Sarnasusi Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal
Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Daugava, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Harjumaa, Hiiumaa, Ingeri, Järvamaa, Karjala, Karl XI, Kingissepp, Koporje, Kuramaa hertsogiriik, Laadoga, Läänemaa, Läänemeri, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa maapäev, Liivimaa rüütelkond, Moskva tsaaririik, Narva, Oudova, Pärnumaa, Priozersk, Riia, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, ..., Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rzeczpospolita, Soome laht, Suur reduktsioon, Tallinn, Tartumaa, Virumaa, 4. juuni. Laienda indeks (9 rohkem) »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Läänemereprovintsid · Daugava ja Põhjasõda Eesti alal ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Läänemereprovintsid · Eestimaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Eestimaa kindralkuberneride loend ja Läänemereprovintsid · Eestimaa kindralkuberneride loend ja Põhjasõda Eesti alal ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eestimaa kubermang ja Läänemereprovintsid · Eestimaa kubermang ja Põhjasõda Eesti alal ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eestimaa rüütelkond ja Läänemereprovintsid · Eestimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Läänemereprovintsid · Harjumaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Hiiumaa ja Läänemereprovintsid · Hiiumaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Läänemereprovintsid · Ingeri ja Põhjasõda Eesti alal ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Läänemereprovintsid · Järvamaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Karjala ja Läänemereprovintsid · Karjala ja Põhjasõda Eesti alal ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Karl XI ja Läänemereprovintsid · Karl XI ja Põhjasõda Eesti alal ·
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Kingissepp ja Läänemereprovintsid · Kingissepp ja Põhjasõda Eesti alal ·
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Koporje ja Läänemereprovintsid · Koporje ja Põhjasõda Eesti alal ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Läänemereprovintsid · Kuramaa hertsogiriik ja Põhjasõda Eesti alal ·
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Läänemereprovintsid ja Laadoga · Laadoga ja Põhjasõda Eesti alal ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Läänemereprovintsid · Läänemaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemereprovintsid ja Läänemeri · Läänemeri ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa · Liivimaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa kindralkuberner · Liivimaa kindralkuberner ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa maapäev · Liivimaa maapäev ja Põhjasõda Eesti alal ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Läänemereprovintsid ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Põhjasõda Eesti alal ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Läänemereprovintsid ja Narva · Narva ja Põhjasõda Eesti alal ·
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Läänemereprovintsid ja Oudova · Oudova ja Põhjasõda Eesti alal ·
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Läänemereprovintsid ja Pärnumaa · Pärnumaa ja Põhjasõda Eesti alal ·
Priozersk
Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.
Läänemereprovintsid ja Priozersk · Põhjasõda Eesti alal ja Priozersk ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Läänemereprovintsid ja Riia · Põhjasõda Eesti alal ja Riia ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Läänemereprovintsid ja Rootsi · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Läänemereprovintsid ja Rootsi aeg · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg ·
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Läänemereprovintsid ja Rootsi dominioonid · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi dominioonid ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Läänemereprovintsid ja Rootsi kuningas · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi kuningas ·
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Läänemereprovintsid ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Läänemereprovintsid ja Rzeczpospolita · Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Läänemereprovintsid ja Soome laht · Põhjasõda Eesti alal ja Soome laht ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Läänemereprovintsid ja Suur reduktsioon · Põhjasõda Eesti alal ja Suur reduktsioon ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Läänemereprovintsid ja Tallinn · Põhjasõda Eesti alal ja Tallinn ·
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Läänemereprovintsid ja Tartumaa · Põhjasõda Eesti alal ja Tartumaa ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Läänemereprovintsid ja Virumaa · Põhjasõda Eesti alal ja Virumaa ·
4. juuni
4.
4. juuni ja Läänemereprovintsid · 4. juuni ja Põhjasõda Eesti alal ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal ühist
- Millised on sarnasused Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal
Võrdlus Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal
Läänemereprovintsid on 160 suhted, samas Põhjasõda Eesti alal 374. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 7.30% = 39 / (160 + 374).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: