Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus 1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed

1. Eesti Kütidiviis vs. Eesti kütiväed

1. Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.

Sarnasusi 1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed

1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed on 33 ühist asja (Unioonpeedia): August Lillakas, Üksik Eesti Kütibrigaad, Brigaad, Divisjon, Eduard Laaman, Eduard Teiter, Eesti Kütidiviis, Eesti kütiväed, Eesti Punaarmee, Eesti Töörahva Kommuun, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Gattšina, Jakob Palvadre, Jalavägi, Kompanii, Kuulipilduja, Läänerinne (Vene kodusõda), Leonhard Ritt, Oudova, Pataljon, Punaarmee, Rügement, Rudolf Vakmann, Staraja Russa, Suurtükk, Vabadussõda, Vene SFNV, 1. Eesti Kütidiviis, 13. november, 2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk, ..., 3. Tartu kütipolk, 6. Kütidiviis, 9. juuni. Laienda indeks (3 rohkem) »

August Lillakas

August Lillakas August Lillakas (10. jaanuar 1893 Aaspere mõis, Võipere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa – 7. detsember 1924 Tapa Lääne-Virumaa) oli eesti kommunist ning üks 1. detsembri riigipöördekatse juhte.

1. Eesti Kütidiviis ja August Lillakas · August Lillakas ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Üksik Eesti Kütibrigaad

Üksik Eesti Kütibrigaad (nimetatud ka Eesti üksik-kütibrigaad; vene keeles Эстляндская отдельная стрелковая бригада) oli Vene kodusõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud eesti rahvusväeosa.

Üksik Eesti Kütibrigaad ja 1. Eesti Kütidiviis · Üksik Eesti Kütibrigaad ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Brigaad

Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.

1. Eesti Kütidiviis ja Brigaad · Brigaad ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Divisjon

Divisjon on põhiliselt mereväe või õhuväe väeüksus, mis vastab maaväe pataljonile.

1. Eesti Kütidiviis ja Divisjon · Divisjon ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eduard Laaman

Gori šarž Eduard Laamanist Eduard Laaman (31. jaanuar vkj/12. veebruar 1888 Beregovoje (Samruki) küla, Tauria kubermang, Krimm – 1. september 1941 Kirovi vangla, Kirovi oblast) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane.

1. Eesti Kütidiviis ja Eduard Laaman · Eduard Laaman ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eduard Teiter

Eduard Teiter (vene keeles Эдуард Юрьевич Тейтер; 7.veebruar1886–4.juuni 1938) oli eesti päritolu NSV Liidu sõjaväelane ja 1. detsembri riigipöördekatsest osavõtnu.

1. Eesti Kütidiviis ja Eduard Teiter · Eduard Teiter ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eesti Kütidiviis

Eesti Kütidiviis (harvemini nimetatud Eestimaa Kütidiviis; vene keeles Эстонская стрелковая дивизия) oli Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud ETK Eesti Punaarmee koosseisu kuulunud eesti rahvusväeosa.

1. Eesti Kütidiviis ja Eesti Kütidiviis · Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eesti kütiväed

Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.

1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed · Eesti kütiväed ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eesti Punaarmee

Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, sellest ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.

1. Eesti Kütidiviis ja Eesti Punaarmee · Eesti Punaarmee ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eesti Töörahva Kommuun

Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).

1. Eesti Kütidiviis ja Eesti Töörahva Kommuun · Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu

Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu oli Narvas 28.

1. Eesti Kütidiviis ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu · Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

1. Eesti Kütidiviis ja Gattšina · Eesti kütiväed ja Gattšina · Näe rohkem »

Jakob Palvadre

Jakob Palvadre (27. aprill 1889 Tõlliste vald, Korijärve küla – 11. oktoober 1936 Leningrad) oli Eesti poliitik ja Nõukogude sõjaväelane.

1. Eesti Kütidiviis ja Jakob Palvadre · Eesti kütiväed ja Jakob Palvadre · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

1. Eesti Kütidiviis ja Jalavägi · Eesti kütiväed ja Jalavägi · Näe rohkem »

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

1. Eesti Kütidiviis ja Kompanii · Eesti kütiväed ja Kompanii · Näe rohkem »

Kuulipilduja

NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.

1. Eesti Kütidiviis ja Kuulipilduja · Eesti kütiväed ja Kuulipilduja · Näe rohkem »

Läänerinne (Vene kodusõda)

Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.

1. Eesti Kütidiviis ja Läänerinne (Vene kodusõda) · Eesti kütiväed ja Läänerinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »

Leonhard Ritt

Leonhard Ritt (sünninimega Emil Alexander Grünvaldt; 30. mai 1892 Kudina vald, Tartumaa – 20. juuli 1947 New York, Ameerika Ühendriigid) oli inseneriharidusega Eesti sõjaväelane (leitnant).

1. Eesti Kütidiviis ja Leonhard Ritt · Eesti kütiväed ja Leonhard Ritt · Näe rohkem »

Oudova

Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.

1. Eesti Kütidiviis ja Oudova · Eesti kütiväed ja Oudova · Näe rohkem »

Pataljon

NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.

1. Eesti Kütidiviis ja Pataljon · Eesti kütiväed ja Pataljon · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

1. Eesti Kütidiviis ja Punaarmee · Eesti kütiväed ja Punaarmee · Näe rohkem »

Rügement

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.

1. Eesti Kütidiviis ja Rügement · Eesti kütiväed ja Rügement · Näe rohkem »

Rudolf Vakmann

Rudolf Vakmann (vene keeles Рудольф Иоганнович Вакман) 5. mai 1894 Saidapere Kehtna vald Harjumaa – 11. november 1937 Leningrad NSV Liit) oli eesti päritolu Nõukogude poliitikategelane.

1. Eesti Kütidiviis ja Rudolf Vakmann · Eesti kütiväed ja Rudolf Vakmann · Näe rohkem »

Staraja Russa

Staraja Russa on linn Venemaa Novgorodi oblastis, samanimelise rajooni keskus.

1. Eesti Kütidiviis ja Staraja Russa · Eesti kütiväed ja Staraja Russa · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

1. Eesti Kütidiviis ja Suurtükk · Eesti kütiväed ja Suurtükk · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

1. Eesti Kütidiviis ja Vabadussõda · Eesti kütiväed ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Vene SFNV

Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.

1. Eesti Kütidiviis ja Vene SFNV · Eesti kütiväed ja Vene SFNV · Näe rohkem »

1. Eesti Kütidiviis

1.

1. Eesti Kütidiviis ja 1. Eesti Kütidiviis · 1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

13. november

13.

1. Eesti Kütidiviis ja 13. november · 13. november ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk

2.

1. Eesti Kütidiviis ja 2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk · 2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

3. Tartu kütipolk

3.

1. Eesti Kütidiviis ja 3. Tartu kütipolk · 3. Tartu kütipolk ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

6. Kütidiviis

6.

1. Eesti Kütidiviis ja 6. Kütidiviis · 6. Kütidiviis ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

9. juuni

9.

1. Eesti Kütidiviis ja 9. juuni · 9. juuni ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus 1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed

1. Eesti Kütidiviis on 62 suhted, samas Eesti kütiväed 141. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 16.26% = 33 / (62 + 141).

Viiteid

See artikkel näitab suhet 1. Eesti Kütidiviis ja Eesti kütiväed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »