Punaarmee ja Sinimägede lahing

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Punaarmee ja Sinimägede lahing

Punaarmee vs. Sinimägede lahing

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946. Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

Armee

Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis.

Armee ja Punaarmee · Armee ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Kindral

USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.

Kindral ja Punaarmee · Kindral ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Kindralleitnant

Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.

Kindralleitnant ja Punaarmee · Kindralleitnant ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Kindralmajor ja Punaarmee · Kindralmajor ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Leonid Govorov

Leonid Aleksandrovitš Govorov (Леони́д Алекса́ндрович Го́воров) (22. veebruar (10. veebruar) 1897 Butõrki küla, Kukarka vald, Jaranski maakond, Vjatka kubermang (praegu Sovetski rajoon, Kirovi oblast) – 19. märts 1955 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal aastast 1944).

Leonid Govorov ja Punaarmee · Leonid Govorov ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu marssal

Nõukogude Liidu marssali õlak Viis esimest Nõukogude Liidu marssalit. Vasakult: Mihhail Tuhhatševski, Semjon Budjonnõi, Kliment Vorošilov, Vassili Blücher ja Aleksandr Jegorov. Nõukogude Liidu marssal (vene keeles Маршал Советского Союза) oli de facto Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste (de iure oli kõrgeim auaste Nõukogude Liidu generalissimus, mida kandis vaid Jossif Stalin).

Nõukogude Liidu marssal ja Punaarmee · Nõukogude Liidu marssal ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Nõukogude Liit ja Punaarmee · Nõukogude Liit ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Ohvitser

Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.

Ohvitser ja Punaarmee · Ohvitser ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Pihkva ja Punaarmee · Pihkva ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Punaarmee ja Riia · Riia ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Punaarmee ja Saksamaa · Saksamaa ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Tank

M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.

Punaarmee ja Tank · Sinimägede lahing ja Tank · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Punaarmee ja Vene keel · Sinimägede lahing ja Vene keel · Näe rohkem »