Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Aderkas, Adrakohtunik, Ahula mõis, Arthur von Grünewaldt, Assessor, Brackel, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Esna mõis, Esna mõisa kalmistu, Georg August Arthur von Grünewaldt, Georg von Grünewaldt, Georges Wrangell, Gustav II Adolf, Haanja mõis, Howen, Huuksi mõis, Järlepa mõis, Johann Georg von Grünewaldt, Johann von Grünewaldt, Koigi mõis, Kornet (auaste), Kursell, Laimetsa mõis, Läänemaa, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Mäo mõis, Meeskohus, Ohtu mõis, Otto Magnus von Grünewaldt, Päinurme mõis, Prandi mõis, Riiginõunik (Venemaa), Rootsi kuningas, Seliküla mõis, Soling, Stackelberg, Tartu Ülikool, Triigi mõis, Triigi mõis (Väike-Maarja), Uniküla mõis, Väike-Kullamaa mõis, Venemaa Keisririik, 15. sajand, 16. sajand, 1624, 1631, 1818, ..., 9. veebruar. Laienda indeks (1 rohkem) »
Aderkas
Aderkas on Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Grünewaldt ja Aderkas · Näe rohkem »
Adrakohtunik
Adrakohtunik (ka: haagikohtunik; rahvakeeles: aagreht, haagreht, haakrihter) oli ajalooline maapolitseikohtunik ehk maakohtunik Eestimaal (alates 16. sajandi algusest) ja Liivimaal (alates 15. sajandi algusest).
Uus!!: Grünewaldt ja Adrakohtunik · Näe rohkem »
Ahula mõis
Ahula mõis (saksa keeles Affel) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Grünewaldt ja Ahula mõis · Näe rohkem »
Arthur von Grünewaldt
Otto Arthur Moritz von Grünewaldt (12. märts 1847 Esna mõis – 20. juuli 1922 Tallinn) oli Venemaa sõjaväelane (kindraladjutant, ratsaväekindral).
Uus!!: Grünewaldt ja Arthur von Grünewaldt · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Grünewaldt ja Assessor · Näe rohkem »
Brackel
Brackeli suguvõsa aadlivapp Bra(c)kel oli baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Grünewaldt ja Brackel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Grünewaldt ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Grünewaldt ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Grünewaldt ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Esna mõis
Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Esna mõis · Näe rohkem »
Esna mõisa kalmistu
Kalmistu kabeli sisevaade (2014) Esna mõisa kalmistu on kalmistu Järva maakonnas Paide linnas Kodasema külas.
Uus!!: Grünewaldt ja Esna mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Georg August Arthur von Grünewaldt
Arthur Georg von Grünewaldt (15. september 1868 Koigi mõis, Järvamaa – 17. november 1929 Tallinn) oli baltisaksa poliitik, Virumaa kreisisaadik ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik.
Uus!!: Grünewaldt ja Georg August Arthur von Grünewaldt · Näe rohkem »
Georg von Grünewaldt
Georg von Grünewaldt Johann Georg Ernst von Grünewaldt (11. aprill (vkj 30. märts) 1835 Koigi mõis – 23. märts (vkj. 10. märts) 1901) oli baltisaksa poliitik.
Uus!!: Grünewaldt ja Georg von Grünewaldt · Näe rohkem »
Georges Wrangell
Parun Georges Eduard von Wrangell (2. jaanuar 1866 Roela – 23. märts 1927 Tartu) oli baltisaksa genealoog ja ajaloouurija, Eestimaa rüütelkonna kantselei sekretär ja arhivaar.
Uus!!: Grünewaldt ja Georges Wrangell · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Grünewaldt ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Haanja mõis
Haanja mõis (saksa keeles Hahnhof) oli riigimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Grünewaldt ja Haanja mõis · Näe rohkem »
Howen
Howen (täisnimega von der Howen) oli aadlisuguvõsa.
Uus!!: Grünewaldt ja Howen · Näe rohkem »
Huuksi mõis
Huuksi mõis (saksa keeles Hukas) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Huuksi mõis · Näe rohkem »
Järlepa mõis
Mõisa peahoone. Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Järlepa mõis · Näe rohkem »
Johann Georg von Grünewaldt
Johann Georg von Grünewaldt (5. september (vkj 25. august) 1763 Koigi mõis – 9. oktoober (vkj 27. september) 1817 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ja mõisnik.
Uus!!: Grünewaldt ja Johann Georg von Grünewaldt · Näe rohkem »
Johann von Grünewaldt
Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (vene keeles Иван Егорович Грюневальдт; 1. aprill (vkj 21. märts) 1796 Koigi mõis – 30. aprill (vkj 18. aprill) 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Grünewaldt ja Johann von Grünewaldt · Näe rohkem »
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Koigi mõis · Näe rohkem »
Kornet (auaste)
Kornet (prantsuse cornette) oli ratsaväe lipniku sõjaväeline auaste.
Uus!!: Grünewaldt ja Kornet (auaste) · Näe rohkem »
Kursell
Kursell oli baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Grünewaldt ja Kursell · Näe rohkem »
Laimetsa mõis
Laimetsa mõis (saksa keeles Laimetz) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Laimetsa mõis · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Grünewaldt ja Läänemaa · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Grünewaldt ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Grünewaldt ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Mäo mõis
Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Mäo mõis · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Grünewaldt ja Meeskohus · Näe rohkem »
Ohtu mõis
Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Grünewaldt ja Ohtu mõis · Näe rohkem »
Otto Magnus von Grünewaldt
Otto Magnus von Grünewaldt (8. juuli (vkj 26. juuni) 1801 – 18. oktoober (vkj 6. oktoober) 1890 Tallinn) oli Eestimaa poliitik ning mõisnik, Venemaa keiserlik kammerhärra.
Uus!!: Grünewaldt ja Otto Magnus von Grünewaldt · Näe rohkem »
Päinurme mõis
Päinurme algkooli maja 1937. aastal. Tänapäevaks on see kunagine mõisa peahoone hävinud Päinurme mõis (saksa keeles Assik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Päinurme mõis · Näe rohkem »
Prandi mõis
Prandi mõisakeskuse plaan.Autor: F. Leufner (1829) Prandi mõis (saksa keeles Brandtenhof, Brandten; varem Kardina, Kardenay) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Prandi mõis · Näe rohkem »
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Uus!!: Grünewaldt ja Riiginõunik (Venemaa) · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Grünewaldt ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Seliküla mõis
Seliküla mõis (saksa keeles Selliküll) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Grünewaldt ja Seliküla mõis · Näe rohkem »
Soling
Soling on kolmeinimese rahvusvaheline range ühtsusklassi kiiljaht, millel on luuptaglas ja bermuudapurjestus.
Uus!!: Grünewaldt ja Soling · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Grünewaldt ja Stackelberg · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Grünewaldt ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Triigi mõis
Triigi mõis on mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Grünewaldt ja Triigi mõis · Näe rohkem »
Triigi mõis (Väike-Maarja)
Triigi mõis (saksa keeles Ottenküll) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja valla territooriumil.
Uus!!: Grünewaldt ja Triigi mõis (Väike-Maarja) · Näe rohkem »
Uniküla mõis
Uniküla mõis (saksa keeles Unniküll) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Grünewaldt ja Uniküla mõis · Näe rohkem »
Väike-Kullamaa mõis
Väike-Kullamaa mõis (saksa keeles Klein-Goldenbeck) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Grünewaldt ja Väike-Kullamaa mõis · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Grünewaldt ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Grünewaldt ja 15. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Grünewaldt ja 16. sajand · Näe rohkem »
1624
1624.
Uus!!: Grünewaldt ja 1624 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: Grünewaldt ja 1631 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Grünewaldt ja 1818 · Näe rohkem »
9. veebruar
9.
Uus!!: Grünewaldt ja 9. veebruar · Näe rohkem »
