Kiiremini kui brauser!
14 suhted: Auvere lahing, Eesti SS-leegion, Kambja, Kotkaristi teenetemärk, Leicester, Narva lahing (1944), Nõmmküla (Tapa), Raudrist, Sinimägede lahing, 1925, 1944, 2013, 23. mai, 31. märts.
Auvere lahing
Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.
Uus!!: Richard Säägi ja Auvere lahing · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Richard Säägi ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Kambja
Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas.
Uus!!: Richard Säägi ja Kambja · Näe rohkem »
Kotkaristi teenetemärk
III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.
Uus!!: Richard Säägi ja Kotkaristi teenetemärk · Näe rohkem »
Leicester
Leicester on linn Inglismaal Midlandsi piirkonnas, Leicestershire'i krahvkonna keskus.
Uus!!: Richard Säägi ja Leicester · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Richard Säägi ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Nõmmküla (Tapa)
Nõmmküla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Richard Säägi ja Nõmmküla (Tapa) · Näe rohkem »
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Uus!!: Richard Säägi ja Raudrist · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Richard Säägi ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Richard Säägi ja 1925 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Richard Säägi ja 1944 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Richard Säägi ja 2013 · Näe rohkem »
23. mai
23.
Uus!!: Richard Säägi ja 23. mai · Näe rohkem »
31. märts
31.
Uus!!: Richard Säägi ja 31. märts · Näe rohkem »
