Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Rakk ja Vähirakk
Rakk ja Vähirakk on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Apoptoos, Diferentseerumine, DNA, Endoplasmaatiline retiikulum, Geen, Golgi kompleks, Kromosoom, Kude, Lüsosoom, Lipoproteiinid, Loomad, Maks, Mikrotuubulid, Mitokonder, Mitoos, Nukleool, Rakutsükkel, Rakutuum, Ribosomaalne RNA, Ribosoom, Tüvirakk, Tsütoplasma, Tsütoskelett, Tsentriool, Tsentrosoom, Vakuool, Vesiikul.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Rakk · Adenosiintrifosfaat ja Vähirakk ·
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Apoptoos ja Rakk · Apoptoos ja Vähirakk ·
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Diferentseerumine ja Rakk · Diferentseerumine ja Vähirakk ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Rakk · DNA ja Vähirakk ·
Endoplasmaatiline retiikulum
Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.
Endoplasmaatiline retiikulum ja Rakk · Endoplasmaatiline retiikulum ja Vähirakk ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Rakk · Geen ja Vähirakk ·
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Golgi kompleks ja Rakk · Golgi kompleks ja Vähirakk ·
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Kromosoom ja Rakk · Kromosoom ja Vähirakk ·
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Kude ja Rakk · Kude ja Vähirakk ·
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Lüsosoom ja Rakk · Lüsosoom ja Vähirakk ·
Lipoproteiinid
Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.
Lipoproteiinid ja Rakk · Lipoproteiinid ja Vähirakk ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Rakk · Loomad ja Vähirakk ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Rakk · Maks ja Vähirakk ·
Mikrotuubulid
loomarakus: märgistatud β-tubuliini vastaste antikehadega Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.
Mikrotuubulid ja Rakk · Mikrotuubulid ja Vähirakk ·
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Mitokonder ja Rakk · Mitokonder ja Vähirakk ·
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Mitoos ja Rakk · Mitoos ja Vähirakk ·
Nukleool
Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam.
Nukleool ja Rakk · Nukleool ja Vähirakk ·
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Rakk ja Rakutsükkel · Rakutsükkel ja Vähirakk ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Rakk ja Rakutuum · Rakutuum ja Vähirakk ·
Ribosomaalne RNA
''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.
Rakk ja Ribosomaalne RNA · Ribosomaalne RNA ja Vähirakk ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Rakk ja Ribosoom · Ribosoom ja Vähirakk ·
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Rakk ja Tüvirakk · Tüvirakk ja Vähirakk ·
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Rakk ja Tsütoplasma · Tsütoplasma ja Vähirakk ·
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Rakk ja Tsütoskelett · Tsütoskelett ja Vähirakk ·
Tsentriool
Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust.
Rakk ja Tsentriool · Tsentriool ja Vähirakk ·
Tsentrosoom
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. '''Tsentrosoom''' Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel.
Rakk ja Tsentrosoom · Tsentrosoom ja Vähirakk ·
Vakuool
Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.
Rakk ja Vakuool · Vähirakk ja Vakuool ·
Vesiikul
*Vesiikul on lihtsa membraaniga väike põieke rakus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rakk ja Vähirakk ühist
- Millised on sarnasused Rakk ja Vähirakk
Võrdlus Rakk ja Vähirakk
Rakk on 146 suhted, samas Vähirakk 84. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 12.17% = 28 / (146 + 84).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rakk ja Vähirakk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
