Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Akkala saami keel, Bessermani murre, Budinos, Doonau, Eenetsid, Eesti keel, Ersa keel, Euroopa, Gao Jingyi, Handi keel, Horisont, Inari saami keel, Indoeuroopa keeled, Isuri keel, Karjala keel, Kemi saami keel, Kildini saami keel, Koltasaami keel, Komi keel, Kreevini keel, Kveeni keel, Lääne-Siber, Läänemeresoome keeled, Lüüdi keel, Lõunaeesti keeled, Lõunasaami keel, Liivi keel, Livviko keel, Loodemari murre, Loodusajakiri, Lule saami keel, Mansi keel, Mari keel, Martin Fogel, Mäemari keel, Meštšera keel, Meä keel, Mokša keel, Mordva keeled, Neenetsid, Nganassaanid, Niidumari keel, Põhjasaami keel, Permi keeled, Permikomi keel, Pite saami keel, Saami keeled, Samojeedi keeled, Sölkupid, Sünonüüm, ..., Sürjakomi keel, Setu keel, Soome keel, Tiit-Rein Viitso, Turjasaami keel, Udmurdi keel, Ugri keeled, Ume saami keel, Ungari keel, Uurali keeled, Vadja keel, Võru keel, Vepsa keel, 1879. Laienda indeks (14 rohkem) »
Akkala saami keel
Akkala saami keel on saami keel, mida räägiti saami külades A´kkelis ja Ču´kksuâlis Venemaal Koola poolsaare sisemaal Kovdori rajoonis.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Akkala saami keel · Näe rohkem »
Bessermani murre
Udmurdi keele murrete kaart. Bessermani murre on kaardil tähistatud musta rombiga Bessermani murre (ka bessermani keel) on udmurdi keele murre, mida on sajandite vältel tugevalt mõjutanud tatari keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Bessermani murre · Näe rohkem »
Budinos
Budinos on soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel, nn.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Budinos · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Doonau · Näe rohkem »
Eenetsid
Eenetsid (vananenud nimetus jenisseisamojeedid) on samojeedi rahvas, kes on rääkinud emakeelena eenetsi keelt.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Eenetsid · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Eesti keel · Näe rohkem »
Ersa keel
Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Ersa keel · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Euroopa · Näe rohkem »
Gao Jingyi
Gao Jingyi (hiina 高晶一, pinyinis: Gāo Jīngyī, sündinud 1982) on pikka aega Eestis elanud hiina keeleteadlane.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Gao Jingyi · Näe rohkem »
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Handi keel · Näe rohkem »
Horisont
Purjelaev horisondil Päikeseloojang horisondil Horisont ehk silmapiir on vabas vaateväljas kauguses nähtav taeva ja maastiku või seda katva pilvevaiba vaheline näiv kokkupuutepiir, millest kaugemale ei näe.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Horisont · Näe rohkem »
Inari saami keel
Inari saami keele põline levikupiirkond on tähistatud kaardil numbriga 7. Lehekülg E. W. Borgi kirjutatud 1859. aastal ilmunud Inari-saamikeelsest aabitsast Inari saami keel (Inari saami keeles anarâškielâ) on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Inari saami keel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Isuri keel · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Karjala keel · Näe rohkem »
Kemi saami keel
Kemi saami keel on 19. sajandil väljasurnud saami keel, mida kõneldi Soome Lapimaa lõunaosas Kuolajärvi ja Sompio piirkonnas.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Kemi saami keel · Näe rohkem »
Kildini saami keel
Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8. Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, Кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonna saami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Kildini saami keel · Näe rohkem »
Koltasaami keel
Koltasaami keel (koltasaami keeles sääʹmǩiõll, põhjasaami keeles nuortalašgiella) on saami keel, mida tänapäeval kõneldakse peamiselt Soomes Inari valla Sevettijärvi (Čeʹvetjäuʹrr), Nellimi (Njeäʹllem) ja Näätämö (Njauddâm) külas ning Venemaal Notozero (Njuõʹttjäuʹrr) piirkonnas.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Koltasaami keel · Näe rohkem »
Komi keel
Komi keel on Uurali keel, mis kuulub soome-ugri keelte Permi rühma.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Komi keel · Näe rohkem »
Kreevini keel
Kreevini keel oli Lätis Bauska linna lähedal räägitud vadja keele vorm, mida kuni 19.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Kreevini keel · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Lääne-Siber
Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Lääne-Siber · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lüüdi keel
Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Lüüdi keel · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Lõunasaami keel
Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Lõunasaami keel · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Liivi keel · Näe rohkem »
Livviko keel
Livviko keel ehk Aunuse karjala keel (livvin kieli, ka livvi keel) on eraldiseisev läänemeresoome keel, mida räägivad livvikod ehk livvilased, kes asustavad Laadoga kirderannikust kirdesse jäävat ala, mis on piirnenud karjala- ja lüüdikeelse alaga.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Livviko keel · Näe rohkem »
Loodemari murre
Loodemari murre on mari keele murre, mida kõneldakse Venemaal, Kirovi oblasti Jaranski, Santšurski, Kiknuri ja Tuža rajoonis ning Nižni Novgorodi oblast Tonšajevo, Šaranga ja Tonkino rajoonis.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Loodemari murre · Näe rohkem »
Loodusajakiri
MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Loodusajakiri · Näe rohkem »
Lule saami keel
Lule saami keel (julevusámegiella) on soome-ugri keelte hulka kuuluv saami keel, mida kõneleb 1500 kuni 2000 inimest Norras ja Rootsis.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Lule saami keel · Näe rohkem »
Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Mansi keel · Näe rohkem »
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Mari keel · Näe rohkem »
Martin Fogel
Martin Fogel (17. aprill 1634 Hamburg – 21. oktoober 1675 Hamburg) oli saksa ajaloolane ja polüglott, keda võib pidada fennougristika üheks alusepanijaks, kuna ta tõestas ungari keele, soome keele ja saami keelte omavahelise suguluse sõnavara ja grammatika põhjal.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Martin Fogel · Näe rohkem »
Mäemari keel
Mäemari keel (varem ka läänemari keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis, Marimaal Mäemari, Jurino ja Kilemarõ rajoonis.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Mäemari keel · Näe rohkem »
Meštšera keel
Meštšera keel on väljasurnud uurali keel, mida rääkisid meštšeralased.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Meštšera keel · Näe rohkem »
Meä keel
pisi Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Meä keel · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Mokša keel · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Neenetsid
Neenetsi perekond Neenetsid 1860. aastatel Neenetsid (vanemad nimetused samojeedid, jurakid) on samojeedi rahvas, kes elab Venemaal Kirde-Euroopa ja Lääne-Siberi tundrais ja metsatundrais.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Neenetsid · Näe rohkem »
Nganassaanid
Nganassaanid 1927. aastal Nganassaanid (varem nimetatud tavgisamojeedideks) on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Nganassaanid · Näe rohkem »
Niidumari keel
Niidumari keel (varem ka idamari keel või tšeremissi keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis Marimaal.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Niidumari keel · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Permi keeled
Permi keeled on soome-ugri keelkonna alarühm.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Permi keeled · Näe rohkem »
Permikomi keel
Esimene permikomi sõnaraamat (1785) Permikomi keelt (перем коми кыв /ˈperem ˈkomi kɨv/ või коми-пермяцкӧй кыв /ˈkomi perˈmʲackəj kɨv/) räägitakse Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas Kama jõgikonna aladel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Permikomi keel · Näe rohkem »
Pite saami keel
Pite saami keel on uurali keelte rühma kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 20 inimest Rootsis ja Norras.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Pite saami keel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Saami keeled · Näe rohkem »
Samojeedi keeled
Samojeedi keeled on Uurali keelkonda kuuluvate keelte rühm.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Samojeedi keeled · Näe rohkem »
Sölkupid
Sölkupi perekond Sölkupide lipp Sölkupid (vananenud nimetus ostjakisamojeedid) on samojeedi rahvas Lääne-Siberi põhjaosas Tomski oblastis, Tjumeni oblastis ja Krasnojarski krais.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Sölkupid · Näe rohkem »
Sünonüüm
Sünonüüm (vanakreeka sõnast synōnymos 'kaasnimeline') on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Sünonüüm · Näe rohkem »
Sürjakomi keel
Sürjakomi keel (komi keeles коми кыв) on üks kahest komi keele murderühmast (teine on permikomi keel).
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Sürjakomi keel · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Setu keel · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Soome keel · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Turjasaami keel
Turjasaami keele kõnelejate põline asuala on kaardil märgitud numbriga 9 Turjasaami keel on idapoolseim saami keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Turjasaami keel · Näe rohkem »
Udmurdi keel
Udmurdi keel (удмурт кыл) on permi keelte hulka kuuluv soome-ugri keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Udmurdi keel · Näe rohkem »
Ugri keeled
Ugri keelte levikuala Ugri keeled on Uurali keelkonda kuuluv soome-ugri keelte rühm, millesse omakorda kuuluvad: ungari keel, handi keel ja mansi keel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Ugri keeled · Näe rohkem »
Ume saami keel
Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Ume saami keel · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Ungari keel · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Vadja keel · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Võru keel · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja Vepsa keel · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Soome-ugri keeled ja 1879 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Soome-ugri keel, Soome-ugri keelkond, Soomeugri keel, Soomeugri keeled.
