Sisukord
56 suhted: Aatom, Alumiinium, Anhüdriit, Barüüt, Boor, Diagonaal, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektron, Füüsikalised omadused, Galeniit, Haliit, Hõbe, Hematiit, Ionisatsioon, Kaltsiit, Karbonaadid, Kassiteriit, Kõvadus, Keemiline aktiivsus, Keemiline element, Keemiline side, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kinaver, Kloriidid, Korund, Kroom, Kuld, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Lihtaine, Metallide elektrokeemiline pingerida, Metallivõre, Mineraal, Mittemetallid, Nikkel, Nikroom, Oksiidid, Orbitaal, Poloonium, Poolmetallid, Raud, Redutseerija, Sülviin, Soojusjuhtivus, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
- Materjaliteadus
- Metallurgia
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Metallid ja Aatom
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Metallid ja Alumiinium
Anhüdriit
Anhüdriit on mineraal, keemiliselt koostiselt kaltsiumsulfaat.
Vaata Metallid ja Anhüdriit
Barüüt
dolomiidil Barüüt on baariumsulfaadist (BaSO4) koosnev mineraal.
Vaata Metallid ja Barüüt
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Vaata Metallid ja Boor
Diagonaal
Hulknurga diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama külje otspunktid.
Vaata Metallid ja Diagonaal
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Vaata Metallid ja Elektrijuhtivus
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Metallid ja Elektrivool
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Metallid ja Elektron
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Vaata Metallid ja Füüsikalised omadused
Galeniit
Galeniit on raske sulfiidne mineraal, keemilise ainena plii(II)sulfiid.
Vaata Metallid ja Galeniit
Haliit
Haliit on mineraal.
Vaata Metallid ja Haliit
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Metallid ja Hõbe
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Vaata Metallid ja Hematiit
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Vaata Metallid ja Ionisatsioon
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Vaata Metallid ja Kaltsiit
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Vaata Metallid ja Karbonaadid
Kassiteriit
Boliiviast pärit kassiteriit Boliiviast pärit kassiteriit Kassiteriit on oksiidne mineraal, tinaoksiid (SnO2).
Vaata Metallid ja Kassiteriit
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Metallid ja Kõvadus
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Vaata Metallid ja Keemiline aktiivsus
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Metallid ja Keemiline element
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Metallid ja Keemiline side
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Metallid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Kinaver
Kinaver antimoniidikristallidega maatriksis Kinaver, värvipigmendina ka tsinnoober on punakat värvi sulfiidne mineraal, mida kasutatakse ka pigmendina maalikunstis.
Vaata Metallid ja Kinaver
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Metallid ja Kloriidid
Korund
Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).
Vaata Metallid ja Korund
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Vaata Metallid ja Kroom
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Metallid ja Kuld
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Vaata Metallid ja Leelismetallid
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Vaata Metallid ja Leelismuldmetallid
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Vaata Metallid ja Lihtaine
Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.
Vaata Metallid ja Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallivõre
Metallivõre on metallides esinev kristallivõre tüüp, kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid.
Vaata Metallid ja Metallivõre
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Metallid ja Mineraal
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Vaata Metallid ja Mittemetallid
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Metallid ja Nikkel
Nikroom
Nikroom on nikli ja kroomi sulam.
Vaata Metallid ja Nikroom
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Metallid ja Oksiidid
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Vaata Metallid ja Orbitaal
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Vaata Metallid ja Poloonium
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Vaata Metallid ja Poolmetallid
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Metallid ja Raud
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Vaata Metallid ja Redutseerija
Sülviin
Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.
Vaata Metallid ja Sülviin
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Metallid ja Soojusjuhtivus
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Metallid ja Soolad
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Metallid ja Sulam
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Metallid ja Sulamistemperatuur
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Vaata Metallid ja Sulfaadid
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Vaata Metallid ja Sulfiidid
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Vaata Metallid ja Takistus
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Metallid ja Tihedus
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Vaata Metallid ja Valentselektron
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Metallid ja Vask
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Vaata Metallid ja Väärismetallid
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Metallid ja Vesinik
Vaata ka
Materjaliteadus
- Õhuke tahkiskile
- Adhesioon
- Adsorptsioon
- Analüütiline keemia
- Aurumine
- Bauschingeri efekt
- Elektrostriktsioon
- Faasidiagramm
- Fotoresist
- Hüsterees
- Haprus
- Inkongruentne sulamine
- Kõvadus
- Keemiline stabiilsus
- Kristallistruktuur
- Kristallograafia
- Läbipaistev puit
- Lõõmutamine
- Madal-k dielektrik
- Madala energiaga elektronide difraktsioon
- Madala energiaga ioonide hajumise spektroskoopia
- Materjaliteadus
- Metallid
- Mohsi astmik
- Multiferroidid
- Nihkeelastsusmoodul
- Pikkepinge
- Poissoni tegur
- Polümeerid
- Röntgendifraktsioonanalüüs
- Röntgenstruktuurianalüüs
- Raudbetoon
- Relaksatsioon
- Sitkus
- Sulamine
- Survetugevus
- Tõmbetugevus
- Tööstuslik kompuutertomograaf
- Tihkaine füüsika
- Triboloogia
- Tugevusõpetus
Metallurgia
- Aherainemägi
- Aluminotermiline reaktsioon
- Austeniit
- Bimetall
- Faasidiagramm
- Flokulatsioon
- Korrosioon
- Metallid
- Metallurgia
- Mitteraudmetallid
- Perliit
- Sulam
- Tahkisefüüsika
- Termotöötlus
- Triboloogia
- Tsementiit
Tuntud ka kui Metall, Metallilised elemendid looduses.