Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Ainsus, Akadeemia (ajakiri), Anu Kannike, Arheoloogia, Assimilatsioon, Ávvir, Äänisjärv, Äijihsuálui, Åre, Beaivváš Sámi Našunálateáhter, Eesti keel, Eiki Berg, Euroopa, Fennoskandia, Guovdageaidnu, Hansa Liit, Inari saami keel, Inari saamid, Jahipidamine, Jääaeg, Johan Turi, Joig, Kalapüük, Kalmari sõda, Karjala, Karusloom, Kárášjohka, Kildini saami keel, Koltasaamid, Koola poolsaar, Laadoga, Lammas, Lapimaa, Läänemeresoome keeled, Lõunasaami keel, Meri, Mitmus, Murmanski oblast, Must surm, Nõukogude Liit, Nils-Aslak Valkeapää, Nisu, Norra, Norralased, Pärismaalased, Põhja-Euroopa, Põhjamaad, Põhjapõder, Põhjasaami keel, Popmuusika, ..., Rahvakultuur, Rootsi, Rukis, Saaga, Saami algkeel, Saami keeled, Saami kultuuri päevad, Saami Nõukogu, Samuli Paulaharju, Saxo Grammaticus, Sámi soga lávlla, Siseveekogu, Soome, Tartu, Täi, Teater, Teine maailmasõda, Utsjoki vald, Venemaa, Venemaa väikesearvulised põlisrahvad, Vill, Wimme Saari, 1349, 15. august, 1889, 1910, 1953, 1986, 1994, 2002, 2010. Laienda indeks (31 rohkem) »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Saamid ja Ainsus · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Saamid ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Anu Kannike
Anu Kannike (sünninimi Anu Varrak; sündinud 14. augustil 1967) on eesti etnoloog.
Uus!!: Saamid ja Anu Kannike · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Saamid ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Assimilatsioon
Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.
Uus!!: Saamid ja Assimilatsioon · Näe rohkem »
Ávvir
Aili Keskitalo lugemas Ávvirit 2009. aastal Ávvir (põhjasaami 'Hool') on põhjasaamikeelne ajaleht, mis sündis ajalehtede Min Áigi ja Áššu liitumisel.
Uus!!: Saamid ja Ávvir · Näe rohkem »
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Uus!!: Saamid ja Äänisjärv · Näe rohkem »
Äijihsuálui
Äijihsuálui 2011. aasta septembris. Äijihsuálui on asustamata saar Soomes Inari järves ligikaudu 11 kilomeetri kaugusel Inari külast.
Uus!!: Saamid ja Äijihsuálui · Näe rohkem »
Åre
Åre on asula Rootsis Jämtlandi läänis Åre vallas.
Uus!!: Saamid ja Åre · Näe rohkem »
Beaivváš Sámi Našunálateáhter
Beaivváš Sámi Našunálateáhter (põhjasaami keeles saami rahvusteater Beaivváš (Päike)) on Norras Guovdageaidnus tegutsev saamikeelne teater.
Uus!!: Saamid ja Beaivváš Sámi Našunálateáhter · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Saamid ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eiki Berg
Eiki Berg 2007. aastal Eiki Berg (sündinud 13. jaanuaril 1970) on eesti politoloog, Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor.
Uus!!: Saamid ja Eiki Berg · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Saamid ja Euroopa · Näe rohkem »
Fennoskandia
thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.
Uus!!: Saamid ja Fennoskandia · Näe rohkem »
Guovdageaidnu
Guovdageaidnu (norra keeles Kautokeino, soome keeles Koutokeino) on asula Põhja-Norras Troms og Finnmargi maakonnas, Guovdageaidnu valla keskus.
Uus!!: Saamid ja Guovdageaidnu · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Saamid ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Uus!!: Saamid ja Inari saami keel · Näe rohkem »
Inari saamid
Inari saamid on osa saamidest, kelle põline asuala on Inari järve ümbruses Soomes.
Uus!!: Saamid ja Inari saamid · Näe rohkem »
Jahipidamine
Jahipukk ja söödaplats Kõrvemaal 2018 Jahipidamine ehk küttimine on jahiuluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Uus!!: Saamid ja Jahipidamine · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Saamid ja Jääaeg · Näe rohkem »
Johan Turi
Johan Turi Johan Turi (sündinud Johannes Olsen Thuri, ka Johan Tuuri, Johan Thuri, Johan Thuuri; 12. märts 1854 Norras Guovdageaidnus – 30. november 1936 Rootsis Jukkasjärvil) oli saami kirjanik, üks tänapäeva saami kirjanduse rajajaid ja esimene ilmalik autor, kes avaldas oma teoseid saami keeles.
Uus!!: Saamid ja Johan Turi · Näe rohkem »
Joig
Joig (saami keeles juoigos, põhjasaami keeles juoigan) on saamide ja Viena-Karjalas tuntud traditsiooniline laululiik.
Uus!!: Saamid ja Joig · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Saamid ja Kalapüük · Näe rohkem »
Kalmari sõda
Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.
Uus!!: Saamid ja Kalmari sõda · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: Saamid ja Karjala · Näe rohkem »
Karusloom
Karusloom ehk karusnahaloom on rikkaliku soojapidava karvkattega pargitava naha (karusnaha) saamiseks kasvatatav loom.
Uus!!: Saamid ja Karusloom · Näe rohkem »
Kárášjohka
Kárášjohka (põhjasaami keeles Kárášjohka, soome keeles Kaarasjoki, norra keeles Karasjok) on linn Norra kirdeosas Troms og Finnmargi maakonnas, Kárášjohka valla keskus.
Uus!!: Saamid ja Kárášjohka · Näe rohkem »
Kildini saami keel
Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8. Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, Кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Saamid ja Kildini saami keel · Näe rohkem »
Koltasaamid
Sverdloffi pere Suenjelis, 1903 Rühm koltasaame, 1871 Koltasaamid (ka koltad) on saamide hulka kuuluv etniline rühm Lapimaal ja Koola poolsaarel Soomes ja Venemaal.
Uus!!: Saamid ja Koltasaamid · Näe rohkem »
Koola poolsaar
pisi Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis.
Uus!!: Saamid ja Koola poolsaar · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Saamid ja Laadoga · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Saamid ja Lammas · Näe rohkem »
Lapimaa
Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.
Uus!!: Saamid ja Lapimaa · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Saamid ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lõunasaami keel
Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.
Uus!!: Saamid ja Lõunasaami keel · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Saamid ja Meri · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Saamid ja Mitmus · Näe rohkem »
Murmanski oblast
Murmanski oblast asub Venemaa Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Saamid ja Murmanski oblast · Näe rohkem »
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Uus!!: Saamid ja Must surm · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Saamid ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nils-Aslak Valkeapää
Áillohaš 1960. aastate algupoolel Nils-Aslak Valkeapää (põhjasaami keeles Áillohaš (23. märts 1943 Enontekiö – 27. november 2001 Espoo) oli saami kirjanik, muusik ja saami kultuuri edendaja. Ta sündis põhjapõdrakasvatajate peres ning õppis õpetajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sõitma, valis Nils-Aslak Valkeapää eriala, mis annaks võimalikult mitmekülgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal. Nils-Aslak Valkeapää oli mitmekülgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Oma joigudega käis ta esinemas paljudes maades ning temast sai üks tuntumaid saame maailmas. Nils-Aslak Valkeapää tegi kaasa Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid käsitlevas dokumentaalfilmis "Linnutee tuuled".
Uus!!: Saamid ja Nils-Aslak Valkeapää · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Saamid ja Nisu · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Saamid ja Norra · Näe rohkem »
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Uus!!: Saamid ja Norralased · Näe rohkem »
Pärismaalased
Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.
Uus!!: Saamid ja Pärismaalased · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Saamid ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Saamid ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Saamid ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Saamid ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Popmuusika
Popmuusikalugu Magic esitajatelt Rudy Mancuso ja Maia Mitchell Popmuusika (inglise keeles popular music, pop music, ka pop-rock) on 1960.
Uus!!: Saamid ja Popmuusika · Näe rohkem »
Rahvakultuur
TRÜ RKA tantsijad 1970. aastal Rahvakultuur on ühele rahvale omane (traditsiooniline) kultuur.
Uus!!: Saamid ja Rahvakultuur · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Saamid ja Rootsi · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Saamid ja Rukis · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Saamid ja Saaga · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Saamid ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Saamid ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saami kultuuri päevad
Saami kultuuri päevad olid Eesti-Saami Ühenduse Eestis korraldatud saami kultuuri tutvustavad üritused.
Uus!!: Saamid ja Saami kultuuri päevad · Näe rohkem »
Saami Nõukogu
Saami Nõukogu (põhjasaami keeles Sámiráđđi) on Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa saami organisatsioonide katusorganisatsioon.
Uus!!: Saamid ja Saami Nõukogu · Näe rohkem »
Samuli Paulaharju
Samuli Paulaharju. Samuli Paulaharju (14. aprill 1875 Kurikka – 6. veebruar 1944 Oulu) oli Soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf.
Uus!!: Saamid ja Samuli Paulaharju · Näe rohkem »
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Saamid ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »
Sámi soga lávlla
"Sámi soga lávlla" (ligikaudne tõlge 'Saami rahva laul') on saami ühiskonnategelase Isak Saba kirjutatud luuletus, mis 1906 ilmus ajalehes Saǥai Muittalægje.
Uus!!: Saamid ja Sámi soga lávlla · Näe rohkem »
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Uus!!: Saamid ja Siseveekogu · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Saamid ja Soome · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Saamid ja Tartu · Näe rohkem »
Täi
Isane peatäi (''Pediculus humanus capitis'') Täi (ka inimesetäiMichael Chinery, 2005. Euroopa putukad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100; Pediculus humanus) on täiline, kes nugib inimest.
Uus!!: Saamid ja Täi · Näe rohkem »
Teater
Riia Ooperiteater Teater Juliusz Słowacki, Kraków, Poola Teater on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Saamid ja Teater · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Saamid ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Utsjoki vald
Utsjoki vald (põhjasaami keeles Ohcejoga gielda) on 3. järgu haldusüksus (vald) Soome Lapi maakonnas.
Uus!!: Saamid ja Utsjoki vald · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Saamid ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad
Venemaa väikesearvulised põlisrahvad on rahvad, mida tunnistab sellisena Venemaa Föderatsioon oma valitsuse otsusega.
Uus!!: Saamid ja Venemaa väikesearvulised põlisrahvad · Näe rohkem »
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Uus!!: Saamid ja Vill · Näe rohkem »
Wimme Saari
Wimme Saari Helsingis kunstide ööl 2006 Wimme Saari (sündinud aastal 1959 Enontekiö vallas KelottijärvisPetra Himberg.. Elävä arkisto. YLE, 10.02.2011) on uuelaadse joigumistehnika loonud saami muusik.
Uus!!: Saamid ja Wimme Saari · Näe rohkem »
1349
1349.
Uus!!: Saamid ja 1349 · Näe rohkem »
15. august
15.
Uus!!: Saamid ja 15. august · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Saamid ja 1889 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Saamid ja 1910 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Saamid ja 1953 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Saamid ja 1986 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Saamid ja 1994 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Saamid ja 2002 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Saamid ja 2010 · Näe rohkem »
