Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Aastaajad, Aatomkell, Antarktika, Atmosfäär, Geodeesia, Geodeetiline joon, Heliotsentriline maailmasüsteem, Kinnistäht, Kuu, Lõunapoolus, Liigsekund, Looded, Loomulik valgustus, Lumikate, Maa, Maa magnetpoolus, Maa-lähedane orbiit, Meteoor, NASA, Normaal, Paranali observatoorium, Päike, Pöörlemine, Pöörlemistelg, Pütagoreism, Põhjanael, Põhjapoolkera, Põhjapoolus, Philolaos, Polaartelg, Pretsessioon, Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem, Sajandid, Sekund, SI, Taevaekvaator, Taevakeha, Taevas, Tahkis, Tähesüsteem, Tehiskaaslane, Tiirlemine, UTC, Vana-Kreeka, 1954, 1992, 1998.
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Aastaajad · Näe rohkem »
Aatomkell
Šveitsi aatomkell FOCS-1 Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Aatomkell · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Maa pöörlemine ja Antarktika · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Geodeesia
Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Geodeesia · Näe rohkem »
Geodeetiline joon
Geodeetiline joon (inglise keeles geodetic line, geodesic) on diferentsiaalgeomeetrias joon, mis kujutab mingis mõttes lühimat teed pinnal paikneva kahe punkti vahel, või kui üldisemalt võtta, siis kahe punkti vahel Riemanni muutkonnas.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Geodeetiline joon · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Kuu · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Liigsekund
Liigsekund on ühesekundiline parandus, mis lisatakse koordineeritud maailmaajale (UTC) astronoomilise aja ja rahvusvahelise aatomiaja aja klapitamiseks.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Liigsekund · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Looded · Näe rohkem »
Loomulik valgustus
"Valgustoru" Loomulik valgustus on päikesevalguse juhtimine ruumi või varjatud alale.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Loomulik valgustus · Näe rohkem »
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Lumikate · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Maa · Näe rohkem »
Maa magnetpoolus
Maa magnetpoolus on punkt, kuhu koonduvad Maa magnetvälja jõujooned.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Maa magnetpoolus · Näe rohkem »
Maa-lähedane orbiit
Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Meteoor · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Maa pöörlemine ja NASA · Näe rohkem »
Normaal
Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Normaal · Näe rohkem »
Paranali observatoorium
VLT teleskoobid Cerro Paranalil Paranali observatoorium on Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) koosseisu kuuluv observatoorium.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Paranali observatoorium · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Päike · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »
Pütagoreism
Pütagoreism oli vanakreeka filosoofi ning matemaatiku Pythagorase (6. sajand eKr) õpetusest lähtunud antiikfilosoofia suund.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Pütagoreism · Näe rohkem »
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Põhjanael · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Philolaos
Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; u 480...475 eKr – u 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Philolaos · Näe rohkem »
Polaartelg
Polaartelg on teleskoobi parallaktilise ehk ekvatoriaalse monteeringu Maa pöörlemisteljega paralleelne maailmapoolusesse suunatud telg.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Polaartelg · Näe rohkem »
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Pretsessioon · Näe rohkem »
Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem
Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem (ingl. World Geodetic System) on standard koordinaatide määramiseks, mida kasutatakse kartograafias, geodeesias ja navigatsioonis.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteem · Näe rohkem »
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Sajandid · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Sekund · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Maa pöörlemine ja SI · Näe rohkem »
Taevaekvaator
Taevaekvaator on oranž suurringjoon. Märka, et taevaekvaator on ekliptika (kollane suurringjoon) tasandi suhtes kaldus 23°26’ Taevaekvaator on taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Taevaekvaator · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Taevakeha · Näe rohkem »
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Taevas · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Tahkis · Näe rohkem »
Tähesüsteem
Tähesüsteem on tähtede kooslus, mille puhul koosluse liikmete paigutuse määrab vahetult tähtede vastastikune gravitatsioon.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Tähesüsteem · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Maa pöörlemine ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Tiirlemine · Näe rohkem »
UTC
UTC (lühend inglise keelest Universal Time Coordinated) on alates 1972.
Uus!!: Maa pöörlemine ja UTC · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Maa pöörlemine ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Maa pöörlemine ja 1954 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Maa pöörlemine ja 1992 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Maa pöörlemine ja 1998 · Näe rohkem »
