Sarnasusi Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda Eesti alal
Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda Eesti alal on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Daugava, Ernst Carl von Glasenapp, Ewold Johann von Vietinghoff, Gabriel Horn, Hummuli lahing, Karl XI, Karl XII, Katk, Läänemereprovintsid, Lesnaja lahing, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa rüütelkond, Margus Laidre, Moskva tsaar, Narva jõgi, Otto Friedrich Brakel, Otto Johan von Rosen, Pärnu, Põhjasõda, Ratsavägi, Rügement, Riia, Rzeczpospolita, Suur reduktsioon, Tartu.
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Liivimaa aadlilipkond · Daugava ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ernst Carl von Glasenapp
Ernst Carl von Glasenapp (?-1712) oli Rootsi ja Taani sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ning juhtis Liivimaa aadlilipkonda ja Eesti ratsarügementi.
Ernst Carl von Glasenapp ja Liivimaa aadlilipkond · Ernst Carl von Glasenapp ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ewold Johann von Vietinghoff
Ewold Johann von Vietinghoff (sündinud u 1630) oli Liivimaa päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja mõisnik.
Ewold Johann von Vietinghoff ja Liivimaa aadlilipkond · Ewold Johann von Vietinghoff ja Põhjasõda Eesti alal ·
Gabriel Horn
Vabahärra Gabriel Horn (1671-1705) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ja juhatas Liivimaa aadlilipkonda.
Gabriel Horn ja Liivimaa aadlilipkond · Gabriel Horn ja Põhjasõda Eesti alal ·
Hummuli lahing
Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.
Hummuli lahing ja Liivimaa aadlilipkond · Hummuli lahing ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Karl XI ja Liivimaa aadlilipkond · Karl XI ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Karl XII ja Liivimaa aadlilipkond · Karl XII ja Põhjasõda Eesti alal ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Liivimaa aadlilipkond · Katk ja Põhjasõda Eesti alal ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa aadlilipkond · Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal ·
Lesnaja lahing
Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A. Lewenhaupti juhitud Baltikumi aladelt pärit väesalga.
Lesnaja lahing ja Liivimaa aadlilipkond · Lesnaja lahing ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivimaa aadlilipkond · Liivimaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Liivimaa aadlilipkond ja Liivimaa kindralkuberner · Liivimaa kindralkuberner ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Liivimaa aadlilipkond ja Liivimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal ·
Margus Laidre
Margus Laidre (2022) Margus Laidre (sündinud 18. septembril 1959 Tartus) on Eesti diplomaat ja ajaloolane.
Liivimaa aadlilipkond ja Margus Laidre · Margus Laidre ja Põhjasõda Eesti alal ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Liivimaa aadlilipkond ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Põhjasõda Eesti alal ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Liivimaa aadlilipkond ja Narva jõgi · Narva jõgi ja Põhjasõda Eesti alal ·
Otto Friedrich Brakel
Otto Friedrich Brakel (1615–1702) oli Rootsi sõjaväelane ja aadlik, kes osales Põhjasõjas ja saavutas oobersti auastme.
Liivimaa aadlilipkond ja Otto Friedrich Brakel · Otto Friedrich Brakel ja Põhjasõda Eesti alal ·
Otto Johan von Rosen
Otto Johan von Rosen (u 1660 – 1709) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas, juhatades Liivimaa aadlilipkonda.
Liivimaa aadlilipkond ja Otto Johan von Rosen · Otto Johan von Rosen ja Põhjasõda Eesti alal ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Liivimaa aadlilipkond ja Pärnu · Pärnu ja Põhjasõda Eesti alal ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Liivimaa aadlilipkond ja Ratsavägi · Põhjasõda Eesti alal ja Ratsavägi ·
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Liivimaa aadlilipkond ja Rügement · Põhjasõda Eesti alal ja Rügement ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa aadlilipkond ja Riia · Põhjasõda Eesti alal ja Riia ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Liivimaa aadlilipkond ja Rzeczpospolita · Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Liivimaa aadlilipkond ja Suur reduktsioon · Põhjasõda Eesti alal ja Suur reduktsioon ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Liivimaa aadlilipkond ja Tartu · Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda Eesti alal ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda Eesti alal
Võrdlus Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda Eesti alal
Liivimaa aadlilipkond on 52 suhted, samas Põhjasõda Eesti alal 374. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 6.10% = 26 / (52 + 374).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda Eesti alal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: