Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Saami keeled

Index Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

50 suhted: Akkala saami keel, Arheoloogiline kultuur, Arvo Eek, Äänisjärv, EKr, Fennoskandia, Finnmargi maakond, Germaani algkeel, Inari saami keel, Indoeuroopa keeled, Indoeurooplased, Kammkeraamika kultuur, Karjalased, Keel ja Kirjandus, Kemi saami keel, Kildini saami keel, Kirillitsa, Koltasaami keel, Koola poolsaar, Laadoga, Ladina tähestik, Lapimaa, Lapoloogia, Läänemeresoome algkeel, Läänemeri, Lõunasaami keel, Lule saami keel, Luterlus, Murre, Nöörkeraamika kultuur, Norra, Põhjasaami keel, Pite saami keel, Riho Grünthal, Rootsi, Saami algkeel, Saami kirjandus, Saamid, Soome, Soome-ugri keeled, Soomlased, Turjasaami keel, Ume saami keel, Uurali algkeel, Uurali keeled, Valter Lang, Varakeskaeg, Vähemusrahvus, Venemaa, Vikerkaar (ajakiri).

Akkala saami keel

Akkala saami keel on saami keel, mida räägiti saami külades A´kkelis ja Ču´kksuâlis Venemaal Koola poolsaare sisemaal Kovdori rajoonis.

Uus!!: Saami keeled ja Akkala saami keel · Näe rohkem »

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Uus!!: Saami keeled ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »

Arvo Eek

Arvo Eek (13. oktoober 1937 – 9. juuli 2009) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Saami keeled ja Arvo Eek · Näe rohkem »

Äänisjärv

thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.

Uus!!: Saami keeled ja Äänisjärv · Näe rohkem »

EKr

eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.

Uus!!: Saami keeled ja EKr · Näe rohkem »

Fennoskandia

thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.

Uus!!: Saami keeled ja Fennoskandia · Näe rohkem »

Finnmargi maakond

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Saami keeled ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »

Germaani algkeel

500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.

Uus!!: Saami keeled ja Germaani algkeel · Näe rohkem »

Inari saami keel

Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.

Uus!!: Saami keeled ja Inari saami keel · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Uus!!: Saami keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Saami keeled ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Saami keeled ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Karjalased

Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas.

Uus!!: Saami keeled ja Karjalased · Näe rohkem »

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Uus!!: Saami keeled ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »

Kemi saami keel

Kemi saami keel on 19. sajandil väljasurnud saami keel, mida kõneldi Soome Lapimaa lõunaosas Kuolajärvi ja Sompio piirkonnas.

Uus!!: Saami keeled ja Kemi saami keel · Näe rohkem »

Kildini saami keel

Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8. Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, Кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.

Uus!!: Saami keeled ja Kildini saami keel · Näe rohkem »

Kirillitsa

Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Uus!!: Saami keeled ja Kirillitsa · Näe rohkem »

Koltasaami keel

Koltasaami keel (koltasaami keeles sääʹmǩiõll, põhjasaami keeles nuortalašgiella) on saami keel, mida tänapäeval kõneldakse peamiselt Soomes Inari valla Sevettijärvi (Čeʹvetjäuʹrr), Nellimi (Njeäʹllem) ja Näätämö (Njauddâm) külas ning Venemaal Notozero (Njuõʹttjäuʹrr) piirkonnas.

Uus!!: Saami keeled ja Koltasaami keel · Näe rohkem »

Koola poolsaar

pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.

Uus!!: Saami keeled ja Koola poolsaar · Näe rohkem »

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Saami keeled ja Laadoga · Näe rohkem »

Ladina tähestik

Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.

Uus!!: Saami keeled ja Ladina tähestik · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Saami keeled ja Lapimaa · Näe rohkem »

Lapoloogia

Lapoloogia (inglise keeles lappology) on fennistika haru, mis uurib lapi keelt ja lapi kultuuri.

Uus!!: Saami keeled ja Lapoloogia · Näe rohkem »

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Saami keeled ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Saami keeled ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lõunasaami keel

Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.

Uus!!: Saami keeled ja Lõunasaami keel · Näe rohkem »

Lule saami keel

Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.

Uus!!: Saami keeled ja Lule saami keel · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Saami keeled ja Luterlus · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Saami keeled ja Murre · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Saami keeled ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Saami keeled ja Norra · Näe rohkem »

Põhjasaami keel

Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.

Uus!!: Saami keeled ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »

Pite saami keel

Pite saami keel on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 20 inimest Rootsis ja Norras.

Uus!!: Saami keeled ja Pite saami keel · Näe rohkem »

Riho Grünthal

Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.

Uus!!: Saami keeled ja Riho Grünthal · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Saami keeled ja Rootsi · Näe rohkem »

Saami algkeel

Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Saami keeled ja Saami algkeel · Näe rohkem »

Saami kirjandus

Autori illustratsioon teosele "Muitalus sámiid birra" Saami kirjandus on saami keeltes kirjutatud kirjandus.

Uus!!: Saami keeled ja Saami kirjandus · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Saami keeled ja Saamid · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Saami keeled ja Soome · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Saami keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Saami keeled ja Soomlased · Näe rohkem »

Turjasaami keel

Turjasaami keele kõnelejate põline asuala on kaardil märgitud numbriga 9 Turjasaami keel on idapoolseim saami keel.

Uus!!: Saami keeled ja Turjasaami keel · Näe rohkem »

Ume saami keel

Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras.

Uus!!: Saami keeled ja Ume saami keel · Näe rohkem »

Uurali algkeel

Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.

Uus!!: Saami keeled ja Uurali algkeel · Näe rohkem »

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Uus!!: Saami keeled ja Uurali keeled · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Uus!!: Saami keeled ja Valter Lang · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Uus!!: Saami keeled ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Vähemusrahvus

Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.

Uus!!: Saami keeled ja Vähemusrahvus · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Saami keeled ja Venemaa · Näe rohkem »

Vikerkaar (ajakiri)

Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.

Uus!!: Saami keeled ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Lapi keel, Lapi keeled, Saami keel.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »