Kiiremini kui brauser!
86 suhted: Absoluutselt must keha, Aegruum, Aine (füüsika), Albert Einstein, Antiaine, Arno Allan Penzias, Astrofüüsika, Astronoomia, Doppleri efekt, Edwin Hubble, Ekstreemum, Elektromagnetiline kiirgus, Elementaarosakesed, Elu, Energia, Energiatihedus, Entroopia, Eukleidese geomeetria, Fotomeetria, Galaktika, Gammakiirgus, Giordano Bruno, Gravitatsioon, Heledus, Higgsi boson, Hubble'i kosmoseteleskoop, Interaktsioon, Isotroopia, ΛCDM-mudel, Johann Heinrich von Mädler, Kelvin, Kiirendus, Kosmiline inflatsioon, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmoloogia, Kosmoloogiline konstant, Kosmoloogiline printsiip, Kosmos, Kvantfüüsika, Kvantmehaanika, Linnutee, Maa, Mass, Mateeria, Multiversum, Must auk, Noova, Osakestefüüsika standardmudel, Parameeter, Parsek, ..., Päikesesüsteem, Planeet, Pluuto, Punanihe, Punktmass, Raadiolained, Robert Woodrow Wilson, Sadul, Sfäär, Singulaarsus, SN 1572, Supernoova, Suur Kollaps, Suur Pauk, Tartu tähetorn, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline keskkond, Tühimik, Tegelikkus, Teleskoop, Temperatuur, Termodünaamika, Termodünaamika teine seadus, Tihedus, Tsükkel, Tumeaine, Tumeenergia, Tunneliefekt, Tuumafüüsika, Tycho Brahe, Universum (ajakiri), Universumi paisumine, Universumi soojussurm, Vaadeldav universum, Valgusaasta, WMAP. Laienda indeks (36 rohkem) »
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Uus!!: Universum ja Absoluutselt must keha · Näe rohkem »
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Uus!!: Universum ja Aegruum · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Universum ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Universum ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Antiaine
Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.
Uus!!: Universum ja Antiaine · Näe rohkem »
Arno Allan Penzias
Arno Allan Penzias (sündinud 26. aprillil 1933 Münchenis) on juudi päritolu USA füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Universum ja Arno Allan Penzias · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Universum ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Universum ja Astronoomia · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Universum ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Universum ja Edwin Hubble · Näe rohkem »
Ekstreemum
Funktsiooni cos(3πx)/x graafik (kui 0,1 ≤ x ≤1,1) ning lokaalne ja globaalne maksimum ja miinimum Ekstreemum (algallikas on ladina sõna extremum 'äär, piir') ehk ekstremaalväärtus on funktsiooni maksimum või miinimum mingis etteantud vahemikus (lokaalne ekstreemum), või terves funktsiooni määramispiirkonnas (globaalne ekstreemum).
Uus!!: Universum ja Ekstreemum · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Universum ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Universum ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Universum ja Elu · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Universum ja Energia · Näe rohkem »
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Uus!!: Universum ja Energiatihedus · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Universum ja Entroopia · Näe rohkem »
Eukleidese geomeetria
Eukleidese geomeetria ehk eukleidiline geomeetria on geomeetria haru, milles lähtutakse Eukleidese teoses "Elemendid" kirjeldatud alustest.
Uus!!: Universum ja Eukleidese geomeetria · Näe rohkem »
Fotomeetria
Fotomeetria ehk valgusmõõtmine on optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate suuruste mõõtmisega.
Uus!!: Universum ja Fotomeetria · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Universum ja Galaktika · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Universum ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Giordano Bruno
Giordano Bruno Giordano Bruno (1548 – 17. veebruar 1600) oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega.
Uus!!: Universum ja Giordano Bruno · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Universum ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Uus!!: Universum ja Heledus · Näe rohkem »
Higgsi boson
Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.
Uus!!: Universum ja Higgsi boson · Näe rohkem »
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Uus!!: Universum ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Universum ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Isotroopia
Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast.
Uus!!: Universum ja Isotroopia · Näe rohkem »
ΛCDM-mudel
ΛCDM-mudel on kosmoloogiline mudel, mis kirjeldab Universumi arengut alates Suurest Paugust väheste parameetrite (põhikujul 6 parameetri) abil.
Uus!!: Universum ja ΛCDM-mudel · Näe rohkem »
Johann Heinrich von Mädler
Johann Heinrich von Mädler (29. mai 1794 Berliin – 14. märts 1874 Hannover) oli saksa astronoom.
Uus!!: Universum ja Johann Heinrich von Mädler · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Universum ja Kelvin · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Universum ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kosmiline inflatsioon
Kosmiline inflatsioon on füüsika teooria, mis kirjeldab ruumi paisumist varajases universumis, pakkudes välja oletuse, et ajavahemikus 10^ ja 10^ sekundit pärast Suurt Pauku oli ruumi paisumine palju suurem kui sellele järgnenud perioodil.
Uus!!: Universum ja Kosmiline inflatsioon · Näe rohkem »
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Uus!!: Universum ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Universum ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kosmoloogiline konstant
Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).
Uus!!: Universum ja Kosmoloogiline konstant · Näe rohkem »
Kosmoloogiline printsiip
Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.
Uus!!: Universum ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Universum ja Kosmos · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Universum ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Universum ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Universum ja Linnutee · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Universum ja Maa · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Universum ja Mass · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Universum ja Mateeria · Näe rohkem »
Multiversum
Multiversum on kõikide võimalike universumite hulk.
Uus!!: Universum ja Multiversum · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Universum ja Must auk · Näe rohkem »
Noova
Noova, ladina keeles nova stella (uus täht), on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja (mõne päeva või nädala) jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt (mõnesaja päeva või mõnekümne aasta jooksul) algheleduseni.
Uus!!: Universum ja Noova · Näe rohkem »
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Uus!!: Universum ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Uus!!: Universum ja Parameeter · Näe rohkem »
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Uus!!: Universum ja Parsek · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Universum ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Universum ja Planeet · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Universum ja Pluuto · Näe rohkem »
Punanihe
Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.
Uus!!: Universum ja Punanihe · Näe rohkem »
Punktmass
Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
Uus!!: Universum ja Punktmass · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Universum ja Raadiolained · Näe rohkem »
Robert Woodrow Wilson
Robert Woodrow Wilson (sündinud 10. jaanuaril 1936 Houstonis) on USA astronoom, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Universum ja Robert Woodrow Wilson · Näe rohkem »
Sadul
Sadul Satteldorfi vapil Sadul on hobuse või muu sõidu- või veolooma seljale turjale asetatav ratsaniku iste või kandami alus.
Uus!!: Universum ja Sadul · Näe rohkem »
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Uus!!: Universum ja Sfäär · Näe rohkem »
Singulaarsus
Singulaarsus (ingl singularity) füüsikas tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.
Uus!!: Universum ja Singulaarsus · Näe rohkem »
SN 1572
SN 1572 (ka Tycho supernoova või lihtsalt Tycho noova), "B Kassiopeia" (B Cas) või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus.
Uus!!: Universum ja SN 1572 · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Universum ja Supernoova · Näe rohkem »
Suur Kollaps
Suur Kollaps animatsioonina Suur kollaps on üks universumi võimalikest saatustest, mis saab tõeks, kui universumi paisumine aeglustub ja hakkab lõpuks kokku tõmbuma.
Uus!!: Universum ja Suur Kollaps · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Universum ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Uus!!: Universum ja Tartu tähetorn · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Universum ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tähtedevaheline keskkond
Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.
Uus!!: Universum ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »
Tühimik
Aine jaotumine Universumi kuubilises väljavõttes. Sinine kiudstruktuur esindab ainet (peamiselt tumedat ainet) ja tühjad piirkonnad kosmilisi tühimikke Kosmilised tühimikud on suured tühja ruumi osad, mis sisaldavad väga vähe või üldse mitte galaktikaid.
Uus!!: Universum ja Tühimik · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Universum ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Universum ja Teleskoop · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Universum ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Universum ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Termodünaamika teine seadus
Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust.
Uus!!: Universum ja Termodünaamika teine seadus · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Universum ja Tihedus · Näe rohkem »
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Uus!!: Universum ja Tsükkel · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Universum ja Tumeaine · Näe rohkem »
Tumeenergia
Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.
Uus!!: Universum ja Tumeenergia · Näe rohkem »
Tunneliefekt
Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.
Uus!!: Universum ja Tunneliefekt · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Universum ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Universum ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
Universum (ajakiri)
Universum (Universum-Extra) oli ufoloogiline kuukiri, mida aastail 1992–1996 andis Viljandis välja AS Sünnimaa.
Uus!!: Universum ja Universum (ajakiri) · Näe rohkem »
Universumi paisumine
Nobeli füüsikaauhinna. Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.
Uus!!: Universum ja Universumi paisumine · Näe rohkem »
Universumi soojussurm
Universumi soojussurm on olek, mille korral langeb temperatuur elutegevuse jaoks univerumis liiga madalaks ehk kõik on lõpuks külm ja surnud.
Uus!!: Universum ja Universumi soojussurm · Näe rohkem »
Vaadeldav universum
Vaadeldav universum Vaadeldav universum (ka metagalaktika) on universumi osa, mida inimkonnal on võimalik tehniliste vahendite abil vaadelda.
Uus!!: Universum ja Vaadeldav universum · Näe rohkem »
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Uus!!: Universum ja Valgusaasta · Näe rohkem »
WMAP
kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.
Uus!!: Universum ja WMAP · Näe rohkem »
