Sarnasusi 1. Eesti jalaväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
1. Eesti jalaväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Adolf von Seckendorff, Aleksander Tõnisson, Eesti rahvusväeosad, Esimene maailmasõda, Gregoriuse kalender, Hiiumaa, Idarinne (Esimene maailmasõda), Johannes Poopuu, Juliuse kalender, Mandri-Eesti, Muhu, Operatsioon Albion, Saksa keisririik, Staabikapten, Tagalaht, Venemaa Keisririik, Virtsu, 1. Eesti jalaväediviis, 12. aprill, 20. veebruar.
Adolf von Seckendorff
Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918.
1. Eesti jalaväepolk ja Adolf von Seckendorff · Adolf von Seckendorff ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
1. Eesti jalaväepolk ja Aleksander Tõnisson · Aleksander Tõnisson ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
1. Eesti jalaväepolk ja Eesti rahvusväeosad · Eesti rahvusväeosad ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
1. Eesti jalaväepolk ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
1. Eesti jalaväepolk ja Gregoriuse kalender · Gregoriuse kalender ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
1. Eesti jalaväepolk ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Idarinne (Esimene maailmasõda)
Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik.
1. Eesti jalaväepolk ja Idarinne (Esimene maailmasõda) · Idarinne (Esimene maailmasõda) ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Johannes Poopuu
Johannes Poopuu VR I/2, VR II/2 (9. juuli 1886 Mustjala vald Saaremaa – 11. märts 1929 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
1. Eesti jalaväepolk ja Johannes Poopuu · Johannes Poopuu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
1. Eesti jalaväepolk ja Juliuse kalender · Juliuse kalender ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
1. Eesti jalaväepolk ja Mandri-Eesti · Mandri-Eesti ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
1. Eesti jalaväepolk ja Muhu · Muhu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
1. Eesti jalaväepolk ja Operatsioon Albion · Operatsioon Albion ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
1. Eesti jalaväepolk ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
1. Eesti jalaväepolk ja Staabikapten · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Staabikapten ·
Tagalaht
Tagalaht on sügavale Saaremaa looderannikule ulatuv laht, mis idas piirneb Tagamõisa poolsaarega.
1. Eesti jalaväepolk ja Tagalaht · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Tagalaht ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
1. Eesti jalaväepolk ja Venemaa Keisririik · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Venemaa Keisririik ·
Virtsu
Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.
1. Eesti jalaväepolk ja Virtsu · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Virtsu ·
1. Eesti jalaväediviis
1.
1. Eesti jalaväediviis ja 1. Eesti jalaväepolk · 1. Eesti jalaväediviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
12. aprill
12.
1. Eesti jalaväepolk ja 12. aprill · 12. aprill ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
20. veebruar
20.
1. Eesti jalaväepolk ja 20. veebruar · 20. veebruar ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Eesti jalaväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ühist
- Millised on sarnasused 1. Eesti jalaväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Võrdlus 1. Eesti jalaväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
1. Eesti jalaväepolk on 89 suhted, samas Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) 217. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 6.54% = 20 / (89 + 217).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Eesti jalaväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: