Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Albiit, Alumiinium, Dioriit, Feldšpatoidid, Graniit, Hapnik, Inglise keel, Keemiline element, Kivim, Kvarts, Leelispäevakivi, Magma, Magneesium, Mass, Mineraal, Molekul, Naatrium, Nefeliin, Oksiidid, Oliviin, Päevakivi, Pürokseenid, Raud, Räni, Ränidioksiid, Reaktsioonivõrrand, Tardkivim, Värvilised mineraalid.
Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Albiit · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Alumiinium · Näe rohkem »
Dioriit
mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Dioriit · Näe rohkem »
Feldšpatoidid
Fonoliit on feldšpatoide sisaldav vulkaaniline kivim Feldšpatoide sisaldavad kivimid hõivavad QAPF-diagrammi alumise kolmnurkdiagrammi Feldšpatoidid on päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Feldšpatoidid · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Graniit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Hapnik · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Inglise keel · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Kivim · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Kvarts · Näe rohkem »
Leelispäevakivi
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Leelispäevakivi · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Magma · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Magneesium · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Mass · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Mineraal · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Molekul · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Naatrium · Näe rohkem »
Nefeliin
Nefeliin Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Nefeliin · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Oksiidid · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Oliviin · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Päevakivi · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Räni · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Reaktsioonivõrrand
Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Reaktsioonivõrrand · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Tardkivim · Näe rohkem »
Värvilised mineraalid
Värvilised mineraalid (inglise mafic minerals) on magneesiumi- ja rauarikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Ränist küllastatuse aste ja Värvilised mineraalid · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ränist alaküllastunud, Ränist küllastunud, Ränist üleküllastunud.
