Kiiremini kui brauser!
312 suhted: ABBA, Ahvenamaa maakond, Aiboland, Akadeemiline kraad, Ameerika, Ameerika Ühendriigid, Ametlik keel, Anders Zorn, Astrid Lindgren, Atlandi heeringas, August Strindberg, Šotimaa, Öland, Örebro, Örebro lään, Östergötland, Östergötlandi lään, Baltimaad, Biotehnoloogia, Birger jarl, Blekinge, Blekinge lään, Bohuslän, Bologna protsess, Carl Larsson, Carl XVI Gustaf, CERN, Chalmersi Tehnikaülikool, Dalarna lään, Dalarna maakond, Dalsland, Demokraatia, Drottningholmi loss, Du gamla, Du fria, Eesti Ekspress, Eesti keel, Eesti-Rootsi piir, Eesti-Rootsi suhted, Eestlased Rootsis, Erasektor, Esimene maailmasõda, Etanool, Euro, Euroopa, Euroopa Kosmoseagentuur, Euroopa Lõunaobservatoorium, Euroopa Liit, Falun, Fennoskandia kilp, Filmikunst, ..., Gävleborgi lään, Göta jõgi, Götaland, Göteborg, Gümnaasium, Golfi hoovus, Greta Garbo, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Halland, Hallandi lään, Hamburgi kultuur, Happesademed, Harilik haab, Harilik jalakas, Harilik kuusk, Harilik pärn, Harilik tamm, Harilik vaher, Harry Martinson, Haug, Hälsingland, Härjedalen, Hüdroenergia, Heaoluriik, Helsingborg, Hjälmaren, Holland, Hunt, Ida-Euroopa, Igaüheõigus, Ilves, Ingmar Bergman, Ingrid Bergman, Innovatsioon, Investeering, Jahindus, Jämtland, Jämtlandi lään, Jänes, Järv, Jönköping, Jönköpingi lään, Jõgi, Jidiši keel, Jugoslaavia, Juurestik, Kalad, Kalmari lään, Kalmari unioon, Karl X Gustav, Kask, Kaupmees, Käpalised, Käsitööline, Külm sõda, Kõrgkool, Kebnekaise, Kesk-Euroopa aeg, Kirjanik, Kiviaeg, Kolmekümneaastane sõda, Konstantinoopol, Konstitutsiooniline monarhia, Kristianstad, Kronobergi lään, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kuninglik Teater, Kveenid, Laev, Laht, Lapi maakond, Lapimaa, Lään (Rootsi), Lääne-Euroopa, Läänemeri, Lähis-Ida, Lähisarktiline kliimavööde, Lõhe, Lõuna-Euroopa, Lehtmets, Leiutamine, Linköping, Loodusteadused, Loodusvarad, Luleå, Lundi Ülikool, Luterlus, Maalikunstnik, Mageveekalad, Majandus, Makrell, Malmö, Mandrijää, Mandriline kliima, Marshalli plaan, Mälaren, Meä keel, Merenkurkku, Meri, Metskits, Mossi konventsioon, Mustlaskeel, Muusikaline haridus keskaegses Rootsis, Nafta, Nanotehnoloogia, Napoleoni sõjad, Narvik, NATO, Närke, Nobeli kirjandusauhind, Norra, Norra keel, Norrbotteni lään, Norrköping, Norrland, Ojamaa, Ojamaa lään, Okasmets, Omavalitsusüksus, Ortograafia, Paavst, Pöök, Põder, Põhikool, Põhja-Euroopa, Põhjala ristisõjad, Põhjamaad, Põhjameri, Põhjapolaarjoon, Põhjasõda, Põllumajandus, Poola, Popmuusika, Prantsusmaa, Pronksiaeg, Pruunkaru, Puit, Rahvaarv, Rahvuspark, Rannarootslased, Rauaaeg, Rauamaak, Räim, Rändlinnud, Rebane, Reformatsioon Rootsis, Relv, Riigikirik, Rootsi (täpsustus), Rootsi aukonsulaat Narvas, Rootsi aukonsulaat Tartus, Rootsi Eksportnõukogu, Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel, Rootsi köök, Rootsi keel, Rootsi kolooniad, Rootsi kroon, Rootsi kuninglik perekond, Rootsi kunst, Rootsi leiutajate loend, Rootsi linnade loend, Rootsi meedia, Rootsi praostkond, Rootsi riigipeade loend, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi teadlaste loend, Rootsi valdade loend, Roslagen, Rzeczpospolita, Saami keeled, Saamid, Saar (perekond), Saksamaa, Södermanland, Södermanlandi lään, Segamets, Selma Lagerlöf, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Skandinaavia mäestik, Skandinaavia poolsaar, Skäär, Skåne lään, Skåne maakond, Skogskyrkogården, Skulptor, Småland, Soome, Soome keel, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Soomerootslased, Stockholm (linn), Stockholmi lään, Stockholmi Majandusülikool, Svealand, Svioonid, Systembolaget, Taani, Taani keel, Tacitus, Teadlane, Teadus, Teine maailmasõda, Tursk, Ulf Kristersson, Umeå Ülikool, Uppland, Uppsala, Uppsala Ülikool, Uppsala lään, USA dollar, Valloonia, Vasemaak, Vänern, Värmland, Värmlandi lään, Västerås, Västerbotteni lään, Västergötland, Västernorrlandi lään, Västmanland, Västmanlandi lään, Västra Götalandi lään, Vättern, Venemaa, Venemaa Keisririik, Viikingid, Visby, .se, 1. sajand, 10. sajand, 1000, 1050, 12. august, 12. sajand, 1252, 13. sajand, 1389, 1477, 1521, 16. sajand, 1666, 17. sajand, 1739, 1750, 18. sajand, 1809, 1814, 1850, 1870, 19. sajand, 1905, 1917, 1960, 1995, 2003, 2004, 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised, 9. sajand. Laienda indeks (262 rohkem) »
ABBA
ABBA (1974) ABBA on Rootsi popmuusika ansambel, mis tegutses aastatel 1972–1982 ja 2018–2022.
