32 suhted: Alalõualuu, Anatoomia, Arengubioloogia, Bakterid, Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Ensüüm, Esta-Laine Nahkur, Halo Kirjastus, Hambad, Histoloogia, Huuled, Jacobsoni elund, Kõri, Keel, Koolibrilased, Ladina keel, Lihas, Maolised, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Morfoloogia, Neel, Patoloogia, Pea, Süljenäärmed, Seedekulgla, Selgroogsed, Selgrootud, Tartu, 2010, 2013.
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Suuõõs ja Alalõualuu · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Suuõõs ja Anatoomia · Näe rohkem »
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Uus!!: Suuõõs ja Arengubioloogia · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Suuõõs ja Bakterid · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Suuõõs ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Suuõõs ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Suuõõs ja Ensüüm · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Suuõõs ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Uus!!: Suuõõs ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Suuõõs ja Hambad · Näe rohkem »
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Uus!!: Suuõõs ja Histoloogia · Näe rohkem »
Huuled
Noore mehe huuled Huuled on inimese suu kaks liikuvat lihaselist eesserva (ülahuul ja alahuul).
Uus!!: Suuõõs ja Huuled · Näe rohkem »
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Uus!!: Suuõõs ja Jacobsoni elund · Näe rohkem »
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Uus!!: Suuõõs ja Kõri · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Suuõõs ja Keel · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Suuõõs ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Suuõõs ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Suuõõs ja Lihas · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Suuõõs ja Maolised · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Suuõõs ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Suuõõs ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Suuõõs ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Suuõõs ja Neel · Näe rohkem »
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Uus!!: Suuõõs ja Patoloogia · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Suuõõs ja Pea · Näe rohkem »
Süljenäärmed
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.
Uus!!: Suuõõs ja Süljenäärmed · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Suuõõs ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Suuõõs ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Suuõõs ja Selgrootud · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Suuõõs ja Tartu · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Suuõõs ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Suuõõs ja 2013 · Näe rohkem »