Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Neurohüpofüüs
Maolised ja Neurohüpofüüs on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Akson, Hüpotalamus, Hormoonid, Kesknärvisüsteem, Maolised, Neuron, Peaaju, Sisenõrenäärmed, Vaheaju, Veri.
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Maolised · Ajuripats ja Neurohüpofüüs ·
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Akson ja Maolised · Akson ja Neurohüpofüüs ·
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Hüpotalamus ja Maolised · Hüpotalamus ja Neurohüpofüüs ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Maolised · Hormoonid ja Neurohüpofüüs ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Maolised · Kesknärvisüsteem ja Neurohüpofüüs ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Neurohüpofüüs ·
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Maolised ja Neuron · Neurohüpofüüs ja Neuron ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Maolised ja Peaaju · Neurohüpofüüs ja Peaaju ·
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Maolised ja Sisenõrenäärmed · Neurohüpofüüs ja Sisenõrenäärmed ·
Vaheaju
Vaheaju (ladina keeles diencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaaju osa.
Maolised ja Vaheaju · Neurohüpofüüs ja Vaheaju ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Neurohüpofüüs ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Neurohüpofüüs
Võrdlus Maolised ja Neurohüpofüüs
Maolised on 661 suhted, samas Neurohüpofüüs 24. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 1.61% = 11 / (661 + 24).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Neurohüpofüüs. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