Uus!!: Rootsi ja ABBA · Näe rohkem »
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Uus!!: Rootsi ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »
Aiboland
Aiboland (ka Egeland) oli rannarootslaste omanimetus alade kohta, mida nad Lääne-Eestis ja Eesti saartel kasutasid ja käsitlesid selle nimetuse kaudu oma kodumaana.
Uus!!: Rootsi ja Aiboland · Näe rohkem »
Akadeemiline kraad
Akadeemiline kraad (inglise keeles academic degree) on bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille kõrgkool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument.
Uus!!: Rootsi ja Akadeemiline kraad · Näe rohkem »
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Uus!!: Rootsi ja Ameerika · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Rootsi ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Rootsi ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Anders Zorn
Autoportree. Anders Leonard Zorn (18. veebruar 1860 Mora – 22. august 1920 Stockholm) oli rootsi kunstnik.
Uus!!: Rootsi ja Anders Zorn · Näe rohkem »
Astrid Lindgren
Astrid Lindgren, 1924 Astrid Anna Emilia Lindgren (kuni 1931 Astrid Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby – 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 109 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.
Uus!!: Rootsi ja Astrid Lindgren · Näe rohkem »
Atlandi heeringas
Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Rootsi ja Atlandi heeringas · Näe rohkem »
August Strindberg
August Strindberg (umbes 1900) Johan August Strindberg (22. jaanuar 1849 Stockholm – 14. mai 1912 Stockholm) oli rootsi kirjanik, kes on tuntud eelkõige oma näidendite poolest.
Uus!!: Rootsi ja August Strindberg · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Rootsi ja Šotimaa · Näe rohkem »
Öland
Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.
Uus!!: Rootsi ja Öland · Näe rohkem »
Örebro
Örebro on linn Rootsis, Örebro lääni ja Örebro valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Örebro · Näe rohkem »
Örebro lään
Örebro lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Örebro lään · Näe rohkem »
Östergötland
Östergötland ("Östergötland" tähendab Ida-Götalandi) on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Rootsi ja Östergötland · Näe rohkem »
Östergötlandi lään
Östergötlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Östergötlandi lään · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Rootsi ja Baltimaad · Näe rohkem »
Biotehnoloogia
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel.
Uus!!: Rootsi ja Biotehnoloogia · Näe rohkem »
Birger jarl
Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.
Uus!!: Rootsi ja Birger jarl · Näe rohkem »
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Uus!!: Rootsi ja Blekinge · Näe rohkem »
Blekinge lään
Blekinge lään on 1. järgu haldusüksus (lään) Rootsi kaguosas.
Uus!!: Rootsi ja Blekinge lään · Näe rohkem »
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Uus!!: Rootsi ja Bohuslän · Näe rohkem »
Bologna protsess
Bologna protsess on riikidevaheline kokkulepe kõrgharidusstandardite ühtlustamiseks Euroopa Liidus.
Uus!!: Rootsi ja Bologna protsess · Näe rohkem »
Carl Larsson
"Brita och jag" (autoportree koos tütar Britaga, 1895) Carl Larsson (28. mai 1853 Stockholm – 22. jaanuar 1919 Falun) oli rootsi kunstnik.
Uus!!: Rootsi ja Carl Larsson · Näe rohkem »
Carl XVI Gustaf
Carl XVI Gustaf (eesti keeles ka Karl XVI Gustav; sündinud 30. aprillil 1946) on Rootsi kuningas alates 15.
Uus!!: Rootsi ja Carl XVI Gustaf · Näe rohkem »
CERN
ALICE eksperiment ehk Suur Ioonide Põrgutamise Eksperiment CERNis, mis on üks maailma suurimaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida kvark-gluuonplasmat – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku. CERN (ka Cern, akronüüm prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (inglise The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit.
Uus!!: Rootsi ja CERN · Näe rohkem »
Chalmersi Tehnikaülikool
Chalmersi Tehnikaülikooli peasissekäik Chalmersi Tehnikaülikool (Chalmers tekniska högskola) on eraülikool Göteborgis Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Chalmersi Tehnikaülikool · Näe rohkem »
Dalarna lään
Dalarna lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Dalarna lään · Näe rohkem »
Dalarna maakond
Upplandi asukoht Rootsis Dalarna on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi keskosas Svealandis.
Uus!!: Rootsi ja Dalarna maakond · Näe rohkem »
Dalsland
Dalsland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi edelaosas Götalandil.
Uus!!: Rootsi ja Dalsland · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Rootsi ja Demokraatia · Näe rohkem »
Drottningholmi loss
Drottningholmi loss on Rootsi kuningliku perekonna eraresidents Drottningholmis Lovöni saarel.
Uus!!: Rootsi ja Drottningholmi loss · Näe rohkem »
Du gamla, Du fria
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn.
Uus!!: Rootsi ja Du gamla, Du fria · Näe rohkem »
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Uus!!: Rootsi ja Eesti Ekspress · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Rootsi ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti-Rootsi piir
Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir.
Uus!!: Rootsi ja Eesti-Rootsi piir · Näe rohkem »
Eesti-Rootsi suhted
Eesti ja Rootsi asukohad Eesti-Rootsi suhted on kahepoolsed diplomaatilised suhted Eesti ja Rootsi vahel.
Uus!!: Rootsi ja Eesti-Rootsi suhted · Näe rohkem »
Eestlased Rootsis
Eestlased Rootsis (ka rootsieestlased) on Rootsis elanud või elavad eestlased.
Uus!!: Rootsi ja Eestlased Rootsis · Näe rohkem »
Erasektor
Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted.
Uus!!: Rootsi ja Erasektor · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Rootsi ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Rootsi ja Etanool · Näe rohkem »
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Uus!!: Rootsi ja Euro · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Rootsi ja Euroopa · Näe rohkem »
Euroopa Kosmoseagentuur
Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.
Uus!!: Rootsi ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »
Euroopa Lõunaobservatoorium
Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) on 16 Euroopa riigi vaheline astronoomiaorganisatsioon.
Uus!!: Rootsi ja Euroopa Lõunaobservatoorium · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Rootsi ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Falun
Falun on linn Rootsi keskosas, Dalarna lääni keskus.
Uus!!: Rootsi ja Falun · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Rootsi ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Filmikunst
Muybridge'i järjend hobuse galopist Thomas Edison. Filmikunst ehk kinematograafia (vanakreeka keeles κίνημα kìnema ja γράφειν gràphein ehk 'liikumise talletamine') on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.
Uus!!: Rootsi ja Filmikunst · Näe rohkem »
Gävleborgi lään
Gävleborgi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Gävleborgi lään · Näe rohkem »
Göta jõgi
Göta jõe asukohakaart Göta (rootsi Göta älv) on jõgi Euroopas Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Göta jõgi · Näe rohkem »
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Götaland · Näe rohkem »
Göteborg
Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.
Uus!!: Rootsi ja Göteborg · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Rootsi ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Rootsi ja Golfi hoovus · Näe rohkem »
Greta Garbo
Greta Garbo (sünninimega Greta Lovisa Gustafsson; 18. september 1905 Stockholm – 15. aprill 1990 New York) oli rootsi näitleja, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare MGM-i ja Hollywoodi ajaloos.
Uus!!: Rootsi ja Greta Garbo · Näe rohkem »
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Uus!!: Rootsi ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Rootsi ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Halland · Näe rohkem »
Hallandi lään
Hallandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Hallandi lään · Näe rohkem »
Hamburgi kultuur
Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hamburgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.
Uus!!: Rootsi ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Uus!!: Rootsi ja Happesademed · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Rootsi ja Harilik haab · Näe rohkem »
Harilik jalakas
Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Uus!!: Rootsi ja Harilik jalakas · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Rootsi ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Rootsi ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Rootsi ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Rootsi ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Harry Martinson
Harry Martinson (vasakul) Harry Edmund Martinson (6. mai 1904 – 11. veebruar 1978) oli rootsi kirjanik.
Uus!!: Rootsi ja Harry Martinson · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Rootsi ja Haug · Näe rohkem »
Hälsingland
Hälsinglandi vapp Hälsinglandi asukoht Hälsingland on Rootsi keskosas asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Uus!!: Rootsi ja Hälsingland · Näe rohkem »
Härjedalen
Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Härjedalen · Näe rohkem »
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Uus!!: Rootsi ja Hüdroenergia · Näe rohkem »
Heaoluriik
Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.
Uus!!: Rootsi ja Heaoluriik · Näe rohkem »
Helsingborg
thumb Helsingborg (aastatel 1912–1971 Hälsingborg) on linn Rootsis Skåne läänis, Helsingborgi valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Helsingborg · Näe rohkem »
Hjälmaren
Hjälmaren Hjälmaren on Rootsi suuruselt neljas järv.
Uus!!: Rootsi ja Hjälmaren · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Rootsi ja Holland · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Rootsi ja Hunt · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Rootsi ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Igaüheõigus
Igaüheõigus ehk igameheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.
Uus!!: Rootsi ja Igaüheõigus · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Rootsi ja Ilves · Näe rohkem »
Ingmar Bergman
Ingmar Bergman 1957. aastal Ernst Ingmar Bergman (14. juuli 1918 Uppsala – 30. juuli 2007 Fårö) oli rootsi filmi- ja teatrilavastaja, stsenarist ning teatrijuht.
Uus!!: Rootsi ja Ingmar Bergman · Näe rohkem »
Ingrid Bergman
Ingrid Bergman (29. august 1915 Stockholm – 29. august 1982 London) oli rootsi näitleja, kes võitis kolm Oscarit, kaks Emmyt ja ühe Tony auhinna.
Uus!!: Rootsi ja Ingrid Bergman · Näe rohkem »
Innovatsioon
Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine.
Uus!!: Rootsi ja Innovatsioon · Näe rohkem »
Investeering
Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.
Uus!!: Rootsi ja Investeering · Näe rohkem »
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Uus!!: Rootsi ja Jahindus · Näe rohkem »
Jämtland
Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Jämtland · Näe rohkem »
Jämtlandi lään
Jämtlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Jämtlandi lään · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Rootsi ja Jänes · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Rootsi ja Järv · Näe rohkem »
Jönköping
Jönköping on linn Rootsis, Jönköpingi lääni ja Jönköpingi valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Jönköping · Näe rohkem »
Jönköpingi lään
Jönköpingi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Jönköpingi lään · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Rootsi ja Jõgi · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Rootsi ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Uus!!: Rootsi ja Jugoslaavia · Näe rohkem »
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Uus!!: Rootsi ja Juurestik · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Rootsi ja Kalad · Näe rohkem »
Kalmari lään
Kalmari lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Rootsi ja Kalmari lään · Näe rohkem »
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Uus!!: Rootsi ja Kalmari unioon · Näe rohkem »
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Uus!!: Rootsi ja Karl X Gustav · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Rootsi ja Kask · Näe rohkem »
Kaupmees
Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.
Uus!!: Rootsi ja Kaupmees · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Rootsi ja Käpalised · Näe rohkem »
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Uus!!: Rootsi ja Käsitööline · Näe rohkem »
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Uus!!: Rootsi ja Külm sõda · Näe rohkem »
Kõrgkool
Kõrgkool on õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus.
Uus!!: Rootsi ja Kõrgkool · Näe rohkem »
Kebnekaise
Kebnekaise (põhjasaami Giebnegáisi) on Rootsi kõrgeim mägi.
Uus!!: Rootsi ja Kebnekaise · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole. Kesk-Euroopa aeg (inglise keeles Central European Time, lühend CET) on üks vööndiaja UTC+1:00 nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.
Uus!!: Rootsi ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Uus!!: Rootsi ja Kirjanik · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Rootsi ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Rootsi ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Rootsi ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Uus!!: Rootsi ja Konstitutsiooniline monarhia · Näe rohkem »
Kristianstad
Kristianstad (rootsi kõnekeeles ligikaudu) on linn Rootsis Skåne lääni kirdeosas, Kristianstadi valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Kristianstad · Näe rohkem »
Kronobergi lään
Kronobergi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Kronobergi lään · Näe rohkem »
Kuninglik Teaduste Akadeemia
Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.
Uus!!: Rootsi ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kuninglik Teater
Rootsi Kuninglik Teater Stockholmis Kuninglik Teater (rootsi keeles Kungliga Teatern) on Rootsi rahvuslik ooperi- ja balletiteater.
Uus!!: Rootsi ja Kuninglik Teater · Näe rohkem »
Kveenid
Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.
Uus!!: Rootsi ja Kveenid · Näe rohkem »
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Uus!!: Rootsi ja Laev · Näe rohkem »
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Uus!!: Rootsi ja Laht · Näe rohkem »
Lapi maakond
Lapi maakond (ka Lapimaa) on 1.
Uus!!: Rootsi ja Lapi maakond · Näe rohkem »
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Uus!!: Rootsi ja Lapimaa · Näe rohkem »
Lään (Rootsi)
Lään (rootsi keeles län) on 1. järgu haldusüksuse tüüp Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Lään (Rootsi) · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Rootsi ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Rootsi ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Rootsi ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lähisarktiline kliimavööde
Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.
Uus!!: Rootsi ja Lähisarktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Rootsi ja Lõhe · Näe rohkem »
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Uus!!: Rootsi ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Rootsi ja Lehtmets · Näe rohkem »
Leiutamine
pisi Leiutamine on uute tehniliste lahenduste (ehk leiutiste) väljatöötamine.
Uus!!: Rootsi ja Leiutamine · Näe rohkem »
Linköping
Linköping on linn Rootsis, Östergötlandi lääni ja Linköpingi valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Linköping · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Rootsi ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Loodusvarad
Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.
Uus!!: Rootsi ja Loodusvarad · Näe rohkem »
Luleå
Luleå on linn Rootsis, Norrbotteni lääni ja Luleå valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Luleå · Näe rohkem »
Lundi Ülikool
Lundi Ülikooli peahoone Lundi Ülikool (rootsi keeles Lunds universitet) on ülikool Lundis Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Lundi Ülikool · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Rootsi ja Luterlus · Näe rohkem »
Maalikunstnik
Adriaen van Ostade. Kunstnik oma ateljees. Autoportree. 1663. Maalikunstnik on maalikunsti viljelev kunstnik.
Uus!!: Rootsi ja Maalikunstnik · Näe rohkem »
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Uus!!: Rootsi ja Mageveekalad · Näe rohkem »
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Uus!!: Rootsi ja Majandus · Näe rohkem »
Makrell
Makrell (Scomber scombrus) on makrelllaste sugukonda kuuluv pelaagiline parvekala.
Uus!!: Rootsi ja Makrell · Näe rohkem »
Malmö
Malmö kesklinn (2012) Malmö on Rootsi suuruselt kolmas linn.
Uus!!: Rootsi ja Malmö · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Rootsi ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Uus!!: Rootsi ja Mandriline kliima · Näe rohkem »
Marshalli plaan
Marshalli plaani raames abi saanud riigid Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks.
Uus!!: Rootsi ja Marshalli plaan · Näe rohkem »
Mälaren
Mälaren ehk Mälari järv on järv Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Mälaren · Näe rohkem »
Meä keel
pisi Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.
Uus!!: Rootsi ja Meä keel · Näe rohkem »
Merenkurkku
Merenkurkku Merenkurkku (soome; ka Põhja-Kvarkeni väin, rootsi Kvarken ehk Norra Kvarken) on Põhjalahe väin, mis ühendab Perämerd ja Selkämerd.
Uus!!: Rootsi ja Merenkurkku · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Rootsi ja Meri · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Rootsi ja Metskits · Näe rohkem »
Mossi konventsioon
Mossi metallitööstuse peakontor - koht, kus Mossi konventsiooni osas läbi räägiti ja see ka allkirjastati Mossi konventsioon (Mossekonvensjonen) oli 1814.
Uus!!: Rootsi ja Mossi konventsioon · Näe rohkem »
Mustlaskeel
Mustlaskeele dialektid Mustlaskeel (mustlaskeeles Romani chib) on Indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv keel, mida räägivad romad.
Uus!!: Rootsi ja Mustlaskeel · Näe rohkem »
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis keskendus vaimulikule muusikale ja muusikateooriale.
Uus!!: Rootsi ja Muusikaline haridus keskaegses Rootsis · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Rootsi ja Nafta · Näe rohkem »
Nanotehnoloogia
Nanotehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate, sealhulgas nanorobotite uurimise ja loomisega.
Uus!!: Rootsi ja Nanotehnoloogia · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Rootsi ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Narvik
Narvik on linn Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonnas põhja pool põhjapolaarjoont Ofotfjordeni idaosa lõunarannikul Rombakeni ja Beisfjordeni vahelisel Narviki poolsaarel, Narviki valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Narvik · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Rootsi ja NATO · Näe rohkem »
Närke
Närke asukoht Närke on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Uus!!: Rootsi ja Närke · Näe rohkem »
Nobeli kirjandusauhind
Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.
Uus!!: Rootsi ja Nobeli kirjandusauhind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Rootsi ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Rootsi ja Norra keel · Näe rohkem »
Norrbotteni lään
Norrbotteni lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Norrbotteni lään · Näe rohkem »
Norrköping
Norrköpingi raekoda Norrköping on linn Rootsis Östergötlandi läänis Norrköpingi vallas.
Uus!!: Rootsi ja Norrköping · Näe rohkem »
Norrland
Norrlandi alad Rootsis Norrland on põhjapoolseim neljast Rootsi ajaloolisest piirkonnast.
Uus!!: Rootsi ja Norrland · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Rootsi ja Ojamaa · Näe rohkem »
Ojamaa lään
Ojamaa lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Ojamaa lään · Näe rohkem »
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Uus!!: Rootsi ja Okasmets · Näe rohkem »
Omavalitsusüksus
Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.
Uus!!: Rootsi ja Omavalitsusüksus · Näe rohkem »
Ortograafia
Ortograafia ehk õigekirjutus ehk õigekiri on reeglite süsteem, mille kohaselt kirjalikus keeletarvituses kasutatakse tähti, kirjavahemärke ja sõnavahesid.
Uus!!: Rootsi ja Ortograafia · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Rootsi ja Paavst · Näe rohkem »
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Rootsi ja Pöök · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Rootsi ja Põder · Näe rohkem »
Põhikool
Põhikool on üldhariduskool Eestis, kus saab omandada põhiharidust.
Uus!!: Rootsi ja Põhikool · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Rootsi ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Rootsi ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Rootsi ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Rootsi ja Põhjameri · Näe rohkem »
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Rootsi ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Rootsi ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Rootsi ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Rootsi ja Poola · Näe rohkem »
Popmuusika
Popmuusikalugu Magic esitajatelt Rudy Mancuso ja Maia Mitchell Popmuusika (inglise keeles popular music, pop music, ka pop-rock) on 1960.
Uus!!: Rootsi ja Popmuusika · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Rootsi ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Rootsi ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Rootsi ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Rootsi ja Puit · Näe rohkem »
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Uus!!: Rootsi ja Rahvaarv · Näe rohkem »
Rahvuspark
Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Uus!!: Rootsi ja Rahvuspark · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Rootsi ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Rootsi ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Rootsi ja Rauamaak · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Rootsi ja Räim · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Rootsi ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Rootsi ja Rebane · Näe rohkem »
Reformatsioon Rootsis
Reformatsioon Rootsis oli protsess, milles keskaegne katoliku kirik Rootsis ajavahemikus umbes 1527–1600 kujunes ümber luterlikuks Rootsi Kirikuks.
Uus!!: Rootsi ja Reformatsioon Rootsis · Näe rohkem »
Relv
Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).
Uus!!: Rootsi ja Relv · Näe rohkem »
Riigikirik
Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.
Uus!!: Rootsi ja Riigikirik · Näe rohkem »
Rootsi (täpsustus)
Rootsi on riik Euroopas.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi (täpsustus) · Näe rohkem »
Rootsi aukonsulaat Narvas
Rootsi aukonsulaat Narvas on Rootsi välisesindus Narvas, mille avas 18. novembril 2000 Rootsi päevade tähistamisel Rootsi tolleaegne asepeaminister Lena Hjelm-Wallen.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi aukonsulaat Narvas · Näe rohkem »
Rootsi aukonsulaat Tartus
Rootsi aukonsulaat Tartus on Rootsi välisesindus Tartus.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi aukonsulaat Tartus · Näe rohkem »
Rootsi Eksportnõukogu
Rootsi Eksportnõukogu (rootsi keeles Exportrådet; inglise keeles Swedish Trade Council) oli Rootsi organisatsioon, mille eesmärk oli edendada Rootsi ettevõtete tegevust rahvusvahelisel turul.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi Eksportnõukogu · Näe rohkem »
Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel
Rootsi on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1958. aastast.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »
Rootsi köök
Lihapallid (''köttbullar'') koos kartulipüree ja pohlamoosiga on rootslaste seas väga populaarsed. Rootsi köök kätkeb endas Rootsi toiduvalmistamise traditsioone.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi köök · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi kolooniad
Rootsi impeerium kõigi oma territooriumitega ja kolooniatega Rootsi kolooniad koosnesid viiest asumaast, millest neli olid väga lühiajalised.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi kolooniad · Näe rohkem »
Rootsi kroon
Rootsi kroon (rootsi keeles krona) on Rootsi rahaühik.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi kroon · Näe rohkem »
Rootsi kuninglik perekond
Rootsi kuninglikku perekonda kuuluvad valitseva monarhi perekonnaliikmed, kellel on kuninglik tiitel.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi kuninglik perekond · Näe rohkem »
Rootsi kunst
Rootsi kunst on Rootsis või rootsi kunstnike loodud kunst.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi kunst · Näe rohkem »
Rootsi leiutajate loend
Rootsi leiutajate loend loetleb Rootsi leiutajaid.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi leiutajate loend · Näe rohkem »
Rootsi linnade loend
Rootsi linnade loend loetleb Rootsi linnad.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi linnade loend · Näe rohkem »
Rootsi meedia
Rootsi meediasüsteem on Rootsis toimiv massimeedia süsteem.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi meedia · Näe rohkem »
Rootsi praostkond
Rootsi praostkond on luteri kiriku praostkond Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi praostkond · Näe rohkem »
Rootsi riigipeade loend
Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »
Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei
Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (rootsi keeles Sveriges socialdemokratiska arbetareparti, lühidalt ka Socialdemokraterna, lühendid S ja SAP) on Rootsi suurim partei.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rootsi teadlaste loend
Rootsi teadlaste loend loetleb Rootsi teadlasi.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi teadlaste loend · Näe rohkem »
Rootsi valdade loend
Siin on loetletud Rootsi vallad 2007.
Uus!!: Rootsi ja Rootsi valdade loend · Näe rohkem »
Roslagen
Söderöra Roslagen on piirkond Upplandis Rootsi idarannikul.
Uus!!: Rootsi ja Roslagen · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Rootsi ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Rootsi ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Rootsi ja Saamid · Näe rohkem »
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Uus!!: Rootsi ja Saar (perekond) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rootsi ja Saksamaa · Näe rohkem »
Södermanland
Södermanlandi asukoht Södermanland (lühendatult Sörmland) on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kagu-Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Södermanland · Näe rohkem »
Södermanlandi lään
Södermanlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Södermanlandi lään · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Rootsi ja Segamets · Näe rohkem »
Selma Lagerlöf
Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 1858 – 16. märts 1940) oli rootsi kirjanik.
Uus!!: Rootsi ja Selma Lagerlöf · Näe rohkem »
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Uus!!: Rootsi ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Rootsi ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Uus!!: Rootsi ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Uus!!: Rootsi ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Uus!!: Rootsi ja Skäär · Näe rohkem »
Skåne lään
Skåne lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Rootsi ja Skåne lään · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Rootsi ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Skogskyrkogården
Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on 1994.a UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu, mis asub Stockholmi lõunaosas Enskede linnajaos.
Uus!!: Rootsi ja Skogskyrkogården · Näe rohkem »
Skulptor
pisi Skulptor ehk kujur on loovisik, kes tegeleb kujude ehk skulptuuride kavandamise ja valmistamisega.
Uus!!: Rootsi ja Skulptor · Näe rohkem »
Småland
Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).
Uus!!: Rootsi ja Småland · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Rootsi ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Rootsi ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Rootsi ja Soome laht · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Rootsi ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Soomerootslased
Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.
Uus!!: Rootsi ja Soomerootslased · Näe rohkem »
Stockholm (linn)
Stockholm (varasem eestikeelne nimekuju Stokholm pole soovitatav) on Rootsi pealinn.
Uus!!: Rootsi ja Stockholm (linn) · Näe rohkem »
Stockholmi lään
Stockholmi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Stockholmi lään · Näe rohkem »
Stockholmi Majandusülikool
Ülikooli peahoone (märts 2017) Stockholmi Majandusülikool (ka Stockholmi Kaubandusülikool; rootsi keeles Handelshögskolan i Stockholm; inglise keeles Stockholm School of Economics) on majandusülikool Stockholmis.
Uus!!: Rootsi ja Stockholmi Majandusülikool · Näe rohkem »
Svealand
Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.
Uus!!: Rootsi ja Svealand · Näe rohkem »
Svioonid
pisi Svioonid ehk suioonid (Suiones) olid germaani hõim, kes elas tänapäeva Rootsi alal.
Uus!!: Rootsi ja Svioonid · Näe rohkem »
Systembolaget
thumb Systembolaget Huddinge vallas Systembolaget on Rootsi riiklik alkoholimonopol.
Uus!!: Rootsi ja Systembolaget · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Rootsi ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Rootsi ja Taani keel · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: Rootsi ja Tacitus · Näe rohkem »
Teadlane
John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.
Uus!!: Rootsi ja Teadlane · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Rootsi ja Teadus · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Rootsi ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tursk
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Rootsi ja Tursk · Näe rohkem »
Ulf Kristersson
Ulf Hjalmar Ed Kristersson (sündinud 29. detsembril 1963 Lundis) on Rootsi poliitik, alates 18.
Uus!!: Rootsi ja Ulf Kristersson · Näe rohkem »
Umeå Ülikool
Umeå Ülikool (Umeå universitet) on riiklik ülikool Rootsis Umeås.
Uus!!: Rootsi ja Umeå Ülikool · Näe rohkem »
Uppland
Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.
Uus!!: Rootsi ja Uppland · Näe rohkem »
Uppsala
Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.
Uus!!: Rootsi ja Uppsala · Näe rohkem »
Uppsala Ülikool
Uppsala Ülikooli peahoone. Uppsala Ülikool (Uppsala universitet) on riiklik ülikool Uppsalas Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Uppsala Ülikool · Näe rohkem »
Uppsala lään
Uppsala lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Uppsala lään · Näe rohkem »
USA dollar
USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.
Uus!!: Rootsi ja USA dollar · Näe rohkem »
Valloonia
Valloonia on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Rootsi ja Valloonia · Näe rohkem »
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Rootsi ja Vasemaak · Näe rohkem »
Vänern
Vänern on järv Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Vänern · Näe rohkem »
Värmland
Värmlandi asukoht Värmland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Uus!!: Rootsi ja Värmland · Näe rohkem »
Värmlandi lään
Värmlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Värmlandi lään · Näe rohkem »
Västerås
Västerås on linn Rootsis, Västmanlandi lääni ja Västeråsi valla keskus.
Uus!!: Rootsi ja Västerås · Näe rohkem »
Västerbotteni lään
Västerbotteni lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Västerbotteni lään · Näe rohkem »
Västergötland
Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.
Uus!!: Rootsi ja Västergötland · Näe rohkem »
Västernorrlandi lään
Västernorrlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Västernorrlandi lään · Näe rohkem »
Västmanland
Västmanlandi asukoht Västmanland on Kesk-Rootsis asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Uus!!: Rootsi ja Västmanland · Näe rohkem »
Västmanlandi lään
Västmanlandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Västmanlandi lään · Näe rohkem »
Västra Götalandi lään
Punane kalurihütt Rågårdsdalis 2020. aastal Västra Götalandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Rootsi ja Västra Götalandi lään · Näe rohkem »
Vättern
Järv kaardil Vättern on Rootsi suuruselt teine järv (Vänerni järel) ja Euroopa Liidus suuruselt neljas (Vänerni, Saimaa ja Peipsi-Pihkva järve järel).
Uus!!: Rootsi ja Vättern · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Rootsi ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Rootsi ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Rootsi ja Viikingid · Näe rohkem »
Visby
Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.
Uus!!: Rootsi ja Visby · Näe rohkem »
.se
.se on Rootsi Interneti tippdomeen.
Uus!!: Rootsi ja .se · Näe rohkem »
1. sajand
1.
Uus!!: Rootsi ja 1. sajand · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Rootsi ja 10. sajand · Näe rohkem »
1000
1000.
Uus!!: Rootsi ja 1000 · Näe rohkem »
1050
1050.
Uus!!: Rootsi ja 1050 · Näe rohkem »
12. august
12.
Uus!!: Rootsi ja 12. august · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Rootsi ja 12. sajand · Näe rohkem »
1252
1252.
Uus!!: Rootsi ja 1252 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Rootsi ja 13. sajand · Näe rohkem »
1389
Sajandid: 13. sajand – 14. sajand – 15. sajand Aastakümned: 1330. aastad 1340. aastad 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad – 1380. aastad – 1390. aastad 1400. aastad 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad Aastad: 1384 1385 1386 1387 1388 – 1389 – 1390 1391 1392 1393 1394 -------- 1389.
Uus!!: Rootsi ja 1389 · Näe rohkem »
1477
1477.
Uus!!: Rootsi ja 1477 · Näe rohkem »
1521
1521.
Uus!!: Rootsi ja 1521 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Rootsi ja 16. sajand · Näe rohkem »
1666
1666.
Uus!!: Rootsi ja 1666 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Rootsi ja 17. sajand · Näe rohkem »
1739
1739.
Uus!!: Rootsi ja 1739 · Näe rohkem »
1750
1750.
Uus!!: Rootsi ja 1750 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Rootsi ja 18. sajand · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Rootsi ja 1809 · Näe rohkem »
1814
1814.
Uus!!: Rootsi ja 1814 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Rootsi ja 1850 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Rootsi ja 1870 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Rootsi ja 19. sajand · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Rootsi ja 1905 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Rootsi ja 1917 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Rootsi ja 1960 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Rootsi ja 1995 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Rootsi ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Rootsi ja 2004 · Näe rohkem »
2006. aasta Rootsi parlamendivalimised
2006.
Uus!!: Rootsi ja 2006. aasta Rootsi parlamendivalimised · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Rootsi ja 9. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Rootsi Kuningriik, Rootsi kuningriik, SWE.
