Kiiremini kui brauser!
110 suhted: Aëtius, Alam-Burgundia, Arelaat, Arnulf (Frangi keiser), Autun, Švaabimaa, Šveits, Ülem-Burgundia, Bornholm, Burgundia, Burgundia dünastia, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia Madalmaad, Burgundid, Charles II Paljaspea, Charles Südi, Charles VI, Chlodovech I, Dauphiné, Felipe II, Feodalism, Franche-Comté, Frangi keiser, Frangi riik, Frangid, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gallia Belgica, Genf, Habsburgid, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser), Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas), Hispaania koloniaalimpeerium, Hohenstaufenid, Hunnid, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Itaalia, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jordanes, Juana, Karl IV, Karl Paks, Karl Suur, ..., Karl V, Karlmann (Frangi kuningas), Kesk-Frangi riik, Keskaegne Prantsusmaa, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Konrad IV (Saksa kuningas), Ladina keel, Lään, Lääne-Euroopa, Lääne-Frangi riik, Läänegootide kuningriik, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Lotharingia, Lotringi hertsogkond, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Lyon, Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Merovingid, Monarhia, Nancy lahing, Neustria, Nibelungide laul, Orléans, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Philipp (Saksa kuningas), Philipp Ilus, Piirkond (Prantsusmaa), Pippin Lühike, Prantsusmaa, Prantsusmaa varauusaeg, Provence, Rein, Reinimaa, Rhône, Rudolf I (Burgundia), Rudolf von Rheinfelden, Saône, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Savoia, Savoia krahvkond, Theoderich Suur, Trier, Valois'd, Valois-Burgundia dünastia, Vasall, Verduni leping, Vienne, Welfid, Wisła, Worms, Zähringid. Laienda indeks (60 rohkem) »
Aëtius
Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Aëtius · Näe rohkem »
Alam-Burgundia
Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Alam-Burgundia · Näe rohkem »
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Arelaat · Näe rohkem »
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Autun
Autun on asula Ida-Prantsusmaal Bourgogne-Franche-Comté piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Autun · Näe rohkem »
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Švaabimaa · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Šveits · Näe rohkem »
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »
Bornholm
Bornholm on saar Läänemere edelaosas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Bornholm · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Burgundia · Näe rohkem »
Burgundia dünastia
Burgundia dünastia oli Kapetingide dünastia kõrvalharu, mis põlvnes Prantsusmaa kuninga Robert II nooremast pojast, Burgundia hertsog Robert I-st.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Burgundia Madalmaad · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Burgundid · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Charles Südi
Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Charles Südi · Näe rohkem »
Charles VI
pisi Charles VI Nõdrameelne (3. detsember 1368 Pariis – 21. oktoober 1422 Pariis) oli Valois' dünastiast Prantsusmaa kuningas aastatel 1380–1422.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Charles VI · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Dauphiné · Näe rohkem »
Felipe II
Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Felipe II · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Feodalism · Näe rohkem »
Franche-Comté
Franche-Comté oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa idaosas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Franche-Comté · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Frangid · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Genf
Genf on linn ja vald Šveitsis, Genfi kantoni keskus.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Genf · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Habsburgid · Näe rohkem »
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)
Heinrich VII Heinrich (VII) Hohenstaufen (1211–1242) oli keiser Friedrich II poeg ning Saksamaa kuningriigi kaaskuningas 1220–1235 ja Sitsiilia kuningas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania koloniaalimpeerium oli Hispaania kuninga ja Hispaania asumaad mis vallutati 16. – 17. sajandil.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Hispaania koloniaalimpeerium · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Hunnid · Näe rohkem »
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Jordanes · Näe rohkem »
Juana
Juana Juana Nõdrameelne (6. november 1479 Toledo – 12. aprill 1555 Tordesillas) oli formaalselt Kastiilia kuninganna alates 1504 kuni surmani.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Juana · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Karl IV · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Karl V · Näe rohkem »
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Konrad III (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Konrad IV (Saksa kuningas)
Konrad IV (1227–1254) oli Saksa ja Sitsiilia kuningas 1250–1254, Friedrich II poeg.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Konrad IV (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lään · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lotharingia · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Lyon
Lyon on linn Prantsusmaal, Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonna, Lyoni metropoli ja Rhône'i departemangu keskus.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Lyon · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Madalmaad · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Merovingid · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Nancy lahing · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Neustria · Näe rohkem »
Nibelungide laul
"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Nibelungide laul · Näe rohkem »
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Orléans · Näe rohkem »
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Philipp Ilus
Philipp Ilus (22. juuli 1478 – 25. september 1506) oli Saksa-Rooma keisri Maximilian I (1459–1519) ja Burgundia pärijanna Marie (1460–1481) poeg.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Philipp Ilus · Näe rohkem »
Piirkond (Prantsusmaa)
Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Piirkond (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Provence · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Rein · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Reinimaa · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Rhône · Näe rohkem »
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Rudolf I (Burgundia) · Näe rohkem »
Rudolf von Rheinfelden
Rudolf von Rheinfelden (u 1030 – 15. oktoober 1080) oli Švaabimaa hertsog 1057–1079 ja Saksa vastukuningas 1077–1080.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Rudolf von Rheinfelden · Näe rohkem »
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Saône · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Savoia
Savoia asend Euroopas Savoia (prantsuse keeles Savoie, itaalia keeles Savoia) on Prantsusmaa ajalooline provints, mis jaguneb tänapäeval Ülem-Savoia (pr Haute-Savoie) ja Savoia (pr Savoie) departemangu vahel.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Savoia · Näe rohkem »
Savoia krahvkond
Savoia krahvkond (prantsuse: Comté de Savoie, itaalia: Contea di Savoia) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis tekkis koos Šveitsi vabade kommuunidega Arelaadi kokkuvarisemisel 11.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Savoia krahvkond · Näe rohkem »
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Trier · Näe rohkem »
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Valois'd · Näe rohkem »
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Vasall · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vienne
Vienne on linn Prantsusmaal Isère'i departemangus.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Vienne · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Welfid · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Wisła · Näe rohkem »
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Worms · Näe rohkem »
Zähringid
Vapp Zähringid on vana Saksa aadlisuguvõsa, kes asutas suurel arvul linnu, mis tänapäeval asuvad Šveitsis ja Baden-Württembergis.
Uus!!: Burgundia kuningriik ja Zähringid · Näe rohkem »
