Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maa ja Päike
Maa ja Päike on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Asteroid, Atmosfäär, Diameeter, Ekvaator, Energia, Hapnik, Kosmos, Kuu, Linnutee, Maa tüüpi planeedid, Magnetväli, Mass, Orbiit, Paokiirus, Päikesesüsteem, Pöörlemine, Pindala, Planeet, Raadius, Raud, Ruumala, Süsinik, Temperatuur, Tihedus, Tiirlemine, Tiirlemisperiood, Universum.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Maa · Aatom ja Päike ·
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Asteroid ja Maa · Asteroid ja Päike ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Maa · Atmosfäär ja Päike ·
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter ja Maa · Diameeter ja Päike ·
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Ekvaator ja Maa · Ekvaator ja Päike ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Maa · Energia ja Päike ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Maa · Hapnik ja Päike ·
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Kosmos ja Maa · Kosmos ja Päike ·
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Linnutee ja Maa · Linnutee ja Päike ·
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Maa ja Maa tüüpi planeedid · Maa tüüpi planeedid ja Päike ·
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Maa ja Magnetväli · Magnetväli ja Päike ·
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Maa ja Orbiit · Orbiit ja Päike ·
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Maa ja Paokiirus · Päike ja Paokiirus ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Maa ja Päikesesüsteem · Päike ja Päikesesüsteem ·
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Maa ja Pöörlemine · Päike ja Pöörlemine ·
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Maa ja Pindala · Päike ja Pindala ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Maa ja Planeet · Päike ja Planeet ·
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Maa ja Raadius · Päike ja Raadius ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Maa ja Ruumala · Päike ja Ruumala ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Maa ja Süsinik · Päike ja Süsinik ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Maa ja Temperatuur · Päike ja Temperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Maa ja Tihedus · Päike ja Tihedus ·
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Maa ja Tiirlemine · Päike ja Tiirlemine ·
Tiirlemisperiood
Tiirlemisperiood on ringliikumise (tiirlemise) periood ehk ajavahemik, mille jooksul üks keha läbib ümber teise keha tiireldes ühe täisringi ehk jõuab tiirlemiskeskme koordinaadistikus uuesti samasse kohta.
Maa ja Tiirlemisperiood · Päike ja Tiirlemisperiood ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maa ja Päike ühist
- Millised on sarnasused Maa ja Päike
Võrdlus Maa ja Päike
Maa on 178 suhted, samas Päike 91. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 10.41% = 28 / (178 + 91).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maa ja Päike. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
