Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Eesti, Eesti NSV, Eesti uusaeg, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Haanjamaa, Hargla kihelkond, Jam-Zapolski vaherahu, Järvesuu vald, Kanepi kihelkond, Karula kihelkond, Kääpa (Võru), Kärde rahu, Kihelkond, Kirumpää, Kirumpää piiskopilinnus, Latgalid, Läänemereprovintsid, Liiva kõrts, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Maakonnalinn, Mäe vald, Märtsiküüditamine Võrumaal, Mõõgavendade ordu, Meremäe vald, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Muinaskihelkond, Otepää, Põhjasõda, Põlva, Põlva kihelkond, Põlva maakond, Petserimaa, Postimaantee, Räpina kihelkond, Rõuge kihelkond, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Saatse vald, Saksa keel, Tamula järv, Tartu maakond, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Ugandi, Urvaste kihelkond, Valga, Valga maakond, Valgamaa, ..., Valgatabalve, Vana-Koiola mõis, Vastseliina kihelkond, Vastseliina piiskopilinnus, Võru, Võru keel, Võru kreis, Võru maakond, Võru maavolikogu (1940), Võrukesed, Võrumaa metsavennad, Vene NFSV, Villa, 1558, 1583, 1656, 1658, 1661, 1783, 1920, 1925, 3. Tartu kütipolk. Laienda indeks (22 rohkem) »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Võrumaa ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Võrumaa ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Uus!!: Võrumaa ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Võrumaa ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Haanjamaa
Haanjamaa on kultuuriline ja geograafiline piirkond Lõuna-Eestis.
Uus!!: Võrumaa ja Haanjamaa · Näe rohkem »
Hargla kihelkond
Hargla kirik Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võrumaa ja Hargla kihelkond · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Võrumaa ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Järvesuu vald
Järvesuu vald (varasema nimega Lobotka vald) oli vald Eesti Petseri maakonnas 1945.
Uus!!: Võrumaa ja Järvesuu vald · Näe rohkem »
Kanepi kihelkond
Liivimaa kubermangu Võru kreis Mellini atlases (1798) Kanepi kirik Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võrumaa ja Kanepi kihelkond · Näe rohkem »
Karula kihelkond
Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võrumaa ja Karula kihelkond · Näe rohkem »
Kääpa (Võru)
Kääpa on küla Võrumaal Võru vallas.
Uus!!: Võrumaa ja Kääpa (Võru) · Näe rohkem »
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Uus!!: Võrumaa ja Kärde rahu · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Võrumaa ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Võrumaa ja Kirumpää · Näe rohkem »
Kirumpää piiskopilinnus
Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Uus!!: Võrumaa ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Võrumaa ja Latgalid · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Võrumaa ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Liiva kõrts
Liiva kõrtse oli Eestis mitu.
Uus!!: Võrumaa ja Liiva kõrts · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Võrumaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Võrumaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Maakonnalinn
Maakonnalinn on maakonna keskne asula.
Uus!!: Võrumaa ja Maakonnalinn · Näe rohkem »
Mäe vald
Mäe vald oli vald Petserimaal aastail 1922–1945 ja Võrumaal aastail 1945–1950.
Uus!!: Võrumaa ja Mäe vald · Näe rohkem »
Märtsiküüditamine Võrumaal
Märtsiküüditamine Võrumaal oli Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt läbi viidud massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda 1949.
Uus!!: Võrumaa ja Märtsiküüditamine Võrumaal · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Võrumaa ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Meremäe vald
Meremäe vald oli vald Võru maakonnas.
Uus!!: Võrumaa ja Meremäe vald · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Võrumaa ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Võrumaa ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Võrumaa ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Võrumaa ja Otepää · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Võrumaa ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põlva
Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.
Uus!!: Võrumaa ja Põlva · Näe rohkem »
Põlva kihelkond
Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võrumaa ja Põlva kihelkond · Näe rohkem »
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Võrumaa ja Põlva maakond · Näe rohkem »
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Uus!!: Võrumaa ja Petserimaa · Näe rohkem »
Postimaantee
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.
Uus!!: Võrumaa ja Postimaantee · Näe rohkem »
Räpina kihelkond
Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.
Uus!!: Võrumaa ja Räpina kihelkond · Näe rohkem »
Rõuge kihelkond
Rõuge kirik Rõuge kihelkond (lühend Rõu) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võrumaa ja Rõuge kihelkond · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Võrumaa ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Võrumaa ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Saatse vald
Saatse vald (aastail 1922–1939 Satserinna vald) oli vald Petserimaal aastail 1922–1945 ja Võrumaal aastail 1945–1950.
Uus!!: Võrumaa ja Saatse vald · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Võrumaa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tamula järv
Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal Võru linna edelaküljel.
Uus!!: Võrumaa ja Tamula järv · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Võrumaa ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Võrumaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Võrumaa ja Tartumaa · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Võrumaa ja Ugandi · Näe rohkem »
Urvaste kihelkond
Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võrumaa ja Urvaste kihelkond · Näe rohkem »
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Uus!!: Võrumaa ja Valga · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Võrumaa ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Uus!!: Võrumaa ja Valgamaa · Näe rohkem »
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Uus!!: Võrumaa ja Valgatabalve · Näe rohkem »
Vana-Koiola mõis
Vana-Koiola mõis (saksa keeles Alt-Koiküll-Kirrumpäh) oli riigimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Võrumaa ja Vana-Koiola mõis · Näe rohkem »
Vastseliina kihelkond
Vastseliina kirik Vastseliina kihelkond (lühend Vas; võru keeles Vahtsõliina kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Neuhausen) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Võrumaa ja Vastseliina kihelkond · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Võrumaa ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Võrumaa ja Võru · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Võrumaa ja Võru keel · Näe rohkem »
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Võrumaa ja Võru kreis · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Võrumaa ja Võru maakond · Näe rohkem »
Võru maavolikogu (1940)
Võrumaa maavolikogu valiti 8. märtsil 1940 valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Võru maavalitsuse ruumes.
Uus!!: Võrumaa ja Võru maavolikogu (1940) · Näe rohkem »
Võrukesed
Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.
Uus!!: Võrumaa ja Võrukesed · Näe rohkem »
Võrumaa metsavennad
Erinevate allikate kohaselt oli Võrumaal metsavendi rohkem kui teistes Eesti maakondades.
Uus!!: Võrumaa ja Võrumaa metsavennad · Näe rohkem »
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Uus!!: Võrumaa ja Vene NFSV · Näe rohkem »
Villa
Bakari lahe rannikul tänapäeva Horvaatias Villa Ephrussi de Rothschild Prantsusmaal Villa tähendab tänapäevases mõistes luksuslikku ning eksklusiivset eramut või suvilat.
Uus!!: Võrumaa ja Villa · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Võrumaa ja 1558 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Võrumaa ja 1583 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Võrumaa ja 1656 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Võrumaa ja 1658 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Võrumaa ja 1661 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Võrumaa ja 1783 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Võrumaa ja 1920 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Võrumaa ja 1925 · Näe rohkem »
3. Tartu kütipolk
3.
Uus!!: Võrumaa ja 3. Tartu kütipolk · Näe rohkem »
