Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maa ja Süsihappegaas
Maa ja Süsihappegaas on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Atmosfäär, Energia, Fotosüntees, Hapnik, Metabolism, Metallid, Süsinik, Taimed, Temperatuur, Tihedus, Tsüanobakterid, Vedelik, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Maa · Aatom ja Süsihappegaas ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Atmosfäär ja Maa · Atmosfäär ja Süsihappegaas ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Maa · Energia ja Süsihappegaas ·
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Fotosüntees ja Maa · Fotosüntees ja Süsihappegaas ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Maa · Hapnik ja Süsihappegaas ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Maa ja Metabolism · Metabolism ja Süsihappegaas ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Maa ja Metallid · Metallid ja Süsihappegaas ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Maa ja Süsinik · Süsihappegaas ja Süsinik ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Maa ja Taimed · Süsihappegaas ja Taimed ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Maa ja Temperatuur · Süsihappegaas ja Temperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Maa ja Tihedus · Süsihappegaas ja Tihedus ·
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Maa ja Tsüanobakterid · Süsihappegaas ja Tsüanobakterid ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Maa ja Vedelik · Süsihappegaas ja Vedelik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maa ja Süsihappegaas ühist
- Millised on sarnasused Maa ja Süsihappegaas
Võrdlus Maa ja Süsihappegaas
Maa on 178 suhted, samas Süsihappegaas 98. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 5.07% = 14 / (178 + 98).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maa ja Süsihappegaas. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
