõis (saksa keeles Tappik) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Tapiku mõis · Näe rohkem »
Tõllakuur
Sagadi mõisa tõllakuur Kiikla mõisa tall-tõllakuur Tõllakuur on endisaegne hoone, kus hoiti tõldasidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Tõllakuur · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Teleskoop · Näe rohkem »
Tulejuht
Suurtükiväe tulejuhi NATO taktikaline tingmärk Tulejuht (ka kaudtulejuht, suurtükiväe tulejuht) on sõjaväelane, kes tellib ja suunab peamiselt kinniselt tulepositsioonilt tulistavate kaudtulerelvade tuld.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Tulejuht · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Uue-Põltsamaa mõis
Uue-Põltsamaa mõis (saksa keeles Neu-Oberpahlen) oli mõis Viljandimaal Põltsamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Uue-Põltsamaa mõis · Näe rohkem »
Vakus
Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Vakus · Näe rohkem »
Võisiku mõis
Võisiku mõis (saksa keeles Woiseck) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Võisiku mõis · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Vilja Roots
Vilja Roots (kuni 1966 Vilja Okasmets; 3. august 1938 Are vald, Pärnumaa – 5. aprill 2020 Põltsamaa) oli eesti agronoom ja koduloolane.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Vilja Roots · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Vooremaa (ajaleht)
Vooremaa (1949–1962 Kolhoosnik, 1962–1989 Punalipp) on Jõgeva maakonna ajaleht.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Vooremaa (ajaleht) · Näe rohkem »
Woldemar Johann von Lauw
Woldemar Johann von Lauw (21. oktoober 1712 Pärnu – 26. veebruar 1786 Põltsamaa) oli baltisaksa tööstur.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Woldemar Johann von Lauw · Näe rohkem »
Wolmar Wrangel
Lindebergi vabahärra Wolmar Wrangel (1641 – 27. detsember 1675 Saksamaal Ruhri ääres) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Wolmar Wrangel · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Põltsamaa mõis ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
